Ei mingit jama…
... ehk ei hakka millestki muust kirjutama, kui sellest, et tegin n�dalavahetusel 4 h�pet ja kui ilm lubab, siis tuleb ka j�rgmine n�dala l�pp lahe. Mingist v�ljah�ppest on video ka tehtud. No kes tunneb �ra minu ja minu venna? Lihtsustamiseks: minu h�pe 29ndal sekundil ja Oll kohe p�rast mind!
PR��NIK: Esimene wifi-linn Eestis on V�
Samm-sammult hakkab minu unistus t�eks saama. Eesti on muutumas Esimeseks riigikiks, kus (wireless) interneti�hendus on k�ttesaadav igas nurgakeses. Miks see minu unistus on?
�ha enam muutub info ja teenuste k�ttesaamise kohaks internet -- e-ajakirjandus, e-riik, e-pangandus, loodetavasti e-valimised jne. Info k�ttesaamise v�imaldamine on riigile kohustuslik, info saamine �ks inim�igustest. Ligip��s internetile on seega muutumas �heks inim�iguseks, asjaks, mis peab olema v�imaldatud k�igile ja k�ikjal.
Seega 10 punkti V�ru linnale:
*V�ru kesklinnas saab tasuta kasutada traadita internetti*
*Elion ehitas linnavalitsuse tellimusel V�rru traadita interneti leviala, mis levib kesklinnas tasuta. * Traadita interneti (WiFi) tugijaamad paigaldas Elion V�ru veetorni. V�ru kesklinnas saab kasutada WiFid traadita interneti v�rgukaardiga varustatud s�learvutiga, kaugemal on vajalik spetsiaalne vastuv�tuseade koos antenniga.
Interneti�hendus V�ru kesklinnas on k�igile tasuta, eelnevalt tuleb end registreerida Elioni V�ru esinduses Vabaduse 1 (Semu kaubamaja) v�i alates juunikuust V�ru linnavalitsuse infosaalist, kus v�ljastatakse paroolikaart.
Kalvi Noorm�gi
V�ru LV avalike suhete korraldaja
Tel: 78 50 944; 51 53 340
E-mail: kalvi.noormagi@vorulinn.ee
S�durid surevad ja bulgaaria litsid
Eile n�itas V�lisilm filmi "Astrid Kannel Iraagis". Film iseenesest kuulub �anrisse �tubli persoon r��gib endast, taamal p�levad autod� ehk ei midagi v�ga v��rtuslikku. M�ni hea vana-uudne m�te dok.filmis siiski l�bi jooksis. �Vana� seet�ttu, et antud seisukohad juba ammu teada (ehk mitte originaalsed), �-uudne� seet�ttu, et Eesti �hek�lgne ajakirjandus ei ole piisavalt nendel teemadel arutanud.
- Eesti s�durid tahavad Iraagis olla ning see ei ole mingi poliitikute kiiks. Nagu �ks staabiohvitser �tles, et see on ainukene v�imalus reaalselt praktiseerida �pitut. Ehk s�dur, kes ei ole s�jas k�inud on sama hea/halb, kui �likooli l�petanud spetsialist, kes ei ole tundigi t��tanud.
- R��kisin aprillis �he Iraagis teeniva ohvitseriga. Ainukesed s�durid, kes midagigi teevad on USA, Briti ja Eesti. Briti s�durid m��ndustega -- nad on ohututes piirkondades ja seal reaalset ohtu v�hem. Teiste riikide s�durid aga jagavad kurdi lastele kommi v�i istuvad rohelises tsoonis liivakottide vahel. Nemad jalgsi ei patrulli ning operatsioonidel ei osale. Nende Iraagis olemine on vaid poliitiline toetus ehk hea �elda, et "n�e seal ka Poola s�durid."
- Eesti s�durid on super-tublid. See totakas kiiduk�ne filmi l�pus k�las l��gelt, sisu aga vastas suuresti t�ele.
- Kuu aja eest Bulgaariasse s�ites n�gin Sofia lennujaamas nende l�busaid s�dureid koos naisbrigaadiga. Rohelises tsoonis p�ikest v�tvatele Bulgaaria s�duritele on l�bustuseks naised kaasa antud? Iraagis teeniv ohvitser kinnitas, et nii on jah: �Avalik saladus, et Bulgaarlast s�duritel on motivatsiooni t�stmiseks litsid kaasas�.
Ja veel 2 asja:
1. S�durite surma saamine. Kui keegi ei sure, siis ei ole s�da. Surm on s�ja tunnuseid ja s�durite suremine paratamatu. S�duri v�lja�ppe eesm�rk on �petada teisi tapma ja ise ellu j��ma. Eesti s�durid on uhked, et kedagi nad tapnud ei ole ning see on hea. Kui aga elluj��mine eeldab vastase tapmist, on nad selleks valmis.
2. Situatsiooni Iraagis saaks v�rrelda lennus�iduga. Ehk nagu filmiski �eldi, on statistiliselt Eestis autoga s�itmisel surmasaamine t�en�olisem kui Iraagis kuuli/pommi saada. Ja lennukiga lendamine on ka ohutum kui autoga s�itmine. Meedia teeb aga igast pommist, kuulist ja lennu�nnetusest suure uudise ning rumal inimene ei suuda reaalset ohtu tajuda. N�ide: Eelmisel n�dalal hukkus auto�nnetustes Eestis 6 inimest, mis suhtarvuna on k�mneid kordi suurem, kui Iraagis s�jategevuse tagaj�rjel.
L�petus: Iraagi tulevik
S�da oli viga. Hussein�il oli kord majas, n�us, ebademokraatlike v�tetega. Aga demokraatia viimine Iraaki on nagu hundile �petamine, et lammast murda ei tohi. Teoreetiliselt v�imalik... aga peaks toimuma evolutsiooni k�igus.
Kui s�da oli viga, siis ei tohi teha teist viga � s�dureid �ra tuua. Nad peavad j��ma sinna niikauaks, kui uus valitud valitsus suudab ise korda hoida. Ehk kui hundid ja lambad juba �hte lauta aetud, siis karjus ei tohi lihtsalt vahepealt �ra minna ja �elda, et saage ise hakkama.
Tagasi Eestis ja kohe �ks Pr��nik kah.
Res Publica uue juhi persooniartikkel laup�evases Postimehes r��mustas mind Milano-Tallinna lennul. Kui kogu RP oleks sellise suhtumisega, siis oleksin kahe k�ega RE ja RP �hinemise poolt. No lugege:
Kui Veskim�gi sooviks astuda RE-sse, oleksin tema soovitaja kohe kindlasti.
PRANTSUSMAA: Zeg eens Jaa
See t�hendab: "Ytle Jah". Mitte prantsuse vaid hollandi keeles. Rahvas ytles m-lemas riigis aga EI.
T2na varahommikul sain Haagist s6numi Euroopa Liidu p-hiseaduslepingu referendumi tulemustega:
valimisaktiivsus: 62.8
vastu: 61.6
poolt: 38.4
HISPAANIA-PRANTSUSMAA-ITAALIA … lyhidalt
L6puks sain dial-up'i taha ja saan natuke kirjutada. Fotosid Hispaania idapoolseimast tipust, Dali muuseumist, Pyreneedest ja Marseillest ylesse paraku panna ei ole v6imalik. Seega lyhidalt:
- 28ndal tegime vennaga oma esimesed iseseisvad langevarjuhypped, millest kindlast tuleb veel juttu
- peaaegu oleksime maha j22nud Tallinn-Milano lennukist, millest kindlast tuleb veel juttu
- vend r66mustas mind kooli l6petamise puhul n�dalase reisiga Vahemere p-hja rannikul, millest kindlast tuleb veel juttu
- ja eelmiel n�dalal palju teemasid, millest pole savi ja millest kindlast tuleb veel juttu
Yldiselt ma arvan, et ajakirjanikud kui avaliku arvamuse kujundajad peaksid oma majanduslikud huvid, s6ltuvused ja poliitilise kuuluvuse avalikustama.
