R��tel l�kkas e-valimisi v�imaldanud seaduse tagasi
12:24, 25. mai 2005

NB! Tuleb lisa.
TALLINN, 25. mai, BNS - President Arnold R��tel j�ttis v�lja kuulutamata riigikogus
vastu v�etud seaduse, mis oleks v�imaldanud elektrooniliselt h��letada oktoobris
toimuvatel kohalikel valimistel.

Tallinna toimetus, +372 610 8849, sise@bns.ee

Tweet This Post 

Rahvaliit sepitseb salaplaani ja korjab omavalitsustegelastelt allkirju,et saata “palvekiri” presidendile. Palvekirja ametlikud eestvedajad ja muidu tublid mehed on Uno Silberg ja Vello Tafenau.

Kurjad keeled r��givad, et tegelikult on presidendil juba otsus valmis ning e-valimiste seadust v�lja ta ei kuuluta. Probleemiks vaid p�hjendus, mida kerge leida ei ole. J�ks esines aasta eest Riigikogus ja �tles selgelt, et p�hiseadusega vastuolu ei ole.

Tublid Rahvaliitlased tormasid presidendile appi ning koguvad allkirju j�rgnevalt toodud kirjale. See v�imaldab Presidendil avalikult teatada, et: “Seaduse eeln�u, mis ….mmmm … valimised…. arvuti…. mmm…demokraatia on oluline …. minu poole p��rdusid erapooletud omavalitsustegelased…… arutasin….mmmm… m�tlesin, vaieldamatult on demokraatia oluline…. v�lja ei kuuluta.” Ametlikule pressiteatele lisatakse veel Alliku Postimehe artiklist tuttav lause: “Teatavasti harrastab maailmas �ha rohkem inimesi ka seksi interneti teel. Neil on kindlasti m�nus, kuid sellisest aktist ei s�nni j�rglasi.”

Kirjad iseenesest sellised:

Lp omavalitsustegelased ja k�ik kellel mure kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste p�rast,

Kohaliku omavalitsuse volikogu valmise (valimiste?) demokraatlike tavade, �hetaolisuse ja salajasuse n�ude rikkumise p�rast muret tundjad on ettevalmistanud p��rdumise Vabariigi Presidendi poole palvega E-h��letust lubavat ja EV P�hiseadusega vastuolus olevat seadust mitte v�lja kuulutada ja vajaduse korral anda probleem lahendada Riigikohtule.

K�ik kes tunnevad sama muret, palume anda enda toetusest p��rdumisele
m�rku Vello Tafenaule meili teel (vellotafenau@hot.ee) v�i muul moel
hiljemalt esmasp�evaks 23. maiks 2005.

Lugupidamisega
Uno Silberg

_____________

Hr. Vabariigi President
Weizenbergi 39
5050 Tallinn

Lugupeetud h�rra President!

Riigikogu v�ttis 12. mail 2005 vastu “Kohaliku omavalitsuse valimise
seaduse muutmise seaduse” (607 SE).

Meie arvates rikub see seadus oluliselt EV P�hiseaduse � 156 kehtestatud kohalike valimiste �hetaolisuse ja salajasuse n�uet. Teatavasti pole kaugeltki mitte k�igil valijail v�imalust ega ka oskust h��letada interneti teel. Nii saaksid �hed valijad oma kodanikukohust t�ita kodust lahkumata, teised aga on sunnitud selleks ette v�tma l�hema v�i pikema teekonna valimisjaoskonda, eriti diskrimineerituks osutuksid sel juhul muidugi kehvema sissetulekuga ja maapiirkondade valijad.

Seadus annab interneti teel h��letajaile ka v�imaluse oma otsust
eelh��letuse p�evil korduvalt muuta, millist pole h��letussedeliga
h��letajail.

Meile teeb t�sist muret ka v�imaluse puudumine interneti teel h��letaja isiku kindlaks tuvastamiseks, mis on valimiste jaoskonnakomisjonide �heks peamiseks �lesandeks. Just seep�rast on kehtestatud n�ue, et h��letussedel antakse v�lja vaid fotoga varustatud isikutt�endava dokumendi esitamisel. Oma ID-kaarti koos koodiga v�ib aga valija erinevail p�hjustel suvaliselt loovutada ka teistele isikutele. Samuti pole v�imalik tuvastada, kas valija on oma otsuse tegemisel �ksi ja k�rvalise m�juta, mida valimisjaoskondades toimuvail h��letustel on valimiskomisjonide liikmed kohustatud rangelt j�lgima.

H��lte lugemine on valimistel seni olnud avalikuks protseduuriks, milles on vaatlejaina �igus osaleda k�igi valimistel osalenud poliitiliste j�udude volitatud esindajail. E-h��letusel toimuv elektrooniline h��ltelugemine, h�kkerluse ja viiruselevi v�ltimine jms. on kontrollitav vaid infotehnoloogia tippspetsialistide poolt, keda on Eestis �ksikuid ning see muudab h��letustulemused kohaliku omavalitsuse tasemel t�iesti kontrollimatuiks, seet�ttu alati vaieldavaiks ja suurendab rahva poliitilist v��randumist veelgi.

Seoses �latooduga palume Teil seadust 607 SE, kui EV P�hiseadusega
vastuolus olevat, mitte v�lja kuulutada ja vajaduse korral anda probleem lahendada Riigikohtule.

Austusega

(ja siia kirjutavad alla tublid omavalitsustegelased)
———–

Kordan oma kunagist yleskutset Rahvaliitu abistada e-valimiste teemal ja p�hjendada neile, miks e-valimised head on:

“Seega, kui tunnete endas kodanikukohust vaest Rahavliitu abistada, saadke neile oma arvamus ja p�hjendused otse emailile. Eriti vajavad abi:
- tiit.tammsaar@riigikogu.ee (kahjuks ei tea, kas ta emaili kasutab)
- mart.opmann@riigikogu.ee (tegelikult tark mees ja kindlasti loeks
kommentaarid l�bi)
- janno.reiljan@riigikogu.ee (no comments)
- erl@erl.ee (rahvaliidu kontori email. Kodulehe updatemis kiirust
vaadates, loetakse kommentaarid Jaanip�evaks l�bi)
- rahvaliitfr@riigikogu.ee (fraktsiooni n�unikud, kes aitaksid RL
kindlasti meeleldi)”
- Uno Silbergile aga kas ta emaili loeb, seda ma ei tea
- vellotafenau@hot.ee (ka kohe kindlasti)

Tweet This Post 

�Eesti on h�sti positsioneerunud EL siseturul ja saab j�tkata oma majandusimet,� kirjutab EU Reporter Eesti maksus�steemist. Imet me Eestis ei tunne ja kesikud tahavad astmelist tulumaksu ning ettev�tte tulumaksu kehtestamist. �V�tame nendelt rohkem,� vibutavad nad t��kate inimeste peale ja rahvas plaksutab. Varsti pole Euroopas enam riiki, keda eeskujuks tuua.

Lennard Meri on kirjutanud, et selleks, et n�ha kaugemale tuleb vaadata kaugemalt. Kaugelt paistab Eesti maksus�steem kui alustala helgele tulevikule, sotsid/kesikud n�evad selles p�hjust sotsiaalsetele probleemidele. Need, kes Eestis m�gede taha vaadata ei oska, sinna ka ei j�ua.

Lisaks maksus�steemile imetletakse Eesti e-riiki. Eestis virisetakse, et progress on peatunud. Olles siin Br�sselis EPRI t��grupis ja r��kides poliitikutega ICT kasutusest, saab selgeks, et oleme ikka veel ees. Vaieldamatult on oktoobris toimuvad e-valimised t�estuseks, et l�hme edasi. Kui ikkagi l�hme!?! Kurjad keeled r��givad, kuidas rahvaliitlased Presidendile meelde tuletavad, et nemad on ta pukki pannud ja e-valimised tulla ei tohi.

Kordan oma kunagist yleskutset Rahvaliitu abistada e-valimiste teemal:

“Seega, kui tunnete endas kodanikukohust vaest Rahavliitu abistada, saadke neile oma arvamus ja p�hjendused otse emailile. Eriti vajavad abi:
- tiit.tammsaar@riigikogu.ee (kahjuks ei tea, kas ta emaili kasutab)
- mart.opmann@riigikogu.ee (tegelikult tark mees ja kindlasti loeks kommentaarid l�bi)
- janno.reiljan@riigikogu.ee (no comments)
- erl@erl.ee (rahvaliidu kontori email. Kodulehe updatemis kiirust vaadates, loetakse kommentaarid Jaanip�evaks l�bi)
- rahvaliitfr@riigikogu.ee (fraktsiooni n�unikud, kes aitaksid RL kindlasti meeleldi)”

Tweet This Post 

Laup�eval kaitsesin oma l�put��. Seega �likool on n��dseks l�bi ja diplom samah�sti kui k�es. Plaanis on k�ll s�gisest edasi �ppida aga t�pselt kus/mida, seda pole veel kindlalt otsustanud. Neli varianti:
- T� majanduse magistratuur
- Tallinna �likooli reklaam ja imagoloogia
- Tallinna �likooli praktiline filosoofiat
- (v�i kuskil v�lismaal midagi)

Ehk oskate aidata valiku tegemisel?

L�put��d saab lugeda aadressilt: diplomit��

Tweet This Post 

�Ma ei kasuta narkootikume� on vastus k�simusele, kus asub l�him coffeeshop.Vastust saadab p�iklev olek ja tige pilk:�N�e, j�lle on siin �ks saksa turist, kes tuli nakotsi tegema ja �lbitsema.

Coffeeshopi Dr Andres seisab seinal men�� 4 sorti ha�his (small: 5, big 12) ja weediga. Eripakkumine on �space koogile� (3 EUR). �lut siin ei m��da, sest koos narkootikumidega v�ib tagaj�rjeks olla heal juhul tugev oksendamine. K�ll saab veel osta valmis keeratud joint�i (2,5 EUR), karastusjooke ja kr�pse.

Baarileti ��res on koha sisse v�tnud mustanahaline paar ja 2 saksa t�drukut, tagaruumis tossavad kolm meesterahvast. V�hemalt viimased tunduvad kohalikud. Uuringud n�itavad, et vaid 5% kohalikest tarbib narkootikume. Sellest hoolimata ei ole ma kohanud kedagi, kes sooviks liberaalset narkopoliitikat muuta. Vastupidi! Mitmed on �elnud, et nad ei poolda Euroopa konstitutsiooni, sest siis keelab Br�ssel neile weedi m��mise. Selline arusaam ei vasta muidugi t�ele.

Eestis on narkootikumid keelatud aga (kange)narkotsi kasutajaid rohkem. R��kisin �he inglasega, kes �tles, et lahjalt narkolt minnakse �le kangele, sest kanal on sama. Ehk m��a on sama ja soovitab! See olevat �ks argumente saareriigis toimuvas debatis lahja narkootikumide lubamiseks.

Kas lubada marihuaana Eestis? T�na(n) ei…. aga terve (st ilma Delfi geeniusteta) debatt sellel teemal v�iks toimuda k�ll. Peamiselt on mul kaks argumenti:

1. Enne v�iks viisakalt jooma �ppida ja siis lahjadest narkootikumidest r��kida. Roolijoodikute arv ei ole olulist langustendentsi n�idanud, alaealised satuvad kainerisse ja purjus tiblad l�huvad surnuaedu. Kui see ei ole kultuuritus, siis mis see on? Kui me ei suuda traditsioonilist joomist inimlikes piirides hoida, siis kindlasti ei suuda me kindlasti ka uusi meelem�rke ohjeldada.

2. Kurjategijad v�idavad kanalid. Hollandis on lubatud lahja narkootikum aga mitte narkootikumide sissetoomine. Seega kanal kaupmees-tarbija on lubatud aga tarnija-kaupmees ebaseaduslik ning kanepi�ied mustal turul l��vad �itsele. Seda probleemi oleks v�imalik lahendada n�iteks suurte kasvatuste rajamisega kodumaale v�i siis ametliku �tooraine� loomise teel Afganistaniga. Kas kujutaksite seda Eestis ette?

Tweet This Post 

Hollandi p6hiseaduse pooldajad kaotasid, t2na kyll vaid jalgpallimats~i. Arvamuusuuringud ennustavad aga ka kaotust 1. juunil toimuvatel Euroopa Liidu p6hiseaduslepingu rahvah22letusel. Oluline roll on siin ka terroristidel.

Eelmise aasta 11. m2rtsil l6hati terroristide poolt Madriidis paar vagunit, mis tagas Iraagi s6ja vastastele sotsidele valimisv6idu. Endine Hollandi v2lisminister Van Aartsen t6i muidu v2ga Euroopa-meelse rahva arvamuse j2rsu muutmise yhe p6hjusena 22rmus-islamistide poolt sooritatud m6rvad.

2002. aastal lasi moslem maha parempoolse ja imigratsioonivastase poliitiku. Pim Furuyn’i. Eelmise aasta 3. novembril tappis Mohamed B (varjunimi) filmimehe Theo van Gogh’i. P6hjuseks koos poliitik Ayan Hasi Ali islami naiste elust r22kiva filmi “Submission 1″ tegemine.

Need kaks avalikult palju k6neainet tekitanud m6rva on muutnud hollandlased m2rksa sallimatumaks imigrantide aga ka piirideta Euroopa Liidu vastu. P6hjuseid on ka teisi. Eile 6htul Rotterdami noortehostelis ytles retseptsioonis to”o”tav neiu, et tema on yleyldiselt globaliseerumise vastane. T2na r22kisin kahe yli6pilasega, kes ei poolda EL-i p6hiseadust, sest nad kardavad, et Bryssel muudab nende liberaalset narko-poliitikat. P6hiseadusvastaste infomaterjalil v6ib leida populistlike hyydlauseid, a la “me ei taha Brysselit pealinnaks”, “me ei taha kaotada oma riiki”, jne.

Mina osalen 16-20 VVD (Hollandi liberaalide) noorte korraldatud “Jah” kampaanias vaatlejana ning 4 p2evaga s6idan l2bi kogu riigi. T2na o”o”sel Stayokay noortehoteelis Arnhem’is, homme hommikul stardie varakult Nijmgeni poole.

Holland on mahaj22nud. 2 paeva jooksul pole leidnud yhtegi normaalset internetikohvikut, kus saaksin l2pakaga v6rku minna ning fotod ylesse panna. Isegi USB kasutamise v6imalust iinses noortehotellis ei pakuta. Uskumatu!

Tweet This Post 

Kuulan Bulgaaria peaministri Saxe-Coburg Saxe-Coburg k�net ELRD-i kongressil Sofias Hiltoni konverentsisaalis. Tervitused ja viisakused, nagu ikka. P�hiteemaks 2007. aasta Bulgaaria liitumine Euroopa Liiduga-

Meenub P�evalehest loetud artikkel �Uus poliitika: algus sama, l�pp mitte” . Esimest korda k�lastasin Bulgaariat just siis, kui �lipopulistlike lubadustega (a la 2x palk 800 p�evaga) Saxe-Coburg kandideeris. V�it tuli uuele poliitikale kergelt, allak�ik algas sama kiiresti. Kohalike hinnangul on t�naseks tema tugev positsioon taastunud ja seda eelk�ige t�nu bulgaarlaste lootusele parema elu j�rele Euroopa Liidus.

Eesti on Euroopa Liidu liige ja plakatid �ilusatest meestest� enam populaarsust �leval ei hoia. Uus poliitika osutus blufiks, vali kord v�ib saada aga reaalsuseks. Oktoobris selgub.

12-14 mail toimus Sofias Liberal Internationali ja 14. mai p�rastl�unal ELDR�i konverents. Paljudel sellelaadsetel �ritustel on programmis kahte sorti �ritusi: esiteks m�ttetud ja teiseks need, kuhu sa ei j�ua. Bulgaarias oli ka kolmas sort: p�ris huvitavad. Huvitav oli n�iteks 12-ndal n�iteks Briti valimiste anal��s ja 13-ndal XXI sajandi v�lispoliitika arutelu. Samas, selliste �rituste k�ige harivama ja vajalikuma osa moodustavad �htustel vastuv�ttudel laua-vestlused ja loodud kontaktid.

Reisi viimased pildid ja vanemad pildid.

Tweet This Post 

�he Eestis tegutseva suure turunduskommunikatsiooni firma emafirma poolt on esitatud tellimus, et v�lja selgitada Eesti m�jukamate parteide ja kolmandate osapoolte seisukohad Europarlamendis arutusel oleva arvutis rakendatavate leiutiste patentimist k�sitleva direktiiv osas ning jagada informatsiooni vastava seaduseeln�u kohta.

Vaadates nende infomaterjale, ei ole tegemist mingi tasakaalustatud infoga, vaid korralik lobi tarkvara patentide toetamiseks. Allpool toodud Suurbritannias v�lja antud infomaterjali t�lke CII direktiivi faktide ja m��tide kohta, kus r��gitakse kuidas v�ikefirmad direktiivist v�idavad. Kes tegelikult PR firmalt tellitud t�� taga on, ei ole raske m�istatada.

Minu poole p��rdusid nad Reformierakonna arvamuse saamiseks ning vastuseks said kunagi minu poolt kirjutatud memo Euroopa Liidu asjade komisjonile, kus ettepanekud Eesti positsiooni muutmiseks ja Euroopa Parlamendis esitatud parandusettepanekute toetamiseks. Vaevalt, et see neile meeldis.

Selle projektiga seoses on kavandatud j�rgmisse n�dalasse IT-firmade �marlaud., mida moka-otsast ka Pets seoses ITL-iga mainis.

Infomaterjali pidin siia �lesse laadima. Targem on anda 2 linki:
lobi-info
ettepanel ELAK’ile

PS: Riigikogus l�ks e-valimiste seadus l�bi. Jumal t�natud, isegi Janno Reiljan ei suutnud progressi peatada. Selle asjaga saab n��d rahul olla.

Tweet This Post 

�nnelikult tagasi Sofias ja homme algab Liberal Internationali kongress (http://www.liberal-international.org/), kus kaks p�ris head asja. Eks sellest siis edaspidi.

24h- kiirturism l�una-Bulgaarias oleks pea-aegu l�ppenud �nnetult. P�rast pisikest vihmasadu ilmnesid rendiauto kuiva-raja-vormeli-kummide miinused ja ootamatult leidsin ennast keset maanteed tiirlemas. L�puks sain auto pidama vastassuuna v��ndis tagaots peaaegu vastu kaljuseina. �nneks oli vastu tulnud veokil korralik suss all ja teised liiklejad suutsid adekvaatselt s�ndmusele reageerida. No problems! Ainult kummid kulusid veel 2mm �htlasemaks.

Bulgaariast tehtud m�ned pildid �leval aadressil:
http://www.meikar.ee/et/persoon/album/album.html?aid=19

Tweet This Post 

�Rahvas, kes andis enda s��stmiseks v�itluseta alla, kaotas oma identiteedi,�* p�hjendas ajaloolane Prihoda, miks t�ehhid p�rast s�ja II maailmas�ja l�ppu s�gavasse kriisi vajus. Ka Eestis tunneme tagantj�rgi kahetsuste, et okupatsiooniv�gede sisenemisel ei lastud �htegi p�ssipauku vaenlase poole. Enda poole k�ll; �ks piiripeal seisnud ohvitser lasi ennast p�rast piiri avamist maha.

Siiski ei olnud T�ehhi ja Eesti II Maailmas�ja j�rel samas olukorras. Suurema osa T�ehhist vabastasid sakslastest USA v�ed, venelaste n�udmisel j�i vaid pealinn Praha punaliplaste auks. Just auks ja mitte vallutamiseks, sest vene v�ed marssisid Prahasse sisse 9. mail 2005 ehk p�rast Saksa kapitulatsiooni ja edukat Praha �lest�usu.

P�rast teist maailmas�da oleks T�ehhil olnud reaalne v�imalus v�tta l��nepoolne kurss. Jalta konverentsil agendas selle riigi k�simust ei olnud, kuigi jah, Stalin pidas k�ike, mis Saksamaast ida poole j��b enda �alaks�. V�ib-olla just identiteedi puudumine ei v�imaldanud t�ehhidel valida teist teed….

Kuidas siis eestlaste identiteediga lood on? Peame ennast eestlasteks ja eestlasi eurooplasteks. Samas on euroopalikud v��rtushinnangud rasked tulema. Seda kirjutades ei m�tle ma ainult paljude sallimatust v�hemuste ja teiste rasside vastu. S�ja ja okupeerimise kontekstis pean silmas m�istmist ja sallivust vene s�javeteranide vastu. Ligi 3000 uskumatut kommentaari punas�duri v�rvimise artikli kohta Delfis � huvitav, kas see on sopa-portaali tippsaavutus…

Parafraseerides Lennart Merit, �me peame andestama aga ei tohi unustada�.

—-
* As historian Petr Prihoda put it, �The nation who gave up without struggle to presevre itself, lost its identity.�

————————-

J�udsin kell 14:30 Sofiasse. Lennureiside �ks toredamaid k�lgi on kohalike lehtede lugemine. Eeltoodud m�tted tekkisid, kui vahemaandumisel Praha lennujaamas lugesin The Prague Post�i (www.praguepost.com).

Kell l�heneb s�da��l. Istun 1150 meetri k�rgusel Rila mungakloostri kolme lavatsiga toakeses, mis on �mbritsetud 1000 aasta vanuste paksude kiviseintega. V�ljas m�riseb m�gij�gi ja temperatuur paari tunni eest n�itas +14. Sees on pisut k�lmem ja r�skem.

Mitte eriti kaugel sirutab ennast Balkani k�rgeim (kogu Euroopas 6-s) Moussala m�gi (2925,4m). Kohtasin siin �le keskea prantslaste paari, kes p��dsid �le Rila m�eaheliku p�hja poole suunduda, kuid lumised m�en�lvad ja m�gi(matka)tee puudumine t�i nad ��bima samasse kloostrisse.

Klooster on vaieldamatult ilusaim, mida Euroopas n�inud olen ja sellega n�ustuvad ka prantslased. Eriarvamused on meil vaid reisimisviisides � jalgsimatka asemel eelistan ma ��rida autot. V�hemalt siis, kui mul t�pselt 24 tundi aega tutvuda millegi muuga kui ei millegi poolest erilise Bulgaaria pealinna Sofiaga.

Homme �htul algab �ks konverents. Mis t�pselt, sellest siis juba 12-ndal mail. P�ev varem tulin aga Bulgaariasse seet�ttu, et kolmap�eval oleks Czech Airlines lennupilet 2x kallim olnud. Lennujaamast ��risin p�evaks auto, Hiltonist ostsin Bulgaaria reisiraamatu ja s�itsin l�unas asuvatesse m�gedesse. Teoreetiliselt oleks v�inud s�ita ka Musta mere ��rde aga seda juba n�htud k�ll Ukraina kaldalt. Vesi ujumise nautimiseks pisut k�lm ja kuurordid mulle ei meeldi.

Tweet This Post