“Mees on tugev siis, kui suudab tunnistada n�rkusi, n�idata tundeid ja olla hooliv,” kirjutas t�nases EPL�i �Peresuhted� lisas Linnar Viik. Hea artikkel, soovitan lugeda. Olen tema seisukohtadega n�us.

Keegi teine kirjutas kunagi: �T�ielik v�rdsus mehe ja naise vahel tekib p�rast seda, kui mehed hakkavad s�nnitama ja naised s�dima.� Lisaks tuleks muuta looduse/jumala poolt loodud bioloogilised erinevused. Ise loodan, et seda kunagi ei juhtu. V�i siis v�hemalt minu eluajal mitte.

Samuti ei poolda ma mingeid kvoote, et igas firmas (ja ka poliitikas) peab olema kindel arv mees ja naist��tajaid juhtivatel kohtadel. Edukal firmal (v�i riigil) on head juhid ja nende sugu ei m�ngi mingit rolli.

Kahe k�ega aga pooldan seda, et mehele ja naisele oleksid �hiskonnas samasugused �igused ja reeglid. Traditsioonilised perekonna rollid ei sobi kokku liberaalse �hiskonnaga. Siit ka �leskutse: �Lubage oma partnerile samu vabadusi, mis ise endale.�

Enda kodus oleme p��dnud seda teha. Mulle ei meeldi koristada ja ma ei n�ua seda ka t�drukult. Lahendus: meil k�ib koristaja. Mulle ei meeldi n�usid pesta ja ma ei n�ua seda ka oma t�drukult. Lahendus: meil on n�udepesumasin. Ja s��a teeme koos. Kui (kunagi) lapsed tulevad, jagan meeleldi kodus olemise aega.

Veel �ks asi. Meile kummalegi ei meeldiks, kui meie perekond avaliku diskusiooni teemaks l�heb. Ehk koos pere ja muude loomadega Kroonika veergudele me ronida ei kavatse. Isegi siis, kui see v�iks olla poliitiliselt/t��alaselt kasulik Seet�ttu ma sellel teemal ka(h) blogis enam ei aruta.

Tweet This Post 

Kas ajaveebindus on nakkav? Poliitikutele siis, kui traditsiooniline meedia sellele t�helepanu p��rab. 25ndal aprillil ilmus pressiteade Paltsi (http://www.palts.ee/?id=2742) kodulehele, et ka tema hakkab blogima. T�na ilmus esimene postitus 9. mai ja punaveteranide teemal. Loodan, et edaspidi T�nis k�sitleb neid teemasid, mida ma hommikukohvi k�rval lehest ei lugenud. Tema isiklikku (ausat) n�gemust koalitsioonist tahaks lugeda!

Tweet This Post 

Suitsuhaisust l�hen sujuvalt �le paha-haisule. Paha-haisu tiitli annan aga juhtidele, kes inimesi kategooriatesse jagavad ja tavat��tajaid ei-millekski peavad. P�hjuseks siin s�gavad sisemised kompleksid v�i kasvatamatus. Kasvatamatus on aga hirmus relv, kui see on sattunud (endise) Peaministri k�tte.

�hed, kes Partsi tagasiastumisese j�rel r��msa n�oga j�rgmisel p�eval t��le tulid, olid Stenbock�i maja mitte-poliitilised t��tajad (sekret�rid, turvamehed jne). Kurjad keeled r��givad lugusid, kuidas Parts inimesi positsiooni j�rgi kastidesse jagas ja �alamkasti� liikmetesse vastavalt �seisusele� suhtus. Vaevalt, et need inimesed alandustest avalikult r��kima on n�us ning eelmist �lemust kritiseerima hakkavad. Ameti-eetika ei luba ja erinevalt Partsist eetika-tunnetus neil on.

/�he osa t�stsin kommentaaride alla/

Tweet This Post 

Seda k�sis minult �ks s�ber, kui �tlesin, et uus tubakaseadus v�iks veel karmim olla. Olen ise ju �ks suur tossaja � 1-2 pakki p�evas.

Uus tubakaseadus on j�rgmisel n�dalal kolmandal lugemisel ja v�etakse suure t�en�osusega vastu. Ehk tavasuitsetajale k�ige ebameeldivam on see, et seadus keelab suitsetamise toitlustusasutustes, v.a. suitsuruumides, kus teenindamine on aga keelatud.

P�hjendamatud uued keelud ja vali kord tekitavad minus alati vastuseisu, v�lja arvatud selle seaduse puhul. Miks ma selle seaduse poolt olen? Sest see v�hendab kindlasti minu suitsetamist.
Statistika n�itab, et suitsetamiskohtade piiramine v�hendab suitsetamist enam kui kallis pakihind v�i suur meediakampaania.
Ei taha teha haiget oma s�pradele, passiivne suitsetamine tapab: http://www.postimees.ee/040305/lisad/teadus/tehnika/159112.php
Aitab (ohtrast) tossamisest

Tweet This Post 

Lausa h�biasi � endine RK liige ja ikka keskharidusega. Ei ole mingi vabandus, et m�ni minister kah olnud ilma �paberita� ja m�ni Tallinna linnaosavanem ilma keskhariduseta. �Pane ennast p�lema,� on (Delfi) kommentaatorid mitmeid kordi kirjutanud. Ehk peakski seda tegema, kui �likooli sel aastal �ra ei l�peta.

Eile oli T� majanduse l�pueksam. Tahtsin lihtsalt l�bi saada, ei saanud lihtsalt l�bi. Hoopis A sain. N��d vaid diplomit�� veel teha. 8 aastat juba k�idud kah!

Tweet This Post 

Eile (teisip�eval) t�histas Avatud Eesti Fond s�nnip�eva. S�nav�ttudega esinesid n�ukogu esimees Linnar Viik ja juhataja Mall Hellam, taustal ilutses korralik haakrist. Kas sellega sooviti �nne t�nasele s�nnip�evalapsele, Hitlerile? V�i on AEF-il uus logo, uus s�mbol?

Ei ole. Kohe seletan. S�nnip�ev oli hoopis AEF-il, Eestis on tegutsetud t�pselt 15 aastat. Pidulik vastuv�tt toimus Okupatsioonide Muuseumis (kui sa seal k�inud ei ole, siis H�BI-H�BI) ja esinejate mikrofon oli paigutatud �he eksponaadi - natsismi- ja kommunismikuritegude �rongi� ette. Esinejatest vasakul tegutsesid aga fotograafid ja kaameramehed, mist�ttu kaadrisse j�id esinejad koos haakristiga. Ootan hirmuga, et m�ni ida-naabri s�bralik/vaba meediaagentuur sellise foto avaldab koos l�hikese teatega, et Sorose fond on paljastanud oma t�elise palge.

PR-i seisukohalt samasugune m��dalaskmine kui s�ita Teinile ja Arule politseisse j�rele bussiga, mil kiri �11 aastat �igel teel�. Eesm�rgid olid �llad, aga tulemus ohtlik/naljakas.

Loodan, et ebas�bralikke ajakirjanikke s�nnip�eval ei viibinud. S�bralikke inimesi oli aga k�llaga. �ritusel esines Tommy-Boy, avati Ukraina revolutsiooni foton�itus ning anti �levaade tehtud t��st. Selle aasta Koosmeele preemia sai Eestimaa ukrainlase �hendus Eesti Ukrainlaste Kongress. SUPER!

�ks s�nnip�eva�nnitlusega esineja �tles tabavalt, et �on olemas neid MT�-sid, kes on suured, aga midagi ei m�juta, ja on neid, kes on v�ikesed (t��tajate arvult), aga palju kaasa aidanud Eesti arengule.� Arvan, et AEF-i panust on raske �lehinnata.

Tweet This Post 

Kes? Kes muu, kui ikka mina isa. BNS k�sis Imre k�est, mida t�hendas tema tsitaat minu ajaveebis valitsuse kestvuse kohta (”Tilgutame teda maksimaalselt kolm kuud ja siis tuleme tagasi. Savisaarega on selline kokkulepe.”). Ja ta vastas: “Silver Meikar on k�ll innukas, aga alles noor ja kogenematu poliitik, kes ei saa veel aru, kuidas kohvitassi juures poliitiliste kokkulepete �le nalju visatakse ja teda ennast t�gatakse.”

Kindlasti ei kuulu Imre nende Res Publica liikmete hulka, kes strateegilisi otsuseid langetavad. Seega ei tasu tema arvamust t�esti t�siselt v�tta ning just seet�ttu ei hakanud ma tilgutamise juttu ka t�psemalt kommenteerima. BNS-ile tundus aga s�num v�ga huvitav.

�hes asjas ei ole ma Imrega n�us. Trivimi valitsuse tilgutamist ei k�sitlenud ning �ldse oli kogu valitsuse teema vaid m�ned korraks jutuks kohvipauside ajal. Tegelikult tegid nad m�lemad head t��d ning nagu ka eelpool mainitud, oli Eesti Riigikogu delegatsioon teistest selgelt �le.

Kanada visiidi pr��nikud:
+ Eesti viisavabaduse ja h�imurahvaste inim�iguste (thanks to Trivimi) teemade k�sitlemine v�liskomisjoni ja inim�iguste komisjoni esimeestega.
+ Nende teemade k�sitlemine Imre kohtumisel Kanada alamkoja spiikri ja peaministriga
+ CIDA konverentsi korralduslik ja sisuline k�lg
+ soe kevadilm (+14c)

Kanda visiidi piitsad:
- napsitamis-skandaali kiire liikumine �le ookeani
- Eesti saatkonna asjuri Argo K��nem�e �leolev suhtumine parlamendiliikmetesse
- Argo mitteilmumine ametlikule �htus��gile (Farewell dinner) ja kohalike kommentaar �No need to wait. He never comes!�.
- Kanada korruptsiooniskandaal ja arvatav valitsuse kukkumine. Mis kasu on t�nase valitsuse veenmisest, kui m�ne kuu p�rast juba uued pukis.
- ajavahest, aga ka tihedast programmist tingitud v�simus

Imre ja Trivimi teevad p�hjaliku visiidiaruande Riigikogule, mis m�ne aja p�rast on k�ttesaadav ka www.riigikogu.ee kodulehelt. Visiitide aruanded on huvitav lugemismaterjal, mida anal��sides on lihtne leida neid poliitikuid, kes arendavad parlamendi-turismi ja neid, kes v�lismaal Riigikogu liikmele v��rikalt Eesti huvide eest seisavad.

Valitsuse kukkumise ehk tilgutamise teema l�petuseks ja taas suitsetamise teema juurde tagasi tulles tuletan meelde vanas�na, et kus suitsu, seal tuld.

Tweet This Post 

T�sijutt! Pool aastat tagasi Stenbocki maja peaministri kabinetti k�lastades v�ttis mind juba uksel vastu tugev suitsuhais. Peagi selgus ka p�hjus � arvuti monitori taga paistis poolt�hi (v�i poolt�is?) tuhatoos ja Marlboro punane nurk. Kabinetis jalutas vaid Miisu ja vaevalt, et tema suitsu tegi.

Tubakaseaduse eeln�u esimese lugemise ajal soovisin h�rra Partsilt k�sida, et kas p�rast selle vastuv�tmist l�petab ta oma kabinetis suitsetamise. Paraku kulus kogu infotunni aeg mingitele muudele teemadele ja t�naseks on suitsuk�simus Stenbocki majast tagasi astunud. Peaminister Ansip teatavasti ei suitseta.

Kui hommikul autoga Riigikokku s�itsin, teatas Vikerraadio, et algas s�damen�dal, mis keskendub (passiivse) suitsetamise kahjulikkusele (loe: http://www.tai.ee/?id=2695). Riigikogus on menetluses tubakaseadus, mis keelaks suitsetamise muuseas ka toitlustusasutuses (LOE: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=10&id=350&t=E). Sellel teemal kavatsen peatuda j�rgnevates postitustes.

Tweet This Post 

Just sellisele summale kirjutati arve “Kanada valitsuse veebis surfamise, m6ne dokumendi salvestamise ja printimise” eest. Corriveau byroo tasus arve meeleldi. See on vaid yks paljudest n2idetest, kuidas sponsorrahasid v2ga kahtlaselt kasutati. Loe t2psemalt http://www.theglobeandmail.com/../ voi siis k6ige uuemaid lugusid www.cbc.ca.

Minu n2dalane reis hakkab l2bi saama ja 4 tunni p2rast pean juba lennuki peale istuma. Lennureis iseenesest yllatav: Ottava-Toronto-London-Helsingi-Tallinn. Siit soojad tervitused Hermann Reisidele, kes sellise marsuudi m22rasid. Eriti tore on lennupiletite hind, mis Imre s6nul oli yle 22000 krooni. Selle raha eest oleks saanud peaaegu business-class’i.

3-minutiline otsing reisekspert.ee-s liiniline Tallinn-Toronto-Tallinn andis ma2ksa mugavama lennu, kus vahepeatus vaid Saksamaal. Ja hinnaks vaid 9500.-. Kui ei usu: http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/lennuinfo/../ Siia juurde tuleks siis veel Toronto-Ottawa-Toronto ots aga neid lennukeid liigub siin 6 korda p2evas ja kohalike s6nul ei ole pilet yle 150-200 kanada$.

Kunagi korraldas Riigikogu lennupiletitele riigihankelepingu, mille v6itis Hermann reisid. Hanketingimused on kindlasti huvitav lugemismaterjal, sest lennupiletite hinnad k6iguvad pidevalt ning ei ole ju v6imalik v2ita, et aastal 2006 pakub just see konkreetne firma k6ige soodsamat.

Riigikogu liikmena oli p6hjust mitmeid kordi imestada, kuidas lennupiletid ametlikele visiitidel olid 20-150% kallimad, kui parim hind turul. Tean m6nda tublit Riigikogu liiget (ja ka ministeeriumi t22tajat), kes on ise otsinud odavaima v6imaluse ja n6udnud kallite piletite v2ljavahetamist. Aga see idiootne riigihange peaks siiamaani kehtima ja enamus t2htsaid tegelasi ju ei vaevu hinda kysima.

Lohutuseks Eesti maksumaksjale, et seekordne sponsorlus Hermann reisidele maksti kinni Kanada maksumaksja poolt. Lohutuseks iseendale on mul kaasas l2pakas, mist6ttu 4 lennujaamas ootamine kujuneb meeldivaks ajaveetmiseks.

Ottava 11:22, Eesti 18:22. Ehk siis 22 tunni ja 38 minuti p2rast kodumaal.

Tweet This Post 

Homode �iguste teema Kanadas on olnud erineva aktiivsusega p�evakorras 1965. aastast. Just siis otsustas Kanada �lemkohus saata homo Everett Klipperti vangi kui “ohtliku seksuaalkurjategija”, kes avalikult on tunnistanud seksimist teise mehega.
T�naseks on seitsmes provintsis ja �hel territooriumil samasooliste abielud lubatud, kuid �leriigiline regulatsioon puudub. Samasooliste abielud ei ole lubatud Albertas, New Brunswick’is, P.E.I.’s, Nunavut’is (siiskiaktsepteerib munitsipaalvalitsus v�ljaspool registreeritud homoabielusid) ja Northwest Territorie�s.
2003. aastal saatis tollane peaminister Jean Chr�tien (keda t�na korruptsiooniskandaali �heks v�tmeisikuks peetakse) parlamenti seaduseeln�u, mis lubaks kogu riigis samasoolsite abielud koos k�igi abielude juurde k�ivate sotsiaalsete garantiide ja soodustustega.Kahtlemata t�i see kaasa usuringkondade pahameele. 2004. aasta detsembris ei rahuldanud �lemkohus usuliikumiste taotlust, mille j�rgi abielu saab olla (ehk juriidiliselt t�hendada) vaid mehe ja naise vahel (s�lmitud liitu).
Selle n�dala teisip�eval h��letas parlament konservatiivide eeln�u, mis oleks defineerinud abielu sarnaselt usuringkonna ettepanekule. Selle regulatsiooni kehtestamine t�hendanuks, et homoabielud kaotaksidkehtivuse k�ikjal Kanadas. Eeln�u poolt anti 132 ja vastu 164 h��lt.
J�rgmise p�eva lehtedes p�hendati antud teemale oodatust v�hem leheruumi. Korruptsiooniskandaali valguses anal��siti pigem asjaolu, et 30 liberaalideerakonna liiget h��letas sarnaselt konservatiividega.
K�sisin kuni kolmap�evani Inim�iguste komisjoni juhtiva David Kilgouri(liberaal, kes h��letas eel�u poolt ja p�ev hiljem ka liberaalide erakonnast v�lja astus; siiski mitte homoabielude, vaid liberaalide korruptsiooniskandaali t�ttu) n�unikult Magdalena Creskeylt, kas tema arvates on samasooliste abielu inim�iguste k�simus. Ta vastas, et on (ainult) selles k�simuses oma �lemusega eriarvamusel ja peab �igeks, et kui kaks inimest (�hest soost v�i mitte) soovivad abielluda, peab see neil ka v�imalik olema.
Kanada �hiskond on selles k�simuses l�hestunud. Huvitav oli parlamendis j�lgida avalikku h��letamist (standing vote), kus turbaniga liberaal h��letas konservatiivide eeln�u vastu (ehk siis homoabielude poolt).P�rast selgus, et tegemist ei ole siiski moslemiga, vaid Indiast p�rit sikhiga. Ju on siis see usund homode suhtes m�rksa sallivam

Tweet This Post