�Te olete ikka idioodid,� �tles juudist poissmees p�rast kahte �lut oma sakslasest kursakaaslastele ja j�tkas: �Kui �tlen, et olen juut, olen saanud iga saksa t�druku kohe voodisse. Hea strateegia!?�

Pole see mingi m�istulugu vaid t�sijutt, mida Berliinist p�rit ajakirjanik oma �likoolip�evadest pajatas. Antud loo juures ei h�iri mind niiv�rd �hea� strateegia otsimine. Eesti madalalaubaline j�mm(iv�itleja) loodab �viin-�ampusega� strateegiale ja isehakanud romantik mesijutule. Kurvaks teeb j�tkuvalt s�gavad saksa rahva kompleksid, mis neil normaalselt elada ei lase.

Lennart Meri on kunagi Saksamaal esinedes �elnud, et rahvast, kes iseennast ei armasta, ei saa armastada ka teised (/mitte t�pne tsitaat/). N�ustun temaga ja �tlen, et sakslased on piisavalt (ja siiralt) vabandanud natsistlikku re�iimi jubeduste p�rast ja neile on andeks antud. Aitab k�ll!

Kui keegi Eesti poliitik kritiseeriks juudiriiki palestiinlaste kiusamise p�rast, ei j�rgneks sellele mingit k�ra. Saksamaa aga peab suu kinni hoidma, sest iga sellekohasele (�iglasele) m�rkusele v�iks vastu tulla s��distus antisemitismi taast�usust. Ja vaene saksa t�druk, kes ei julge juudile �ei� �elda…..

—-

Erakonna v�lissekret�ri t�� parim k�lg on v�imalus/kohustus pidevalt igasuguste huvitavate v�lismaalastega kohtumine. T�na hommikul korraldasin Poola ajakirjaniku kohtumise Meelis Atoneniga (teemaks Eesti majandusreformid) ning ringk�igu (e-)valitsuse hoones (thanks to Taavi R�ivas). Kahe saksa ajakirjanikuga kohtusin juba eile, kui nad Maarika ja Heikkiga Tallinna ��-ja klubielust saadet tegid. Organiseerisin neile ka n�dala l�puks auto, et nad saaksid rohkem infot j�rgmisele dokile � Setumaa, vanausulised ja Peipsi kui EU-Venemaa piir. S�da��ni aga istusin k�igi k�lalistega Nokus ning r��kisime lisaks eeltoodule ka Poolas vohavast korruptsioonist ja sotsialismist; P�hja-Aafrikast ning Islamist �ldisemalt; N�ukogude Liidust ja kuritegudest; Paavistist ja Vatikani edukaimast turundustrikist; ….

1000 uut huvitavat m�tet ja ideed. Aga vaevalt, et keegi viitsiks pikemalt lugeda. Seega l�petan vaid selle II maailmas�ja teema �ra:

On m�ttetu vaielda teemal, kas natsi re�iim oli jubedam kui kommunistide oma. T�na (aastal 2005) on oluline, et Saksamaa on vabandanud ja re�iimi kuriteod hukka m�istnud. Venemaa aga ei vabanda (, vaid viimasel ajal lausa kiidab/�igustab) ja nii ei saa nad loota kellegi andestust (kaasaarvatud minu tagasihoidlikku isiku poolehoidu). T�pselt samamoodi ei saa ma toetada T�rgi EU-sse astumist v�i muuta arvamust nende poliitikutest niikaua, kuni nad pole kahetsenud Armeenlaste kallal korda saadetud genotsiidi. �ldiselt soovin ma aga tegeleda (ilusa) tulevikuga, kuhu lihtsalt sellised �ovinistlikud riigid ei kuulu… ?

Tweet This Post 

Tore…

Tweet This Post 

P�rast Tallinna koju j�udes (24nda �htul)j�i silma pikk j�rjekord T�nism�e valveapteegi ees. P�eval olevat see olnud m�rka pikem, kui minu fotoka m�lukaardile j��dvustus: click.

Endal apteeki vaja minna ei olnud. Nagu lubatud, s�idutasin s�pru L�una-Eestis erinevate l�kete vahel ning pea p�ikeset�usuni nautisin s��ski parimas seltskonnas. J�rgmisel p�eval tegin “tunne kodumaad” retke Elistvere loomaparki, Kassinurme linnam�ele ja Palamusele. Kes teist ei ole kunagi k�inud Elistvere loomapargis? Tore koht, kus loomad elavad palju �nnelikumalt kui Tallinna Loomavanglas. Paraku on Elistvere marketing vist selline, et J�gevast p�hjapoole info neist j�udnud ei ole.

Ning p�hap�eval sain teha 4 h�pet ning j�udsin 15 sekundilise vabalangemiseni.

Tweet This Post 

(Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et 99% blogides kirja pandud infost huvitab vaid autorit v�i selle l�hikondlasi.)

Tallinn-Tartu-Tallinna p�ev — Tartus l�pupidu ja diplomi k�tte saamine. 8 aastat T�-s k�idud, k�ik kursakaaslased ammu juba l�petanud. Seega eriti vanu tuttavaid kohata ei lootnud — kes see ikka peale perekonna teab, et t�na l�petamine on. Mind �llatasid aga vanad s�brad - Lea, Pille, Lenar, Marge, Liis, Tarmo - kes isegi lillekimbud kaasa olid v�tnud. :) Suured t�nud teile soojade s�nade eest veelkord! :)
Kirjutasin eelmisel kuul blogisse ka k�simuse, et mida (hea lugeja) edasi soovitad �ppida. T�nud blogis/e-meiliga vastajatele, kuid otsust pole ma ikka veel teinud. Ehk tuleb j��ni��sel s�najala�it otsides m�ni hea m�te. V�i on Sul m�ni ettepanek?

—-
P�rast l�puaktust perekonnaga l�unas��ki s��es avastasin end taaskord m�ttel, et kui v�he me oma vanematest tegelikult teavad. Selliseid isklikke asju, ma m�tlen — suhted, lemmik �ppeaine, suurim p�titemp jne. Oleks neil oma nooruses blogitamis-harjumus/v�imalus olnud…. p�ris p�neveks oleks lugeda.

N�iteks t�na r��kis mulle isa loo, kuidas ta 69ndal aastal �likooli ilma komsomooli kuulumata vastuv�eti (p�rast Praha s�ndmusi l�ks sinna kuulumine v�ga kohustuslikuks). Lugu sellest, kuidas teda lendlehtede (”V�im valetab… Kuulake Ameerika H��lt”…) pioneeriorganisatsioonist ja peaagu ka koolist v�lja visati, olin ma juba varem kuulnud aga ikka oli huvitav veelkord kuulata.

Proovige… K�sige oma vanematelt esimese armastuse, miilitsaga v�imaliku kokkupuutumise, (mitte-)lemmik�petajaga seonduva, pioneerilaagri, s�jav�e v�i mis iganes kohta. Usun, et v�ite midagi �llatavat/huvitavat/lahedat teada saada. Ja kui see on t�eliselt lahe asi, siis pange oma blogisse jutt kenasti kirja, et teie lapsed saaksid lugeda mitte ainult isade/emade vaid ka vanaisade/-emade kohta. (vt. blogi alguses olnud m�ttetera)!

Tweet This Post 

T�na (ehk siis juba eile) n�itasin Valgevene UCP kampaaniamanageri Annale ja Ukraina NU parlamendin�unik Oksanale meie ilusat kodumaad — k�sime P�rnu rannas ja Tallinna vanalinnas. L�unat s�ime Nokus ja �htul istusime Angelis — need minu kaks lemmikkohta. Kahju, et Tartusse ei olnud aega minna.

M�lemad k�lalised osalesid RE ja VVD korraldatud seminaril, mille pressiteade on manus. Veelgi huvitavam seminarist oli kuulda nii s�ndmustest Valgevenes kui Ukrainas. Kas te teatsite, et Valgevene riigikanal n�itab saateid Eestist, “kus lapsed n�lgivad”? V�i et eelmistel valimistel keerati kinni ainukene iseseisev meediakanal internetiajalehed (PS: Valgevenes ainult �ks ISP ja see kuulub riigile). Ning seda, et �ige on inglise keeles �elda “Belarus” ja mitte “Belarussia” (, ehk viimane on ida-naabri s�nnitus eesm�rgiga r�hutada s�na russsssssssia)?

Ukraina teemal peatusin ka eelmises sissekandes. Eriti kurvaks tegi mind see, et minu vana arvamus, et paljud revolutsioonis osalejad olid suured vargad, sai j�lle kinnitust. Ma ei r��gi siin korrupeerunud poliitikutest, vaid noortest PORA aktivistidest. Kohtusin ise Ukrainas paljudega, kes j�tsid kooli/t��/elu poole, et tulla Maidanile, elada telgis ja v�idelda demokraatia eest. Kogu (inimeste/) oranzile revolutsioonile j�tab mustad plekid m�ne juhtivisiku raha k�rvale panemine. “Minu eesm�rk oli revolutsiooni ajal “teenida” 100 000 dollarit,” olevat �elnud �ks aktivist ja Oksana (endine) s�ber. “Ma �letasin selle eesm�rgi”. S�ber (kellega mul oli ka au aastavahetusel kohtuda) oli muuseas vastutav PORA raamatupidamise eest.

Kurb….

Siin siis pressiteade:
________________
Valgevene opositsioon valmistub valimisv�itluseks

Eesti Reformierakond ja Hollandi liberaalne partei VVD korraldasid rahvusvahelise seminari, kus jagati valimiskampaaniate korraldamise kogemusi ja r��giti Ukraina revolutsioonist. Seminaril osalenud Valgevene opositsioonipartei UCP soovib kasutada saadud teadmisi, et v�ita 2006. aastal toimuvad presidendivalimised.

�Valgevene rahvas vajab revolutsiooni ja see peab toimuma v�imalikult kiiresti. Opositsiooni eesm�rk on demokraatlike ja ausate valimiste toimumine. Arvestades vaba meedia puudumist ja poliitilist tagakiusamist, tunduvad muutused ilma revolutsioonita v�imatud,� �tles United Civic Party�i kampaaniamanager Anna Jegorava. Tema hinnangul aitavad seminaril saadud teadmised tekitada demokraatliku p��rde ka Valgevenes.

�Meie eesm�rk on luua kontaktid endises idablokis tegutsevate demokraatlike j�ududega ja aidata seel�bi nende riikide elanikke v�itluses demokraatia eest�, �tles Reformierakonna v�lissekret�r Silver Meikar. Meikari s�nul teeb Reformierakond koost��d vaba �hiskonna v��rtuste eest v�itlevate organisatsioonidega ning v�listades igasuguse koost�� eba-demokraatliku j�ududega, n�iteks Vladimir Putini partei ja Aleksander Lukachenko.

Kampaaniaseminar toimus 18. juunil Tallinnas Domina Ilmarise hotelli konverentsisaalis. Seminaril osalesid liberaalsete parteide ja demokraatlike organisatsioonide esindajad Hollandist, Taanist, Horvaatiast, Rumeeniast, Ukrainast, Aserbaid�aanist, Leedust ja Eestist.

Tweet This Post 

�Inimesed ei suuda uskuda, et nemad ei algatanudki revolutsiooni,� �tles mulle eile �htul Verhovna Rada (Ukraina parlamendi) juhtivliikme n�unik. �Neil on raske tunnistada, et k�ige taga on hea marketing ning �igetele emotsioonidele r�hutamine.� Alanud on pohmelus….

Keskmine eestlane l��b rinna ette ja r��mustab, et ukrainlane on rumal, lihtsasti manipuleeritav ning seel�bi muutunud revolutsiooni mutrikeseks. Keskmine eestlane aga valis paari aasta eest Res Publica ning oli ise rumal, lasi ennast manipuleerida ning sai haledalt petta. Jumal t�natud, et elame demokraatlikus riigis ja j�rgmistel valimistel on v�imalik teha uus valik.

Uue valiku v�imalus valju korra asemel on oluline erinevus Eesti ja Ukraina vahel. Uus kord Ukrainas on h�panud vanale reele ning p��ab garanteerida v�imu sarnaselt liidritele, kelle vastu revolutsioon organiseeriti. Demokraatlikud konstitutsiooniparandused ei j�ustu, uusi erakondi on v�imatu registreerida, uus valimisseadus l�htub �he erakonna kampaaniastrateegiast (hei, aga sama asja tegi ju ka RP, kuid ei saanud isegi koos Carmen Kassiga �htegi kohta EP-s).

Pohmelus kaob ka siis, kui edasi juua. Res Publica eesm�rk oli igavene pidu ja tants aurukatla �mber � m�ng s�mbolite ning pseudoprobleemidega (presidendi otsevalimised, ausambad, korruptsiooni-kvoodid jne) v�imaldab rahvast elevil hoida ning iseloodud koletiste h�vitamine annab pidevalt p�hjuse t�histada �v�itu�. Rahvas vist m�letas, et pohmelusega edasi joomine toob heal juhul r�igema pohmaka, pikas perspektiivis aga alkoholismi ja/v�i kooma.

Julia T�mo�enko annab Playboy�le intervjuu ja rahvas tantsib �nas bahato� Eurovisooni lauluv�istlusel oran�ide lippude all. Pohmelust l�katakse joovastusega edasi, kuid k�vast peavalust kardetakse rohkem sellele j�rgnevat kainet karmi reaalsust: enamik ukrainlasi elab vaesuses, riigi majandus s�ltub k�ikjal domineerida tahtvast ida-naabrist, ministritele on isiklikud/otsesed majandushuvid k�igis majandusvaldkondades, korruptsioon vohab jne.

Eks iga �leminekuaeg ole raske, kuid nii j�tkates j�uab Ukraina peagi tagasi samasse m�lkasse, mille Kutchma 10 aastaga rajas.

PS: M�letan, et kui Janukovitsh sai aru, et revolutsiooni ei ole v�imalik peatada ning suure t�en�osusega ta kaotab 3-ndas voorus, hakkas �kingituste� tegemine endale ning oma kaasv�itlejatele. Vaadake, mida Palts teeb t�na Tallinna linnas (miinisadama piirkond? ehitusload?). �Uskumatu k�ll aga ta on veel suurem sahkerdaja kui Savisaar,� ohkas �ks tuttav kinnisvaraturu anal��

Tweet This Post 

K�lab loosungina. Aga t�esti on hea meel, et Riigikogu e-valimiste seaduse vastu v�ttis. Nii nagu ma ennustasin t�pselt, et R��tel e-valimis v�lja ei kuuluta, lasen �hku uue ennustuse: R��tel Riigikohtusse ei l�he ja e-valimised tulevad.
Kirjutasin Parematesse Uudistesse ka �he lihtsa artikli e-valimiste teemal, mis ka kodukal ripub. Huvi on, siis kliki siia .

Varem arvasin, et ainult p�mmpead ja progressi-pidurdajad on e-valimiste vastu. Viimasel ajal olen kohanud aga ka t�iesti m�istlikke inimesi (ehk mitte rahvaliidust v�i keskerakonnast), kellel on hirmud. Nende argumendid samad, mida viimasel ajal Kalle Muuli ja kurssi-muutnud Postimees ajavad. Loodan, et nimetatud meediav�ljaanne suudab �le olla sisemistest arvamusliidritest ning lubab oma leheveergudele ka e-valimiste pooldajate vastuartiklid.

Personaalne teade ka Kallele: “P�rast j�rgmist (loodetavasti v�idukat) liigam�ngu leiad ehk aega ja �he tunnikese e-valimiste teemal vestelda. Tead k�ll– kaitseliini v�rk — koost��d tuleb teha!”

Tweet This Post 

Kas olete �ldse midagi sellisest riigist kuulnud? H�bi tunnistada, aga enne eilset kohtumist selle riigi esindajaga pidin alustama v�ikese otsinguga netist, et mis riik see selline ikka on. Soovitan k�lastada kodukat ja saada aimu, mis seal t�na toimub.

L�hidalt: SADR asub l��ne-aafrikas, otse Marko all. On kunagi olnud Hispaania koloonia ja p�rast v�gede lahkumist okupeeritud Maroko poolt. UN-is rahuplaan aastast 1991, mille eesm�rk oli korraldada okupeeritud alal referendum iseseisvuse k�simuses. Prantsusmaa on seda UN-is blokeerinud ja seega on 14 aastat lihtsalt tuulde lastud. T�na hakkab olukord vaikselt kontrolli alt v�ljuma ning s�ndida v�ib midagi Ida-Timori konflikti taolist.

Edaspidi kavas sellel teemal veel peatuda.

Tweet This Post 

… ehk ei hakka millestki muust kirjutama, kui sellest, et tegin n�dalavahetusel 4 h�pet ja kui ilm lubab, siis tuleb ka j�rgmine n�dala l�pp lahe. Mingist v�ljah�ppest on video ka tehtud. No kes tunneb �ra minu ja minu venna? Lihtsustamiseks: minu h�pe 29ndal sekundil ja Oll kohe p�rast mind!

Tweet This Post 

Samm-sammult hakkab minu unistus t�eks saama. Eesti on muutumas Esimeseks riigikiks, kus (wireless) interneti�hendus on k�ttesaadav igas nurgakeses. Miks see minu unistus on?

�ha enam muutub info ja teenuste k�ttesaamise kohaks internet — e-ajakirjandus, e-riik, e-pangandus, loodetavasti e-valimised jne. Info k�ttesaamise v�imaldamine on riigile kohustuslik, info saamine �ks inim�igustest. Ligip��s internetile on seega muutumas �heks inim�iguseks, asjaks, mis peab olema v�imaldatud k�igile ja k�ikjal.

Seega 10 punkti V�ru linnale:

*V�ru kesklinnas saab tasuta kasutada traadita internetti*

*Elion ehitas linnavalitsuse tellimusel V�rru traadita interneti leviala, mis levib kesklinnas tasuta. * Traadita interneti (WiFi) tugijaamad paigaldas Elion V�ru veetorni. V�ru kesklinnas saab kasutada WiFid traadita interneti v�rgukaardiga varustatud s�learvutiga, kaugemal on vajalik spetsiaalne vastuv�tuseade koos antenniga.

Interneti�hendus V�ru kesklinnas on k�igile tasuta, eelnevalt tuleb end registreerida Elioni V�ru esinduses Vabaduse 1 (Semu kaubamaja) v�i alates juunikuust V�ru linnavalitsuse infosaalist, kus v�ljastatakse paroolikaart.

Kalvi Noorm�gi
V�ru LV avalike suhete korraldaja
Tel: 78 50 944; 51 53 340
E-mail: kalvi.noormagi@vorulinn.ee

Tweet This Post