Jaak J�er��t Tallinna linnapeaks!

Silver Meikar | Uncategorized | Monday, September 26th, 2005

M�tlen seda t�siselt. Kui ollakse arvamusel, et riigis on asjad korrast �ra, siis Tallinnas on ikka 2x halvem olukord. Jaak J�er��di t��pi mees suudaks tandemi Savisaare-Paltsi susserdamise tagaj�rgi ja linnajuhtimise �ldist mentaliteeti muuta. Ja mitte t�hjade loosungite “Vali kord” abil…..

Tean, et Jaak on v�ga hea kaitseminister. Tean ka, et ta on suure s�damega riigimees. Kes ei usu, lugegu l�bi tema raamat �Diplomaat ja m�lu.� Kahtlemata oleks mulle rohkem meeldinud, kui Jaak ei oleks tagasiastumise avaldust teinud. Aga ma saan temast aru�..

Ma ei tea, kas ta soovib poliitikuna j�tkata. Kindlasti k�sin seda tema k�est ja soovitan tal seda teha. Jaak on intelligentne, s�damega ja aus � just selliste omadustega, mida ma poliitiku puhul k�ige enam hindan.

Kurb on lugeda praegu k�ivat s�nas�da, kus iga erakond p��ab tagasiastumisest punkti korjata. Selle asemel v�iksid k�ik enda sisse vaadata ning m�ista, et rahva pettumuse taga olemegi meie, poliitikud. Mitte rumal rahvas, vaid meie rumalused. Mitte ebapiisavad �igustused, vaid �igluse puudumine. Mitte �k�ik on juriidiliselt korras�, vaid korralagedus eetikas. Mitte �ksikud v��rad teod, vaid v��rikuse puudumine�..

Usun Jaaku, kui ta �tles, et karikas hakkas �le ajama p�rast Res Publica, sotsialistide ja/v�i Isamaaliidu kampaaniat �Kommarid ahju�. N�ustun, et k�simus ei ole antud s�rgis, vaid nagu Jaak arutles: �Kas j�rgmine liigitus tehakse keele, nahav�rvi v�i usu j�rgi? Kas j�rgmiseks kutsutakse ahju ajama intelligente v�i juute, baptiste v�i budiste, pankureid v�i punkareid?�

Tarandi jamast l�ks karikas �le, enne aga oli sinna juba liiga palju sisse voolanud. Ilma eelnevata, ehk selleta, mis Jaagu avalduse teises osas kirjas, ei oleks karikas veel t�is. Selle karika t�itmisele on kaasa aidanud k�ik erakonnad.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Pronkss�durist on palju hullemaid “ausambaid”

Silver Meikar | Uncategorized | Thursday, September 22nd, 2005

Loengusse jalutades m��dusin pronkss�durist. Rahulik, viina veel ei joodud ja laulu ka ei tehtud.

Aasta aega tagasi toimusid nn. Lihula s�ndmused. Kui nende s�ndmustega �heaegselt oleks �ra koristatud ka pronkss�dur, poleks t�na ��rmuslastel trumpi tagataskus. Pronkss�durist veelgi hullem on aga m�lestusm�rk Narva j�e ��res, kus vene tank vibutab oma toru pealinna suunas. Kohalikud pulmarongid teevad selle auks peatuse, panevad lilli ja pildistavad, �le j�e paistab hall Venemaa.

Eelmise aasta oktoobri alguses kirjutasin artikli Eesti s�mbolitest:

4.10.2004

Kus on Eesti s�mbolid?
�See j�letu vene samovar kisendab anarkisti (loe: anarhisti) pommi j�rele,� kirjutas kunagi Friedebert Tuglas Nevski katedraali kohta. Pommi ei tulnud ja poliitikud ei leidnud konsensust vene v�imu s�mboli h�vitamise kohta. Kardan, et sama juhtub ka pronkss�duriga.

�See on vene soldati saabas,� �tles �hes eravestluses Novgorodi v�rstile Aleksander Jaroslavitz Nevskile p�hendatud kiriku kohta J�ri Kuuskemaa. �Katedraal on toretsev aga kit��. Ja tal on �igus. Katedraal ei oma arhitektuuriliselt rohkem v��rtust, kui koopiamasinaga kopeeritud keskp�rase kunstniku maal. Sellest hoolimata ilustab see kruiisilaevadega saabunud turistide fotoalbumites esimesi lehek�lgi ning usinad giidid tutvustavad sibulate rikkalikku ajalugu.

Arhitektuuriliselt on pronkssoldati v��rtus suurem, s�mbolina on see aga eestlastele veelgi valusam. Samas, turiste sinna ei viida, turismikaartidel seda veel ei leidu. �K�sitlegem monumenti lihtsalt hauat�hisena ning l�litagem ta ka linna turismimarsruutidesse,� kirjutas paar aastat tagasi keskerakondlane Max Kaur ja kutsus �les turistidele meie tegelikku ajalugu tutvustama. Vaevalt, et saame Max�iga olla �hel meelel �tegelikust ajaloost�, k�ll aga selles, et oma ajaloost tuleb v�lismaale r��kida.

Ei tohi unustada, et Eesti ei osalenud II Maailmas�jas, meie mehed v�itlesid v��ras armees v��raste riikide eest. Nendele riikidele ei l�inud korda ei Eesti vabadus ega rahva tulevik. Olenemata s�ja tulemusest, oli meie saatus teiste poolt ettem��ratud. S�jas v�isid isa ja poeg olla erinevates leerides, kuid neid �hendasid kannatused. S�ja l�pptulemus oli elluj��nud eestlastele kas vabaduse kaotamine kodumaal, kodumaa kaotamine eksiilis v�i m�lema kaotamine Siberis. On kahetsusv��rne, et t�na vaidleme, kes oli rohkem eestlane, kes oli �iges(mas) leeris. Kui tahame olla �iglased, ei saa me eelistada �hte t�ranni teisele.

Lihula ausammas muutub sama v�he eestilikuks kui pronkss�dur, kui lugeda m�ne p�stitaja tegelikke vaateid. Ei saa olla �hes leeris rahvastevahelise vaenu �hutajatega. V�rdlemine, et kas juudid kannatasid v�hem v�i rohkem kui meie, on labane. Kannatusi ei saa ega tohi v�rrelda. Just seet�ttu ei saa vabadussammast p�stitada kindlas mundris s�durile, vaid kogu rahvale, kes s�jas kannatas. Nii saame �hendada t�na lahtritesse liigitatud inimesi ning r��kida koledustest, mida veriste ideoloogiate terror meie rahvale toonud on.

Oma ajaloost peame r��kima ka teistele. K�isin suve alguses Bakuus, Aserbaid�aanis. L�hikese visiidi jooksul j�udsime k�lastada massihauda, kuulata loenguid venelaste sissetungist ning k�lastada p�genikelaagrit. Aserid oskasid h�sti presenteerida oma ajalugu. Seega on samba asukoht m�rksa olulisem, kui esmapilgul n�ib.

�le k�ige meeldiks mulle, kui Nevski katedraal �pakitakse� kenasti kokku ja p�stitatakse Lasnam�e rohelisele n�lvale. Toompeale aga sirguks Vabadussammas. Samuti meeldiks mulle, kui suvel vihma ei sajaks ja rohi rohelisem oleks. Unistada on ilus, r��kida tuleks aga reaalsetest v�imalustest. Kindlasti tuleks �ra koristada Euroopa poole toru liputav tank Narva j�e kaldal ning eemaldada punav�e s�mbolid pronkss�durilt. Oma m�lestussammas Eesti eest v�idelnutele v�iks sarnaselt Vabaduss�ja monumentidega olla ka igas maakonnas.

Vabadussambale teist kohta, kui Vabadusev�ljak ei ole. Tahaks vaid loota, et turismifirmad v�tavad Eesti ajaloo tutvustamise s�dameasjaks ning turismimarsruut ei alga soldati saabast vaid m�nest eestlastele olulisest s�mbolist. Ning okupatsioonimuuseum peaks ka tee peale j��ma.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

�rip�eva sp�mmi-juhtum lahendatud

Silver Meikar | Uncategorized | Tuesday, September 20th, 2005

Sain t�na �rip�evast ammendava vastuse:

�Tere!
�rip�eva poolt 13.-15. septembril saadetu meilid domeenile ics on saadetud �rip�eva veebis registreeritud kasutajate antud meiliaadressidele. Registreerimise ajal kuulus domeen teisele isikule:
http://web.archive.org/web/20010515210906/http://www.ics.ee/
Nii on kirjad postitatud reaalsetele isikutele, kes aastate eest on oma aadressi ikka ise andnud, kuid me polnud teadlikud, et aadressid on muutunud.
Vabandan, et projektijuht ei suuntud kohe anda korrektset vastust aadresside p�ritolu kohta!

Lugupidamisega Mari K�lli.�

Ehk siis @ics.ee emailide aadresside endised omanikud olid andnud n�usoleku �rip�eva Raamatuklubi kirjade saamiseks ning p�rast domeeni �leminekut ei saanud �rip�ev paraku teada, et uued �omanikud� nendest huvitatud ei ole.

Kahju, et Violetta ei saatnud minu esimese k�simise peale koheselt vastust, et nad uurivad, kuidas need emailid andmebaasi said, ning selle asemel soovitas Sideameti poole p��rduda. T�naseks on siis probleem lahendatud ning kiri uurimise l�petamiseks ka p�devatele asutustele saadetud.

K�igile blogi-lugejatele aga soovitus. Kui m�ni Eesti firma peaks teile saatma sp�mmi, siis:

  • saatke k�igepealt viisakas kiri, kus k�site, kust nad teie emaili said ning kas nad t�idavad info�hiskonna teenuse seaduses s�testatud n�udmisi (vt. �6 ITS-is).
  • kui nad ei anna ammendavat vastust (v�i n�iteks saadavad teid kuu-peale), tehke sarnane avaldus, nagu minu eelmises sissekandes oli.�
  • allkirjastage see avaldus digitaalselt
  • saatke see allkirjastatud avaldus Sideameti ja Andmekaitse Inspektsiooni �ldemaili aadressidele

Seda tehes aitate kaasa sellele, et v�hemalt Eesti ettev�tetel kaoks isu sp�mmijateks hakata.

Ise olen oma kampaaniates masspostitusi kasutanud kahel korral. Olen ostnud teenuse sisse Infoelephandilt v�i Netikullerilt ning nende �lesanne on tagada, et andmebaas oleks seaduslik. Viimane kord Netikulleriga ID-kaardi koolituse reklaami v�lja saates probleeme ei tekkinud. V�hemalt pole keegi minu poole p��rdunud k�simusega, et miks Netikullerilt selline kiri tuli.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

�rip�ev � nahaalseim sp�mmija Eestis.

Silver Meikar | Uncategorized | Monday, September 19th, 2005


Eesti roosa majanduslehe �rip�eva kirjastus kasutab sp�mmimootorit suvaliste aadresside genereerimisel ja r�mpsposti saatmisel. Kui ka Sulle on postkasti tulnud �rip�eva Raamatuklubi toimetaja Violetta Riidas�e �leskutse osta “Muudatuste meistriklass” raamat, teata sellest Sideametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Eelmisel n�dalal vastasin �rip�eva poolt edastatud kirjale ning k�sisin, kust nad minu emaili said ning kas nad teavad, et r�mpsposti edastamisel peab olema eelnev adressaadi n�usolek. Lootsin saada ammendavaid vastuseid ning ei tahtnud probleemi lahendamiseks p��rduda Sideameti ja Andmekaitse Inspektsiooni poole. Poliitikule ei ole kunagi kasulik �hegi meediav�ljaandega t�lli minna…

Paraku sain Violetta�lt j�rgmise vastuse (tekst muutmata kujul):
�Tere,
Vaadake r�mpsposti seadusega olen kah pisut kursis.Seal peab olema saatja koheselt tuvastatav, pakkumine selge ja arusaadav ning juures olema ka keeldumise link.
Teile ja nimetatud aadressidele saadetud kirjal on need n�udmised k�ik t�idetud.Minu poolest v�ite selle kirja ka sideametile saata.

Parimat,
Violetta Riidas�

Riigikogu majandukomisjoni liikmena olin 1,5 aastat tagasi info�hiskonna teenuste seaduse eestk�nelejaks ning tean t�pselt, mis lubatud on ja mis mitte. Aga vastavalt Violetta soovitusele, saatsin t�na hommikul j�rgneva digitaalselt allakirjutatud p��rdumise Sideametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Ajavahemikus 13. september � 15. september 2005 saadeti �rip�eva Raamatuklubi toimetaja Violetta Riidas (RKProjektijuht@aripaev.ee) emaililt raamatute pakkumisi j�rgmistele emailidele:
hillar@ics.ee, viktoria@ics.ee, rene@ics.ee, rommi@ics.ee, marko.m@ics.ee, mart@ics.ee,

Olen domeeni @ics.ee �ks haldajatest ja domeenile @ics.ee-le edastatud kirjad suunatakse automaatselt minule. Sellenimelisi emaili loetelus enamus aadresse ei ole kunagi loodud ega neid aadresse ei ole v�imalik leida �heltki veebiaadressilt. Loetelus olev emailiaadress rommi@ics.ee on loodud ja on �ks minu isiklikest emailiaadressidest. Seega on �rip�eva Raamatuklubi kasutanud mingit automaatset email adressaatide loomise programmi ning kindlasti saatnud soovimatut posti paljudele teistele kodanikele.

Vastavalt Info�hiskonna teenuse seadusele:
�6. Kommertsteadaande edastamine
(1) Teenuse osutaja v�ib saata f��silisele isikule �ldkasutatava andmesidev�rgu abil digitaalkujul kommertsteadaannet vaid j�rgmistel tingimustel:
1) adressaadi eelneval n�usolekul;

Seoses eeltooduga sooviksin Sideametilt vastuseid allj�rgnevatele k�simustele:

1. Kas �rip�eva Raamatuklubi reklaam (ehk kommertsteade) emaili teel on saadetud andmebaasile, mille liikmed on andnud n�usoleku selle saamiseks?
2. Kas �rip�eva Raamatuklubi l�htub e-kirjade saatmisel andmekaitse ja info�hiskonna teenuse seadusest?
3. Millisel viisil on tekkinud �rip�eva Raamatuklubi emailide andmebaas? Kas selline andmebaasi loomise viis on seaduslik?

Kui selgub, et �rip�eva Kirjastus on rikkunud info�hiskonna teenuse seadust ja/v�i andmekaitse seadust, siis teen ettepaneku alustada v��rteomenetlust �rip�eva Kirjastuse vastu.

Info�hiskonna teenuse seaduse �-des 15 ja 15` on s�testatud, et v��rtegude kohtuv�lised menetlejad on vastavalt oma p�devusele Sideamet ja Andmekaitse Inspektsioon.

Palun hoida mind kursis vastuv�etud otsustega ning menetlusprotsessiga.

Lugupidamisega,Silver Meikar
PS: Antud p��rdumise eesm�rk on tagada, et �kski Eesti ettev�te ei hakkaks kasutama sp�mm-mootoreid masspostituse andmebaaside loomiseks.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Keskerakond ja Rahvaliit ei toetanud ausate e-valimiste kokkulepet

Silver Meikar | Uncategorized | Friday, September 16th, 2005

Just l�ppes e-valimiste konverents ja Keskerakond ja Rahavliit ei toetanud esitatud p�him�tteid. Esimese p�hjendusena t�i Rahavaliidu esindaja n�iteks v�lja selle, et nad ei saa alla kirjutada sellep�rast, et k�ik kandideerivbad valimisliidud ja �ksikkandidaadid ei tee ju seda. T�psemalt kuula Petsi poolt �lese riputatud audioarhiivist.

Sotsiaaldemokraadid, Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond n�ustusid nedega ja kinnitasid vajadust hea tava reeglid kokku leppida. Need erakonnad leidsid, et e-Riigi Akadeemia poolt koostatud tekstis s�testatud p�him�tted on �iged.

J�rgmise n�dala alguses viiakse erakondade ettepanekul dokumenti sisse m�ned parandusettepanekud ja loodetavasti allkirjastatakse dokument digitaalselt juba enne 23-ndat septembrit. Minu siiras soov oleks, et ka Keskerakond ja Rahvaliit n�ustuksid ausate e-valimiste p�him�tetega ja ei hakkaks n�iteks valimisp�evadel l�pakaga valijaid k�lastama ja kollektiivseid �hish��letusi korraldama.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Keskerakond ei toeta ausaid e-valimisi!

Silver Meikar | Uncategorized | Friday, September 16th, 2005


E-Riigi Akadeemia ja Vabariigi Valimiskomisjoni poolt korraldatava e-valimiste konverentsi �ks eesm�rkidest on see, et parteid e-valimiste hea tava kokkuleppe saavutaksid. J�uame antud teema juurde umbes 1 tunni p�rast aga juba praegu hakkab tunduma, et Keskerakond ei kavatse hea tava ja ausata e-valimiste p�him�tteid toetada. Ajakirjanikele intervjuu andnud Evelin Sepp �tles, et Keskerakond ei pea neid vajalikuks.

M�ni aeg tagasi l�ppenud J�ksi ettekande oluline raskusaste lasus seletamisel, et k�ike ei saa seadustega ette kirjutada ja et seaduslikud valimised ei ole sama, mis ausad valimised. N�ited leiab ka teistest valdkondadest � �hispangaga seotud juhid rikastusid seaduslikul aga ebamoraalsel moel; Savisaare suvilaost oli seaduslik aga ebamoraalne ja korruptiivne. Seega ei t�henda lause, et �seaduslikult on k�ik korras� mitte alati seda, et ausalt, moraalselt ja eetiliselt oleks k�ik korras.

J�ks v�itis, et mitte alati ei t�henda seadusega koosk�las toimunud valimised seda, et need oleksid olnud ausad. Ausus on pigem moraali ja eetika valdkonda kuuluv m�iste, ausad valimised t�hendavad k�rget poliitilist kultuuri. Ta t�i n�iteks, et erakonnad v�iksid n�iteks kokku leppida �HEALE TAVALE SOBIVA KAMPAANIATE TELEREKLAAMI�. K�simustele vastates �tles, et e-valimiste hea tava kokkuleppe saavutamine tagaks ausad e-valimised.

�leval fotol on see kokkulepe ja mina k�sin, miks ei peaks m�ni erakond sellega n�ustuma? Mina n�ustun J�ksiga ja arvan, et lisaks sellele kokkuleppele oleks vaja erinevaid muid erakondade hea tava kokkuleppeid, mis tagaksid kokkuv�ttes poliitilise kultuuri paranemise. K�ike (ka laimamist, bussidega h��letama tassimist, populismi, valetavat kampaaniat jne) ei saa seadusega �ra reguleerida, hea tava kokkuleppega aga k�ll. Erakond, mis ei ole n�us ausate e-valimiste tavaga on aga vaevalt n�us �ks-k�ik-millise-teise poliitilist kultuuri arendava kokkuleppega.

/konverentsi lisainfo e-Riigi Akadeemia kodulehel, konverentsil olev Viik on juba j�udnud natuke blogida. Ja k�ik ettekanded paneb netti tehnokratt Pets

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Ajakirjanikele appikutse: tutvustage digitaalallkirja ja kajastage ametnike suutmatust!

Silver Meikar | Uncategorized | Thursday, September 15th, 2005

Vastavalt seadusele on digitaalselt antud allkiri v�rdv��rne k�sitsi antud allkirjale. Vastavalt seadusele peab iga ametnik suutma vastu v�tta digitaalselt esitatud avaldust/taotlust/jne. Veel t�na rikub suur osa ametnikest seadust ning pole .ddoc-ist kuulnudki. Ning niikaua, kuni (p�ris-) ajakirjandus seda teemat ei k�sitle, pole ametkondadel ka kuhugile kiiret.

Kolm n�idet:

  1. Sain eile sellise vastuse digitaalallkirjaga edastatud arup�rimisele:

___

Tere,

m�tlete vist failina lisatud n�uet? Kahjuks on see Teil kahtlases .ddoc formaadis, mida mu arvuti ei ava. �mbernimetamine doc-failiks ei andnud samuti tulemust. �kki saate teaben�ude uuesti saata?

Lugupidamisega

Simmo Saar
Avalike suhete n�unik
Haabersti LOV
6 404 866
___

(welcome to e-Estonia)

  1. Postimehes ilmus artikkel �Elamisloa taotlejad passivad j�rjekorras,� kus r��giti ka �nnetutest viisataotluse esitajatest, kes KMA-s ei j�ua j�rjekorda �ra oodata. Reporter Priit Rajalo ei tulnud selle peale, et kas v�i artikli l�pus mainida lisav�imalust, et viisataotlusi saab esitada digitaalselt. J�relikult ta ei teadnud seda ning sellest tuleb ka p�hjendatud k�simus, kas keegi ajakirjanikest �ldse teab? Selle info kajastamine meediav�ljaannetes oleks kodanikele vajaliku info andmine.

  2. Kaks aastat tagasi keeldus Riigikogu korruptsioonikomisjon vastu v�tma minu digitaalselt allkirjastatud majanduslike huvide deklaratsiooni ja n�udsid selle v�ljaprintimist ning allkirjastamist k�sitsi. Ma saatsin neile kirja, kus viitasin seadustele. Kahe p�eva p�rast tuli vastus: ��ppisime DigiDoc�i �ra. T�nan! V�ga kasulik teadmine. Teie avaldus on vastu v�etud.�

Kui keegi ajakirjanik soovib veel n�iteid, v�in saata veel v�hemalt 15.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Haabersti linnaosa kabinette remonditi 270.000 krooni eest

Silver Meikar | Uncategorized | Tuesday, September 13th, 2005

Eelmisel n�dalal esitatud arup�rimisele sain vastuseks:

___

Vastuseks Teie poolt esitatud teaben�udele,

Haabersti LOV teostas sanitaarremonti kabinettides 204, 205, 206 ja 216 kokku summas 129 861.- ja soetas eelmainitud kabinettidesse uue inventari summas 137 868.- Kulutused tehti linnaosa vanema reservi arvelt.

Lugupidamisega
Simmo Saar
Avalike suhete n�unik
Haabersti Linnaosa Valitsus
6 404 866
____
BNS-s selline uudis:

TALLINN, 13. september, BNS - Tallinna Haabersti linnaosavalitsuse nelja kabineti korrastamine l�ks maksma ligi 270.000 krooni.

Linnaosa esindaja teatas vastuseks Reformierakonna teaben�udele, et sanitaarremont maksis 129.861 krooni, inventari soetamine 137.868 krooni. Kulutused tehti linnaosa teatel linnaosavanema reservi arvelt.

Remonditud kabinettide hulgas oli ka keskerakondlasest linnaosavanema Kalle Klandorfi oma.

Reformierakondlane Silver Meikar kirjeldas oma ajaveebis, kuidas tema tuttav k�is Haabersti linnaosavalitsuses ja leidis eest vastrenoveeritud ja kalli disainm��bliga sisustatud linnaosavanema kabineti.

“Selgus, et ka samas k�rval asuv linnaosavanema aset�itja kabinet on saanud uue sisustuse, ja ka sekret�ri ruum,” teatas Meikar.

Reformierakondlasest endine Haabersti linnaosa juht Taavi R�ivas m�rkis, et sekret�ri ruum olevat alles paar aastat tagasi uue sisustuse saanud ja linnaosavanema kabinetilgi polevat miskit h�da olnud.

Tallinna toimetus, +372 610 8849, sise@bns.ee

__________________________

Ootan huviga, millal vastatakse minu teisele arup�rimisele, kus k�sisin linnaosa raha v�imaliku kasutamise kohta Keskerakonna valimiskampaania �rituse korraldamisel. Loodan, et sellele vastamisel kasutavad nad vastuse allkirjastamiseks digitaalallkirja.

(arup�rimised lingitud eelmise n�dala postitusele)

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Sain 4K peale ja olen 3 kasti sees.

Silver Meikar | Uncategorized | Monday, September 12th, 2005

Mingil Inglise 2-3 liiga m�ngul puterdas r�ndav meeskond palli v�rava juurest kohtuniku jalge ette, kes selle asemel, et pallil niisama edasi veereda lasta, virutas selle paremasse ��renurka. �See oli nii hea v�imalus. Ma ei saanud seda kasutamata j�tta,� �tles p�rast m�ngu kohtunik vabanduseks…. J

�See oli nii hea v�imalus. Ma ei saanud seda kasutamata j�tta,� m�tlesin mina, kui p�rast maandumist pakkimismattidele Parasiil karjuma hakkas. Kast siis kast, pole hullu.

Olin juba arvestanud, et ega ma enne s�gisese vihmasaju ja l�hikeste p�evade saabumist 4K peale ei saa. Positiivselt m�tlesin juba aprillist, kui saab taas p��rdeid ja saltosid 1,5K peal harjutada. Ning leidsin, et nii ongi parem…

T�nu V�inole, kes mind eile Tartust Kuusikule transportis ja Kikule, kes minu varju Tallinnas kaasa v�ttis, sain teha 4 h�pet, millest 3-me esimesega t�estasin, et oskan p��rata ja saltosid teha ning viimase 4000 meetri k�rguse h�ppega, et suudan 2900 meetrit stabiilselt kukkuda, �igel ajal varju avada ning ilusasti aga reegleid rikkudes matile maanduda.

Tahaks sellest pikemalt kirjutada….. Kes see ikka j�uab lugeda minu emotsioonidest ja r��must…. Oluline on see, et v�in n��d 4000 meetri k�rguselt h�pata, mis v�imaldab 1-minutilise vabalangemise jooksul p�ris palju uusi trikke �ppida. Oluline on ka see, et ma kiiremas korras kolm kasti klubisse toimetaksin:

  • esimene enda varju eest!
  • teine 4K eest!
  • kolmas matile maandumise eest!

[Post to Twitter] Tweet This Post 

ID-koolitused t�is

Silver Meikar | Uncategorized | Friday, September 9th, 2005

Tallinnas on oktoobri alguseni toimuvatele koolitustele registreerimine olnud m�rksa kiirem, kui arvasime. T�na on 98% kohtadest t�is. Tartus umbes 60%.

Siiamaani on tagasiside olnud v�ga positiivne. Kaks n�idet kah:

k�isin t�na teie toredal �ritusel ja j�in koolitusega v�ga rahul, sest l�puks sai selgeks mis loom see ID kaart on ja mis v�imalusi ta annab :) koolitajad olid samuti v�ga meeldivad ja kompetentsed.
Georgi

Ait�h koolitamast ja j�udu uuteks ettev�tmisteks!
Helger

Miks ma sellest kirjutan? Aga sellep�rast, et kui m�ni blogilugeja tahab veel osaleda, siis on viimane v�imalus ennast regada. Lisainfo j�tkuvalt www.reform.ee/id/

[Post to Twitter] Tweet This Post 

järgmised »

Tweet This Post links powered by Tweet This v1.3.9, a WordPress plugin for Twitter.