KANADA VISIIT: Tahad teenida 10 minutiga 35’000dollarit? Ja miks RK liikmed reisivad 2X kallimate lennupiletitega?
Just sellisele summale kirjutati arve "Kanada valitsuse veebis surfamise, m6ne dokumendi salvestamise ja printimise" eest. Corriveau byroo tasus arve meeleldi. See on vaid yks paljudest n2idetest, kuidas sponsorrahasid v2ga kahtlaselt kasutati. Loe t2psemalt http://www.theglobeandmail.com/../ voi siis k6ige uuemaid lugusid www.cbc.ca.
Minu n2dalane reis hakkab l2bi saama ja 4 tunni p2rast pean juba lennuki peale istuma. Lennureis iseenesest yllatav: Ottava-Toronto-London-Helsingi-Tallinn. Siit soojad tervitused Hermann Reisidele, kes sellise marsuudi m22rasid. Eriti tore on lennupiletite hind, mis Imre s6nul oli yle 22000 krooni. Selle raha eest oleks saanud peaaegu business-class'i.
3-minutiline otsing reisekspert.ee-s liiniline Tallinn-Toronto-Tallinn andis ma2ksa mugavama lennu, kus vahepeatus vaid Saksamaal. Ja hinnaks vaid 9500.-. Kui ei usu: http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/lennuinfo/../ Siia juurde tuleks siis veel Toronto-Ottawa-Toronto ots aga neid lennukeid liigub siin 6 korda p2evas ja kohalike s6nul ei ole pilet yle 150-200 kanada$.
Kunagi korraldas Riigikogu lennupiletitele riigihankelepingu, mille v6itis Hermann reisid. Hanketingimused on kindlasti huvitav lugemismaterjal, sest lennupiletite hinnad k6iguvad pidevalt ning ei ole ju v6imalik v2ita, et aastal 2006 pakub just see konkreetne firma k6ige soodsamat.
Riigikogu liikmena oli p6hjust mitmeid kordi imestada, kuidas lennupiletid ametlikele visiitidel olid 20-150% kallimad, kui parim hind turul. Tean m6nda tublit Riigikogu liiget (ja ka ministeeriumi t22tajat), kes on ise otsinud odavaima v6imaluse ja n6udnud kallite piletite v2ljavahetamist. Aga see idiootne riigihange peaks siiamaani kehtima ja enamus t2htsaid tegelasi ju ei vaevu hinda kysima.
Lohutuseks Eesti maksumaksjale, et seekordne sponsorlus Hermann reisidele maksti kinni Kanada maksumaksja poolt. Lohutuseks iseendale on mul kaasas l2pakas, mist6ttu 4 lennujaamas ootamine kujuneb meeldivaks ajaveetmiseks.
Ottava 11:22, Eesti 18:22. Ehk siis 22 tunni ja 38 minuti p2rast kodumaal. 
KANADA VISIIT: Homoabielud on inim6iguste kysimus!
Homode �iguste teema Kanadas on olnud erineva aktiivsusega p�evakorras 1965. aastast. Just siis otsustas Kanada �lemkohus saata homo Everett Klipperti vangi kui "ohtliku seksuaalkurjategija", kes avalikult on tunnistanud seksimist teise mehega.
T�naseks on seitsmes provintsis ja �hel territooriumil samasooliste abielud lubatud, kuid �leriigiline regulatsioon puudub. Samasooliste abielud ei ole lubatud Albertas, New Brunswick'is, P.E.I.'s, Nunavut'is (siiskiaktsepteerib munitsipaalvalitsus v�ljaspool registreeritud homoabielusid) ja Northwest Territorie�s.
2003. aastal saatis tollane peaminister Jean Chr�tien (keda t�na korruptsiooniskandaali �heks v�tmeisikuks peetakse) parlamenti seaduseeln�u, mis lubaks kogu riigis samasoolsite abielud koos k�igi abielude juurde k�ivate sotsiaalsete garantiide ja soodustustega.Kahtlemata t�i see kaasa usuringkondade pahameele. 2004. aasta detsembris ei rahuldanud �lemkohus usuliikumiste taotlust, mille j�rgi abielu saab olla (ehk juriidiliselt t�hendada) vaid mehe ja naise vahel (s�lmitud liitu).
Selle n�dala teisip�eval h��letas parlament konservatiivide eeln�u, mis oleks defineerinud abielu sarnaselt usuringkonna ettepanekule. Selle regulatsiooni kehtestamine t�hendanuks, et homoabielud kaotaksidkehtivuse k�ikjal Kanadas. Eeln�u poolt anti 132 ja vastu 164 h��lt.
J�rgmise p�eva lehtedes p�hendati antud teemale oodatust v�hem leheruumi. Korruptsiooniskandaali valguses anal��siti pigem asjaolu, et 30 liberaalideerakonna liiget h��letas sarnaselt konservatiividega.
K�sisin kuni kolmap�evani Inim�iguste komisjoni juhtiva David Kilgouri(liberaal, kes h��letas eel�u poolt ja p�ev hiljem ka liberaalide erakonnast v�lja astus; siiski mitte homoabielude, vaid liberaalide korruptsiooniskandaali t�ttu) n�unikult Magdalena Creskeylt, kas tema arvates on samasooliste abielu inim�iguste k�simus. Ta vastas, et on (ainult) selles k�simuses oma �lemusega eriarvamusel ja peab �igeks, et kui kaks inimest (�hest soost v�i mitte) soovivad abielluda, peab see neil ka v�imalik olema.
Kanada �hiskond on selles k�simuses l�hestunud. Huvitav oli parlamendis j�lgida avalikku h��letamist (standing vote), kus turbaniga liberaal h��letas konservatiivide eeln�u vastu (ehk siis homoabielude poolt).P�rast selgus, et tegemist ei ole siiski moslemiga, vaid Indiast p�rit sikhiga. Ju on siis see usund homode suhtes m�rksa sallivam
KANADA VISIIT: Homoabielud
Eile lykkas Kanada Parlament tagasi konservatiivide eeln6u, mis oleks takistanud samasooliste abielude kehtestamise Kanadas. Kirjutan sellest pikemalt 6htul umbes kell 22:00, Eesti aja j2rgi kell 05:00 j2rgmise p2eva hommikul.
KANADA VISIIT: Kellel on viisavabaduse kaotamisest SAVI?
16:00 � kohtumine v�liskomisjoni esimehe Gisele Lavoi�ga.
Meile aga ka sloveenlastele, l�tlastele ja tsehhidele oli peamine k�simus, et kuna on v�imalik s�ita Kanadasse ilma viisata. Vastuseks saime �mmarguse aga positiivse vastuse, et Kanada tegeleb selle k�simusega aktiivselt ja tema isiklikult on selle poolt. P�rast 9.11 s�ndmusi on viisan�udeid karmistatud USA-s ja see m�jutab otse Kanadat. Varem sai kanadalane USA-sse ilma passita, n��d peab see tal kaasas olema. Kanada lihtsamates turvareeglites n�hakse otsest ohtu USA-le ja �suure vennaga� h�sti l�bisaamiseks peab olema sellistes k�simustes v�ga ettevaatlik.
Igal juhul teeb v�lisministeerium ja Eesti Suursaatkond Ottavas k�vasti t��d viisavabaduse saavutamiseks. Kanadal on probleeme Ungariga (mustlaste p�rast) ja veel m�ne uue EL-i liikmega. Balti riikidega sisulisi probleeme ei ole ja nii p��takse saavutada, et neid k�sitletakse teistest eraldi (ehk eelisj�rjekorras).
OK. V�lismin tegeleb, RK Kanada s�prusr�hm tegeleb, meie pisike delegatsioon t�statab igal kohtumisel viisavabaduse teema. Kanada jaoks on aga Tallinnast t�htsam Br�ssel ja seega oleks suur samm edasi, kui n�iteks Euroopa Parlamendi Kanada s�prusr�hm midagigi teeks. Nendest pole keegi midagi kuulnud. Nende �ks liikmeid kui mitte esimees peaks olema Toomas Savi. (???!!!???). �Savil on t�iesti savi,� arvab Imre ja ma kardan, et ta ei eksi.
Eesti kaotas viisan�ude Kanada kodanikele eelmise aasta 1. mail. Juba teist korda. Esimest korda toimus see siis, kui Trivimi oli v�lisminister (aastal 1993) ja see kehtis kuni Toomas Henrik Ilves v�lisministriks sai ja selle j�lle kaotas. Huvitav poliitika! Seega pole ka Ilvesest Euroopa Parlamendis abi oodata Eestlastele viisavabaduse ajamisel.
KANADA VISIIT: Kes on tegelikult Lati president?
Kell 14:00-15:00 toimus kohtumine David Kilgour MP, Inim�iguste ja rahvusvahelise arengu komitee esimees. Peamised teemad olid Venemaa, samuti Valgevene, Ukraina, Balkani riigid.
Kilgour t�statas k�simuse, et miks oodatakse Kanadalt aktiivset tegutsemist n�iteks t�et�eenia k�simuses samas, kui Euroopa on siis ise v�ga tagasihoidlikul positsioonil. Ta t�i n�iteks Balkani s�ja, mis leidis lahendust p�rast NATO (suures osas USA ja Kanada) v�gede sisseviimist konfliktipiirkonda ja imestas, miks Euroopa riigid ei suutnud l�hinaabruses toimuvat konflikti ise lahendada.
Eks see ole vana t�de, et �ks Euroopa Liidu suuremaid probleeme ja riikide�henduse n�rkuse allikaks on �hise v�lispoliitika puudumine. N�gin seda ise Ukrainas, kus Prantsusmaa poliitikud v�ljendasid selgelt poolehoidu venemeelsetele ja Janukovitsile. P�hjuseks mitte niiv�rd suur Ukraina endise v�imu armastus, vaid soov vastanduda igas asjas �hendriikidega ja tugevdada (armastus)suhteid Putiniga. Vene v�lispoliitika on seda �ra kasutanud ning p��ab arendada kahepoolseid suhteid EL-i suurriikidega ning seel�bi n�rgendada n�iteks Eesti v�imalusi ennast l�bi EL-i kaitsta. Lahendus sellele probleemile peetakse EL p�hiseaduse heakskiitmine ja �hise v�lispoliitilise institutsiooni loomine. Kuid see v�tab kindlasti aega.
- - -
Siiamaani k�ige huvitavam kohtumine, kus Eesti delegatsioon oli meeldivalt aktiive. Imre k�sitles Venemaa teemat, mina Ukrainat ja Valgevenet. Trivimi t�i lauale teema, millest Kanadas pole nii k�rgel tasandil kunagi r��gitud � Volga j�e ��res elavate h�imurahvaste inim�iguste rikkumised. Kilgour tegi usinast m�rkmeid.
V�rvikas delegatsiooni liige on v�lis-l�tlane Vaira Paegle, L�ti Parlamendi v�liskomisjoni liige. �Ma v�itsin Vairat (Vika Freibergat) esimeses voorus, kuid siis sai ta sotside h��ltega L�ti Presidendiks. Tegelikult oleks pidanud mina v�itma,� �tles ta mulle eile vestlusek�igus senatis. L�tis parlamendis toimunud h��letusel sai ta esimeses voorus rohkem h��li, kui �lej��nud kolm kandidaati kuid mitte 50%+1. Teises voorus v�itis Vaira Vairat sotside h��ltega.
Pole siis ime, et Vaira t�statas kohtumisel Kilgouriga 9. mai k�simuse ja �htse Balti poliitika. Seda, et kas ta ikka veel on kibestunud, ta eile muidugi mulle ei tunnistanud, kuid oli hea meelega n�us laiemalt sellel teemal l�hip�evadel r��kima.
KANADA VISIIT: Kanda valitsuskriis
Eestis kell l�heneb neljale ja uus valitus paigas. Palju �nne (ja j�udu), Andrus Ansip.
�Tilgutame teda maksimaalselt 3 kuud ja siis tuleme tagasi. Savisaarega on selline kokkulepe,� hindab Imre uue valitsuse eluiga. Trivimi kirjutab seminariprogrammi tagak�ljele 15 ministrikohta, nende taha nimed ja erakonnad. Tundub, et ta unustab minutiteks ettekande Kanada arenguabiprogrammidest ja keskendub uue valitsuse j�ujoontele.
The Globe and Mail esileht keskendub t�ielikult valitsuskriisile. Peaminister Paul Martin p�rnitseb mureliku n�oga pabereid, punase vahtralehega lipp taustal. Liberaalide populaarsus on langenud 10%. Kaks parlamendi liiget on teatanud, et astuvad parteist v�lja.
Kanadas on kahekojaline parlament. Alamkoda (edaspidi parlament) on 308 kohaline, �lemkojas (edaspidi Senatis) vist 105. P�hiseaduse j�rgi on senatil on �igus parlament laiali saata, kuid seda pole nad kunagi teinud. Senatit peetakse kas ebaoluliseks v�i v�ga ebaoluliseks. Nende liikmeid ei valita vaid m��ratakse, nende mandaadi aeg l�ppes varem surmaga. �Kuna mitmed senati liikmed elasid v�ga kaua, m��rati mandaadi l�puajaks 75 eluaastat,� kirjeldab parlamendi n�unik Rick Clippingdale oma ettekandes Kanada valitsemiss�steemist. �On olnud ettepanek senat �ldse laiali saata.�
Parlamendis (308) on Liberaalidel 133 kohta, konservatiividel 99. Liberalid on moodustanud v�hemusvalituse. �Kanadalastele ei meeldi koalitsioonid ja v�hemusvalitused on tavalised,� p�hjendab Rick.
Oluline on ka Quebec�i blokk, kellel 54 kohta ja kes taotleb Quebeci eraldumist Kanadast. 1995ndal aastal oli seal referendum, kus 49,xx% oli eraldumise poolt ja vaid 50,xx% vastu. Valitsuse kriisi juured algavad just sellest referendumist. Valitsus on eraldanud p�rast seda 250 C$ (ehk 2,5 miljardid EEK) �htse Kanada reklaamimiseks Quebecis. Selle raha eest n�iteks palgati inimesi, kes igal �ritusel (n�iteks kalameeste klubi kokkusaamisel) lehvitab kanada lippu ja r��giks, kui tore riik see on.
Iseenesest ei ole sellises riigi kampaanias midagi halba ja valitsuse �lesanne ongi riiki �htsena hoida. Probleemid tekkisid aga siis, kui selgus, et osa raha on reklaamiagentuuridest l�inud tagasi liberaalide t�hja kassasse. Uurimine on seadnud ka kahtlused, et nii m�nigi liberaalide juhtfiguur on ka isiklikult rikastunud.
Skandaali avalikuks tulemisel on oluline osa blogidel. Uurimine on toimunud juba alates 2002. aastast ja j�tkusid ilma eriliste edusammudeta kuni selle aasta alguseni. �ks olulisemaid tunnistajaid, endine Groupaction Marketingi endine juht Jean Brault, esitas �llatavaid fakte, kuidas reklaamirahade saamiseks tuli toetada liberaalide parteid ja poliitikuid. Kohtuistung oli kinnine ja k�ik osalejad pidid andma vande, et nad infot ei avalda. Paraku helistas �ks osalejatest oma s�brale New Yorki, kes siis saadud infot alates 2 aprillist oma blogis kajastama hakkas. Vaid m�ne p�evaga oli skandaal esiuudis. T�na ollakse kindlad, et valitsus kukub, ennustatakse aga ka mitmete liberaalide vangi minekut kui mitte kogu erakonna kadumist poliitkaturult.
KANADA VISIIT: Joomine ja korruptsioon
P�rastl�unal Parlamendi poole jalutades k�sib CBIE n�unik Maurice, kas ma tean, et minu erakonna Tein ja Aru astuvad Riigikogust tagasi joomise p�rast. �tlesin, et teadsin juba hommikul ja et nad on oma k�itumise p�rast Eesti rahva ees vabandanud. Maurice naeratab ja �tleb: �Siis on k�ik h�sti�.
Ei ole h�sti. Iga selline skandaal j�uab �le maailma paljude otsustajate laudadele, sellised s�ndmused m�jutavad kindlasti arvamust Eestist. Siin on juba kuulda n�iteks v�liseestlaste virisemist, et inimesed kodumaal on t�iesti hukas. Nojah... politsei m�nitamine ja laamendamine on paha k�ll ja sellele ei ole poliitikas vabandust. Samas, see kanadalaste korruptsiooniskandaal, kui miljoneid dollareid ka tipppoliitikute taskutesse j�udis on igal juhul ohtlikum ja hullem.
KANADA VISIIT: Joomine ja laamendamine
7-tunnine ajavahe annab tunda. CIDA�si ODACE seminaril esinejata ettekanded koguvad keskp�evaselt (11:10) hoogu. Eestis l�ppes t��p�ev (18:10) ja tublid ametnikud on kontoritest juba lahkunud.
The Globe and Maili esikaanel s�rab Tiger Woods p�rast edukat golfiv�istlust, paremas veerus ennustatakse liberaalide valitsuse kukkumist. Samal ajal luuakse Eesti uut liberaalide juhitavat valitsust.
Aru ja Tein purjutasid VS-is. Res Publican Imre muretseb siin (Ottavas), et nende k�itumine viib Riigikogu mainet veelgi rohkem alla ja saan vaid n�ustuda. Samas on eksimine inimlik ja leiab andestust, kui kantakse (poliitilist)vastutust. Peep aru ja Toomas Tein vabandasid ja astusid tagasi. �ige samm. Kollase ajakirjanduse lipulaev Delfi muudab oma esiuudiseks Savisaare majandusministriks kandideerimise.
Peebust on kahju. Hea kolleeg oli, aus, t��kas ja tasakaalukas. Toomase asemel Igor saada on hea kaup. Tein on hinnatud arst ja nyyd on tal patsientide jaoks palju rohkem aega. Peebust j��b aga fraktsioonis t�hi koht. V�hemalt niikauaks, kuni uus fraktsiooni esimees valitud ei ole.
