SOFIA: Surm-silme-ees ja m�ni foto kah!
�nnelikult tagasi Sofias ja homme algab Liberal Internationali kongress (http://www.liberal-international.org/), kus kaks p�ris head asja. Eks sellest siis edaspidi.
24h- kiirturism l�una-Bulgaarias oleks pea-aegu l�ppenud �nnetult. P�rast pisikest vihmasadu ilmnesid rendiauto kuiva-raja-vormeli-kummide miinused ja ootamatult leidsin ennast keset maanteed tiirlemas. L�puks sain auto pidama vastassuuna v��ndis tagaots peaaegu vastu kaljuseina. �nneks oli vastu tulnud veokil korralik suss all ja teised liiklejad suutsid adekvaatselt s�ndmusele reageerida. No problems! Ainult kummid kulusid veel 2mm �htlasemaks.
Bulgaariast tehtud m�ned pildid �leval aadressil:
http://www.meikar.ee/et/persoon/album/album.html?aid=19
SOFIA: Rahva identiteet v�eti �hegi p�ssilasuta
�Rahvas, kes andis enda s��stmiseks v�itluseta alla, kaotas oma identiteedi,�* p�hjendas ajaloolane Prihoda, miks t�ehhid p�rast s�ja II maailmas�ja l�ppu s�gavasse kriisi vajus. Ka Eestis tunneme tagantj�rgi kahetsuste, et okupatsiooniv�gede sisenemisel ei lastud �htegi p�ssipauku vaenlase poole. Enda poole k�ll; �ks piiripeal seisnud ohvitser lasi ennast p�rast piiri avamist maha.
Siiski ei olnud T�ehhi ja Eesti II Maailmas�ja j�rel samas olukorras. Suurema osa T�ehhist vabastasid sakslastest USA v�ed, venelaste n�udmisel j�i vaid pealinn Praha punaliplaste auks. Just auks ja mitte vallutamiseks, sest vene v�ed marssisid Prahasse sisse 9. mail 2005 ehk p�rast Saksa kapitulatsiooni ja edukat Praha �lest�usu.
P�rast teist maailmas�da oleks T�ehhil olnud reaalne v�imalus v�tta l��nepoolne kurss. Jalta konverentsil agendas selle riigi k�simust ei olnud, kuigi jah, Stalin pidas k�ike, mis Saksamaast ida poole j��b enda �alaks�. V�ib-olla just identiteedi puudumine ei v�imaldanud t�ehhidel valida teist teed....
Kuidas siis eestlaste identiteediga lood on? Peame ennast eestlasteks ja eestlasi eurooplasteks. Samas on euroopalikud v��rtushinnangud rasked tulema. Seda kirjutades ei m�tle ma ainult paljude sallimatust v�hemuste ja teiste rasside vastu. S�ja ja okupeerimise kontekstis pean silmas m�istmist ja sallivust vene s�javeteranide vastu. Ligi 3000 uskumatut kommentaari punas�duri v�rvimise artikli kohta Delfis � huvitav, kas see on sopa-portaali tippsaavutus...
Parafraseerides Lennart Merit, �me peame andestama aga ei tohi unustada�.
----
* As historian Petr Prihoda put it, �The nation who gave up without struggle to presevre itself, lost its identity.�
-------------------------
J�udsin kell 14:30 Sofiasse. Lennureiside �ks toredamaid k�lgi on kohalike lehtede lugemine. Eeltoodud m�tted tekkisid, kui vahemaandumisel Praha lennujaamas lugesin The Prague Post�i (www.praguepost.com).
Kell l�heneb s�da��l. Istun 1150 meetri k�rgusel Rila mungakloostri kolme lavatsiga toakeses, mis on �mbritsetud 1000 aasta vanuste paksude kiviseintega. V�ljas m�riseb m�gij�gi ja temperatuur paari tunni eest n�itas +14. Sees on pisut k�lmem ja r�skem.
Mitte eriti kaugel sirutab ennast Balkani k�rgeim (kogu Euroopas 6-s) Moussala m�gi (2925,4m). Kohtasin siin �le keskea prantslaste paari, kes p��dsid �le Rila m�eaheliku p�hja poole suunduda, kuid lumised m�en�lvad ja m�gi(matka)tee puudumine t�i nad ��bima samasse kloostrisse.
Klooster on vaieldamatult ilusaim, mida Euroopas n�inud olen ja sellega n�ustuvad ka prantslased. Eriarvamused on meil vaid reisimisviisides � jalgsimatka asemel eelistan ma ��rida autot. V�hemalt siis, kui mul t�pselt 24 tundi aega tutvuda millegi muuga kui ei millegi poolest erilise Bulgaaria pealinna Sofiaga.
Homme �htul algab �ks konverents. Mis t�pselt, sellest siis juba 12-ndal mail. P�ev varem tulin aga Bulgaariasse seet�ttu, et kolmap�eval oleks Czech Airlines lennupilet 2x kallim olnud. Lennujaamast ��risin p�evaks auto, Hiltonist ostsin Bulgaaria reisiraamatu ja s�itsin l�unas asuvatesse m�gedesse. Teoreetiliselt oleks v�inud s�ita ka Musta mere ��rde aga seda juba n�htud k�ll Ukraina kaldalt. Vesi ujumise nautimiseks pisut k�lm ja kuurordid mulle ei meeldi.
Mina p�le v�rvi pronks�durile valanud
Ilusat Euroopa P�eva.
M��da T�nism�ge kell 08:50 t��le jalutades kohtasin kollaste viisnurkadega Euroopa lippu ja Eesti lippu. Punalippe veel pronkss�duri l�hedal ei olnud. K�ll aga oli kohal t�navapuhastusfirma, kes kunstiteost h�vitas. Kunstiteoseks ei pea ma siinkohal pronks�durit, vaid picassoliku kerge t�mbega �le ausamba vihutud punast joont.
Kella 10:30-neks oli kunstiteos h�vitatud ja veekahuriga pesti s�durit nagu kevadp�evalised tudengid vahuveiniga Baeri pead pesevad. Punalippe veel ei olnud, rahvast aga k�ll.
�K�sitlegem monumenti lihtsalt hauat�hisena ning l�litagem ta ka linna turismimarsruutidesse,� kirjutas paar aastat tagasi keskerakondlane Max Kaur ja kutsus �les turistidele meie tegelikku ajalugu tutvustama. Vaevalt, et saame Max�iga olla �hel meelel �tegelikust ajaloost�, k�ll aga selles, et oma ajaloost tuleb v�lismaale r��kida.
Ausammastest pikemalt kirjutasin omalajal nii:
Mida Bush siis tegelikult �tles!
Ilma sissejuhatuseta neile, kes lugenud ei ole.
2:23 P.M. EDT
Q Thank you very much, Mr. President, for joining our viewers. Mr. President, do you understand and accept the reasons and explanations that two Baltic presidents are not attending the celebrations in Moscow, 9th May?
THE PRESIDENT: Yes, absolutely. First of all, I can understand the decision by your President and the President of Lithuania, as well as the President of Latvia. These are difficult decisions because -- and they reflect the difficult times. And I honor those decisions. But I understand.
There's a lot of Americans who came -- whose families were in the Baltics. And this is a bittersweet moment for them when you think about it. On the one hand, our country helped defeat fascism, and upon the defeat of fascism, they saw their homelands be taken over by a repressive ideology. And so I fully understand, and matter of fact, understood it to the point where I brought it up to President Putin when I saw him in Slovakia, and just said, you got to understand this is going to create some sensitivities among our friends, among America's friends -- Estonia and Lithuania and Latvia.
Q It's quite strange situation now. The war is over for 60 years, and it's not still over. Whose fault is it �
THE PRESIDENT: No, I appreciate that. Look, it's -- I think it's time to move beyond fault and focus on the future. Now, that's easy for me to say because I didn't have any family members that were repressed or families divided. I didn't have to live under the yoke of communism. But I do believe that time will help heal the wounds.
And, listen, the Baltics are doing great. Their economies are growing. They're getting stronger. Freedom is working. People are able to express themselves in the public square. Independent media can come and interview the President in the White House. I mean, it is a -- these are exciting times. But I readily understand why it takes time to heal the wounds of
the past.
Q Democracy and the human rights situation in Russia is quite worrying. Are you going to discuss this item during your visit to Moscow?
THE PRESIDENT: Oh, of course. I have -- first of all, I've got a relationship with President Putin that enables me to be able to have a frank discussion. He gave an interesting speech the other day -- the press tend to focus on the comment about the Soviet times, and of course, that obviously riled emotions in the Baltics. I understand that. But he also went on to talk about democracy. I thought it was interesting that he spent a lot of time on his big speech to the nation on democracy. I believe Russia's interests lie to her west. I believe that Russia, by embracing the values that we share, will be able to deal with the many problems that she has. Russia has got enormous problems.
And so, yes, of course, I'll talk to President Putin about that. And I will do so in a cooperative way, in a cooperative spirit. This is not an antagonistic relationship. And I don't think you want the relationship to be antagonistic. After all, Russia is your neighbor. I think you would want your friend, the United States, to be in a position where I can go in and have a constructive, direct dialogue. And I think one people -- one thing people have learned about me is I'm a pretty direct person; I say what's on my mind -- I try to do so diplomatically. But, yes, I will. And I do so for the interests of the United States, and for our friends, and for the world.
Q Mr. President, I can't let you go from here without a question of terrorism.
THE PRESIDENT: Sure.
Q Latest surveys show that the numbers of terrorism are increasing, not decreasing.
THE PRESIDENT: Yes.
Q Why is that?
THE PRESIDENT: Well --
Q You have made a lot of efforts.
THE PRESIDENT: Yes, that's why. If we weren't trying to find the enemy and bring him to justice, the world would look relatively peaceful. But we're on the offense. And so when you engage the enemy, when you try to bring them to justice, they don't like to be brought to justice.
I've always told the American people here, it's best to find them where they try to hide so that we don't have to deal with them here at home. And so part of the reasons why activity is up is because we're chasing them down. As a matter of fact, today, a big news report came out that I would say one of the top al Qaeda leaders, a person very close to Osama bin Laden, was brought to justice in Pakistan by the Pak government, with our help -- but, nevertheless, the Pak government did the hard work -- Abu Faraj Al-Libbi. That's a very important part of defeating the al Qaeda.
But, no, we'll stay on the offense. And we'll be relentless and tireless in doing so. The best way to defeat terrorism in the long run, though, is by spreading freedom, is by giving people a chance to live in a free society.
Q How long it takes to curb, finally?
THE PRESIDENT: Yes, that's a good question. However long -- it takes as long as necessary. I just don't know. I don't have a -- I can't give you a timetable. But whatever it takes, so long as I'm the President and there's a threat to the United States of America and to our people -- you see, a lot of people in Europe, for them, September the 11th was a date, a passing moment. No question they expressed deep sympathy, for which the United States is grateful. But for us, it was a change of attitude. It was a change of foreign policy. And I told the people when I ran for office the second time, I said, if you put me in office every day I'm in office, I'll be relentless in chasing down the enemy. And so -- for however long it takes.
It takes a while for freedom to take hold. I know that. Look at Iraq. Iraq is going from a tyranny to a free society. And it's not easy. But they're getting there. This country is beginning to -- it's getting on its feet. The security forces are beginning to work better. The terrorists are more desperate. But that free society will be an important part of sending a message to others. And free societies are peaceful societies. And that's the great example of Estonia, for which the United States is grateful, and we're proud to call you friend.
Q Thank you very much, Mr. President.
THE PRESIDENT: My honor.
Q Very much, indeed.
THE PRESIDENT: Thanks for coming.
END 2:30 P.M. EDT
Rahvaliit litsub pidurit, Res Publica m�tlematult gaasi
RAHVALIIDU PIDUR (ehk piits_1)
Kutsun k�iki �hinema Petsi algatusega ja seletama e-valimiste sisu lugupeetud rahvaliitlastele. Kuulates/lugedes nende k�simusi ajakirjanduses/stenogrammis, j��b paratamatult mulje, et nad ei ole kahjuks j�udnud teemasse s�venema.
Seega, kui tunnete endas kodanikukohust vaest Rahavliitu abistada, saadke neile oma arvamus ja p�hjendused otse emailile. Eriti vajavad abi:
- tiit.tammsaar@riigikogu.ee (kahjuks ei tea, kas ta emaili kasutab)
- mart.opmann@riigikogu.ee (tegelikult tark mees ja kindlasti loeks kommentaarid l�bi)
- janno.reiljan@riigikogu.ee (no comments)
- erl@erl.ee (rahvaliidu kontori email. Kodulehe updatemis kiirust vaadates, loetakse kommentaarid Jaanip�evaks l�bi)
- rahvaliitfr@riigikogu.ee (fraktsiooni n�unikud, kes aitaksid RL kindlasti meeleldi)
Pets lubas k�ik e-valimiste teema ajaveebi postitused tehnokratiga linkida. Paraku rahvaliitlased vaevalt, et blogisid loevad.
RES PUBLICA j�mmi-gaas (ehk pidur_2)
Res Publica ettepanek internetipanga kaudu h��letada on tingitud kas rumalusest v�i siis soovist e-valimisi torpedeerida Viimase all m�tlen ma tihti kasutatavat taktikat, kus mingi idee h�vitamiseks t�iendatakse eeln�ud v�listavate v�i v�imatute parandustega. Pankade infos�steemide kasutamine e-h��letusel on hea n�ide v�imatust ettepanekust.
Valimiste �nnestumise v�tmek�simuseks on ausus. Kui see n�ue ei ole t�idetud, ei ole valitud v�im ka legitiimne. M�letame ju eelmise aasta Ukraina valimisi, kus endine v�im pettis ja v�ltsis tulemusi nii jaoskondades kui ka h��lte kokkulugemise ajal. Tulemuseks revolutsioon ja uued valimised.
E-valimiste juures moodustab s�steemi turvalisus �he komponendi kogu valimiste aususes. Seet�ttu on e-valimiste turvan�uded k�rgemad kui internetipanganduses. Definitsiooni kohaselt peab olema kogu valimiss�steem otsast l�puni auditeeritav ja j�lgitav. Eesti Panga poolt kehtestatud turvan�uded pankadele aga v�listavad autentimisteenuse.
Mitteauditeeritava s�steem annab pankadele v�imaluse oluliselt m�jutada valimistulemusi. N�iteks saavad nad h��letada valimistel mitteosalenud inimeste eest v�i muuta osalenud isiku valikut. Autentimiss�steemi puudumine ei v�imalda sellist tegevust kontrollida ega tuvastada. Kas selliseid valimis tahab Res Publica?
Ise loodan, et nende ettepanek tuleneb rumalusest.
Tahaks kirjutada e-valimistest, kirjutan s��misest.
1000 asja peas, e-valimistega seoses.... Ei tea kust alustada... Alustan siis hoopis s��misest. Eile tuli k�lla 4+x minu jaoks olulist inimest. Oma 10nda toidutegemise t�histamiseks valisin sobivaks men��ks:
Men��:
Eelroana veinik�rvale pakume:
- h�rk-soolatud kooritud v�hisabasid
- L�una-Aafrika seemneteta heledaid viinamarju (ei ole GMO)
- p�ikese k�es oran�istatud kirstomateid (Ukraina revolutsiooni auks)
- 3-juustu valikud (tradit, crem ja sinihallitus)
- Mazanilla sorti rohelisi oliive pruun-hallitusjuustu t�idisega
P�hiroaks:
- kr�bekoorik mahlasisu keskmise maitsestamisega seapraadi
- prantsusep�raselt maitsestatud �markartuleid
- metsaseene-delikatess salatit
- kevadist tomati-sibulasaltit
Magustoiduks:
- mandilaastude, rosinate, kuivatatud aprikooside, maap�hklitega Tosca kooki
- lisandina kolme-j��tise m�garpallid
Joogivalik:
Punane vein:
- Tarapiche Pinot Noir 2004, Argentiina Menoza piirkonna viinamarjadest. Sobib liha ja juustu k�rvale.
Valge vein:
- Tarapiche Chardonnay 2004, Argentiina Menoza piirkonna viinamarjadest. Sobib men��s toodud eelroa juurde.
Roosa vein:
- Les Claircomtes Rose d�Anjou 2004. Prantsuse kvaliteet roosa vein, mis juba oma v�rvi poolest leiab oma koha dessert-lauas.
Ja igaks juhuks oli k�lmkapis variant B:
- pelmeenid
- hapukoor
- piim
Pelmeene ei s��dud, teisi asju k�ll. Ja tavaliste toiduainete peenete nimedega hellitamine muudab �htus��gi m�rksa v��rikamaks.. 
9. mai riiklikuks t�htp�evaks!
Paadiralli (kus ma sellel aastal ei osalenud) ja karsummi k�rval j�i t�na aega ka erakonna noorte eestseisuse koosolekuks. Sealt siis selline ettepanek:
Reformierakonna Noortekogu eestseisus teeb ettepaneku muuta 9. mai riiklikuks t�htp�evaks - Euroopa P�evaks.
"9. mail t�histatakse k�ikjal Euroopas Euroopa Liidu s�nnip�eva,"; �tles eestseisuse esimees Silver Meikar. "N��dseks oleme liidu liikmed olnud �he aasta ja �ige on Euroopa P�eva v��rikalt ka Eestis t�histada".
1. mail Tartus toimunud Reformierakonna Noortekogu eestseisuse koosolek leidis, et Euroopa P�eva t�histamine sarnaselt Eesti lipu p�eva, isadep�eva ja emakeelep�evaga on p�hjendatud. T�htp�evadel korraldavad erinevad organisatsioonid temaatilisi �ritusi ning tavap�rasest rohkem leiavad k�sitlemist t�htp�evaga seotud teemad.
1950. aasta 9. mail tegi Prantsusmaa v�lisminister Robert Schuman ettepaneku organiseerunud Euroopa loomiseks, mis oleks asendamatu rahumeelsete suhete s�ilitamiseks. Ettepanekut, mida tuntakse "Schumani deklaratsioonina", peetakse Euroopa Liidu nurgakiviks.
Lisaksin veel viis m�rkust:
1. Eesti lipu seaduses on Euroopa P�ev juba sees, p�hade ja t�htp�evade seaduses aga mitte.
2. Riiklik t�htp�ev ei ole puhkep�ev (v.a emadep�ev, mis on niigi on alati p�hap�eval).
3. Euroopas t�histatakse II maailmas�ja l�ppu 8. mail.
4. 9. mail II maailmas�ja l�pu t�histamine tekitati N�ukogude Liidu poolt. Eestile l�ppes II maailmas�da pigem 20. augustil 1991. aastal, kui taastasime iseseisvuse.
5. Kuup�evadest veel. Vabaduse kell avati Tallinnas 19. detsembril. Juhuslikult samal p�eval on s�ndinud ka Bre�nev, mille kohta usin ajakirjanik ka Linnar Priim�e k�est k�sis. "Iga p�ev s�nnib maailma tuhandeid idioote," olevat Linnar vastanud. "Sellist p�eva, kus m�ni s�ndinud ei oleks, on v�imatu leida."
