�LESKUTSE: T�lgime Pledgebank’i eesti keelde: http://www.pledgebank.com/lubadus
Tom Steinberg k�sis, kas peagi valmiv vene keelne PledgePank peaks muutuma Eesti saidi peakeeleks. "Ei, me t�lgime selle ikka eesti keelde ja ei mingit vene keelt," vastasin. 
Vaja on t�lkida umbes 13 000 s�na, umbes 4000 rida ning seda on �hele inimesele liiga palju. Kui veel v�hemalt 9 inimest kampa l��ksid, siis l�heks iga�hel meist umbes 2 tundi.
Mina luban, et vastutan koordineerimise eest, jagan t�lkefaili v�rdseteks osadeks ja hiljem liidan kokku tagasi.
L�� kampa: http://www.pledgebank.com/lubadus
"I will help translate Pledgebank into Estonian but only if 10 other people will too."
� Silver Meikar, kodanik
Deadline to sign up by: 25th December 2005
MANCHESTER: Lubaduste_pank ja esimene Eesti pledge.
Eilsele auhindade jagamisele ja p�evakorrale m�eldes saab kinnitust t�siasi, et �ritusel ei ole �htegi kodanike kaasamisele ja e-demokraatia arendamisele suunatud osa. Samal arvamusel oli ka Tom Steinberg�iga, kellega v�isasin �ist Manchesteri.
Ma ei tea, kui paljud teist teavad midagi Tom Steinberg�ist, aga kindlasti teate projektist http://www.theyworkforyou.com/. Tom oli �ks nendest, kes selle asja taga oli. Tema uutest projektidest saab kiire �levaate http://www.mysociety.org/projects.php. Pets kirjutas l�hidalt �hest neist.
Eriti huvitav uutest projektidest on Pledgebank (ehk eesti keeli �lubaduste_pank�). Idee iseenesest lihtne ja geniaalne. Eesm�rk on aidata neid inimesi, kes soovivad midagi altruistliku teha oma linnaosas v�i laiemalt, aga eesm�rgi saavutamiseks on vaja rohkemate inimeste koost��d. Nii saavad nad Lubaduse_Pangas �lesse panna teate �Ma luban, et teen midagi, kui veel 10 inimest teevad midagi�. Ehk n�iteks, �Ma luban, et annetan 100 krooni SOS Lastek�lale, kui veel 100 inimest seda teevad�. Need, kes soovivad kampa l��a, panevad oma nime kirja ning kui 100 inimest koos, on aeg lubadus �ra teha.
Ning siinkohal kutsungi teid �hinema �he toreda algatusega: http://ee.pledgebank.com/noortekodu
MANCHESTER3: Elu l�inud l�busamaks
Just anti v�lja 2005nda aasta e-Valitsuse auhinnad parimatele projektidele. Neljas kategoorias oli esitatud �le 200 projekti, millest 56 p��ses finaali. Erinevate kategooriate v�itjateks olid:
- Poola elektrooniline pensionis�steem. Tegemist eraldiseisva s�steemiga, kus kirjas 70% pensionisaajate andmed. Uh... No comments
- Taani elektroonilise arve eest. Ka meil on e-arved olemas aga projekti j�rgi ei v�ta Taanis riik erasektorilt mitte �htegi paberarvet. Kui tahad raha saada, pead saatma digitaalselt.
- Hollandi maakataster. Hm.... No comments
- Iiri e-maksus�steem. Eh-oh. No comments.
Eesti boksi v�ljas ei olnud, samas paljud esitatud uued ideed on meie jaoks juba vanad. M�ned riigid tutvustavad mitte t��tavaid asju, vaid suuremahulisi plaane. Aga m�nelt on meil ka �ppida � n�iteks Rumeenia e-hariduss�steemist ja Taani e-arvete kohustuslikkusest.
Miks ei ole siin meie e-valimisi, kui Hollandi kahes maakonnas toimunud �mbrik-posti-v�i-vali-internetis projekt siin on? Meie e-valimised on kindlasti samm edasi. Ning meil on ju teisigi h�id asju. V�i hakkab t�esti meie areng maha j��ma?
Siin olles n�en, et m�neski kohas ei ole me enam eesrinnas ning varsti v�ib meist saada j�relsorkija. Seekordsed auhinnav�itjad ei �leta meie s�steeme aga j�rgmised arvatavasti k�ll. Ma ei taha selles s��distada ainult majandusministrit Savisaart, kes jah, ei ole just k�ige entusiastlikum e-minister. Saan aru, et kohalikud valimised pidurdasid kogu ministeeriumi t��d. Loodan vaid, et ka tema hakkab n�gema e-teenuseid kui v�imalust k�igi kodanike/ettev�tete elu meeldivamaks muuta.
Kindlasti korvas Eesti boksi puudumist ja auhindadele kandideerimist komisjoni liikme Siim Kallase k�ne, kelle p�hiteema oli Euroopa b�rokraatia muutmine. Eeskujuks heast juhtimisest t�i ta Eesti ning avaldas lootust, et paari aasta p�rast istuvad ka komisjon�rid sarnases e-kabinetis kui meie ministrid.
On palju asju, mida Eesti saab �ra teha. Minu jaoks kaks k�ige olulisemat on, et iga kodanik saaks soodsa hinnaga (v�i tasuta) ligip��su internetti ning toimuks �leriigiline e-teenuste koolitus. Septembris 1000-le inimesele ID_kaardi koolitust tehes sai selgeks, et enamik ei teagi, et meil on olemas nii palju h�id/lihtsaid/kasulikke e-teenuseid.
L�unas��gi ajal said kokku Eestist siia s�itnud inimesed � Arvo Ott (EGA-st), Mait Heidelberg (MKM-ist), Margus P��a (RIA-st) ja Karin Rits (MKM-st). (Tean, et siin on veel Tallinna Linnavalitsuse IT-juht ning erasektorist EBSA direktor.)P�ris huvitav vestlus oli Eesti e-arengu teemal ning v�hemalt mina muutusin optimistlikumaks. P�ris palju asju on plaanis ja tulemas, peaasi, et m�ni �faksiaparaat pidurit ei t�mba.
Vahepeal juhtunud veel kolm huvitavat asja:
- messisaali j�udis wireless. Seega Cisco mure ei vasta vist t�ele.
- evakueeriti kogu hoone. Ametlik p�hjendus on, et k��gis l�ks tulet�rjealarm t��le
- v�eti vastu deklaratsioon (EU DECKARATION), mis �tleb, et e-demokraatia arendamine on tore. Toreda info v�ib v�tta teadmiseks.
MANCHESTER 2
Cisco Systems�is e-riigi teemaga tegelev Richard Allan avaldas mulle p�hjuse, miks konverentsil wifit ei ole. Nimelt on julgeoleku p�hjustel osadel Briti ametnikel keelatud kasutada wireless�i. Kas see t�esti nii on ning mis p�hjustel, ei oska ma kommenteerida.
Julgeoleku p�hjustel keelati mul aga ka l�paka toitejuhe stepslisse pista. �Kui meil on vaja maja evakueerida, siis vooluv�rgus juhe v�ib kellelegi ette j��da,� p�hjendas turvat��taja. Hoolimata siis sellest, et istun saali nurgas ja minu juhtmest ei s�ltu kellegi vabadus p�geneda.
---
On �ldteada t�de, et paljude riikides on e-arengu piduriks mitte tehnoloogia v�i teadmiste puudumine, vaid:
- seadused
- iganenud b�rokraatia
Allan�i �ks t���lesandeid ongi tegeleda seadustega ning leida lahendusi, kuidas seadusandlik baas ei takistaks e-arengut. Iganenud b�rokraatia h�lmab nii valitsuss�steemi kui ka s�steemis toimijaid. Saan aru, et 50 aastat kartoteegist tervisekaarte k�sitsi �mberkirjutanud Prantsusmaa munitsipaalametnik ei taha arvutist ja digitaalsetest andmebaasist midagi kuulda.
---
Viviane Reding�u k�ne oli suur mull, aga mida sealt ikka oodata v�iks. Peame arendama koost��d, oleme avatud jne... bla-bla-bla. M�rksa huvitavam oli kahe (17 ja 18 aastase) noore k�ne, kes r��kisid, milleks neile seda e-v�rki �ldse vaja on.
MANCHESTER: E-valitsemise konverents ilma e-ta!
Manchesteris on kellaaeg 2 tundi Eestist maas ja tundub, et mitte ainult kellaaeg. Tore avastus oli, et e-valitsuse konverentsil puudub wireless �hendus. �Mis asi see on?� k�sis turvamees, �Miks teil seda vaja l�heb,� k�sis tehnik. Hea, et Cisco oli oma boksi taha p�stitanud 10 l�pakaga interneti-kohviku. Kahju, et mul wirelessi purki kaasas ei ole, ehitaks ise siia v�ikese avatud v�rgu.
K�simus ei ole v�imekuses, vaid suhtumises. Euroopa Komisjoni e-asjade eest vastutav Viviane Reding ei pea uutest liikmesriikidest midagi. Hea s�ber jutustas mulle tema eelmisest esinemisest, kus ta j�rjepidevalt kasutas terminit EU-15. Uued Ida-Euroopa liikmesriigid olevat lihtsalt pisut ajast maas. Huvitav, kas 2 tunni p�rast kordab ta siin sama.
Pole siis ime, et KLM-i Tallinn-Amsterdam lennu hilinemise puhul Manchesteri lennust maha j��des, ei tahetud mulle kohe uut lennupiletit anda. Nimelt puudus minu passis viisa!?
Eilne Guardian on t�is igasuguseid e-ga artikleid. �ks lugu ka pisikesest Eestist:
E-riigi konverents Manchesteris
�leeelmisel aastal Riigikogu liikmena osalesin EPRI projektis, mis uuris rahvusparlamentide saadikute aktiivsust erinevate e-v�imaluste kasutamisel. �ks l�biviijatest nimetas mind p�rast kokkuv�tva konverentsi l�ppu "k�ige e-s�bralikumaks MP-iks". Just seet�ttu kutsuti mind e-ministrite n�upidamisele, mis toimub 24-25 novembril Manchesteris.
P�ris huvitav on plenaaristungi esinejate nimekiri, kus t�htsate avaliku ja erasektori inimeste seast v�ib leida Microsoft'i ilma �hegi viiteta, kes siis konkreetselt osaleb.
�ritusele on kutsutud peaasjalikult tipp-poliitikud, k�rged b�rokraadid ja suurfirmade esindajad. Eestist peaks minema Margus P��a (RIA-st) ja Olav Aarna (Riigikogust) Teadaolevalt olen mina ainuke, kelle nime taha v�ib vaid v�ikses kirjas kirjutada -- huviline.
Homme istun lennukile ning alates neljap�evast blogin sellest, mis seal huvitavat toimub.
Unistus v�i tulevik � jalgrattalinn Tartu?
T�na osalesin t��grupi �Tartu jalgrattalinnaks� esimesel koosolekul. Ehk grupp linnavalitsuse spetsialiste, roheliste liikumiste esindajaid ja paadunud jalgrattureid said kokku selleks, et alustada taas t��d Tartu jalgrattalinna visiooni kallal.
Tartu Linnavolikokku saades ei seadnud ma endale prioriteediks kuuluda t��mahukatesse komisjonidesse, vaid paari s�damel�hedase teemaga s�vitsi tegelemise. �ks neist ongi soov, et Tartu muutuks jalgrattalinnaks selle s�na tegelikus m�ttes.
Uues koalitsioonilepingus on kirjas:
19. �hendame linnaosad ohutute jalgratta- ja rulluisuteedega ning linnast v�ljuvate rattateedega Elva, J�hvi ja J�geva suunal.
See ilus, aga deklaratiivne punkt j��b ��nsaks, kui meil (tartlastel) ei ole kindlat visiooni, tegevuskava ja reaalseid tugevusi. T�na on k�simus, et mida peab tegema selleks, et �ha rohkem inimesi hakkaks igap�evaselt kasutama jalgrattast. Kas k�mneid kilomeetreid uusi jalgrattateid oleks selleks vajalikuks t�ukej�uks? V�i jalgrattaparklad iga kohviku, koolimaja ja asutuse ees? V�i peaks k�igepealt muutuma kaaslinlaste v��rtushinnanguid?
Loodan, et peagi valmib uuring, mis peaks vastama sellele k�simusele ning esimesi positiivseid m�rke saame n�ha juba aprillikuiste kevadiste ilmade saabumisel.
K�igile blogilugejatele aga palve --- kui on h�id ideid v�i ettepanekuid, saatke need mulle silver@meikar.ee. Kuulisin, et keegi �li�pilane tegi paari aasta eest ka selleteemalise diplomit��. Oleks p�ris huvitav selle inimesega kohtuda v�i v�hemalt t�� saada.
PS: �hes artiklis kirjutasin j�rgnevat :
"Tartu kui jalgrattalinn"
Sealsamas R��tli t�naval seisavad k�rvuti kaks jalgrattahoidlat ja �ks ratas. Just sellise disainiga torud sai omal ajal Hollandi v�ikelinna n�itel ka Tartusse paigaldatud. Paraku ei ole Hollandi jalgrattahullus veel Tartusse j�udnud ning ma ei usu, et selles on s��di ainult korraliku jalgrattateede v�rgustiku puudumine.
Hollandis ja Taanis hakati jalgrattateid ehitama autojuhtide �hingu survel. M��da s�iduteid liikuvad jalgratturid segasid liiklust ning p�hjustasid �nnetusi. Selleks, et Tartus oleks rohkem jalgrattaid ja hoidlaid, peaks olema rohkeim igap�eva-rattureid.
Erinevates artiklites on t�statatud autostumise probleem ja pakutud lahendusena teede kiirema laiendamise. Teede laiendamine ei aita, �tlen mina Tallinnas 2 aastat autoga liiklema pidanud tartlane. R�vala tee l�bimurre Liivalaia ristmikule tekitas ummiku Tartu maantee aukude ees, nende parandamine ja t�nava laiendamine sulgeb aga J�rvevana ristmiku t�ielikult. N�iaring...
Tartu �mbers�idud on kindlasti hea lahendus, mis v�hendaks linna saastumist ning ummikuid. Sama oluline on jalgrattateede arendamine. K�ige olulisem on aga, et linlased hakkaksid ise rohkem rattaid kasutama. Siin on palju teha just igal linnakodanikul, asutusel ja ettev�ttel.
H��led ja blogid
T�nase Postimehe meediarubriigis kurtis Roonekas blogide olukorra p�rast. Seda just seoses poliitikaga/poliitikutega. Muuseas vaatles ta blogikirjutajate Meikari ja Paltsi h��ltesummat ja leidis, et suuri h��li blog ei too. Ta k�sis: �Silver, mida on �ppida Eesti vist esimesest valimiskampaaniast l�bi blogimaailma.�
Vastan: blogi iseenesest ei tooda veel populaarset poliitikut. Blog on v�ga hea vahend (aga ainult vahend!) eesm�rkide saavutamisel. Poliitikut valitakse tema seisukohtade ja arvamuste p�rast, mitte sellep�rast, kas tal on blog.
Praegu IT-kolled�is blogi-seminaril ettekannet tehes vastasin k�simusele pikemalt. N�iteks t�in tubli blogija Vaheri, kes sai 9 h��lt. Kuid telereklaami teinud kolm Res Publicani Andres Kaju (19 h��lt), Eero Elenurm (44 h��lt), Jan Trei (32 h��lt) kokku 95 h��lt. Kas ka telereklaamil ei ole siis mingit m�ju?
K�simus ei ole vormis, vaid sisus. Samas, kui sisu on, tuleb leida sobiv kanal seisukoha v�ljendamiseks. Usun, et blog on heaks kanaliks, mille t�htsus j�rjest t�useb.
Minu jaoks on blog:
- Hea infokanal valijatega
- V�imalus minna esindusdemokraatiast osalusdemokraatiasse
- V�imalus esitada seisukohti ja algatada debatti �hiskonnas
Ning kirjutamise reeglid on j�rgmised:
- � Allika soovil tema nime ei avalda
� Kirjutan, mis s�damel (ehk kui teemasid ei ole, siis ei kirjuta)
� Eraelu ei puuduta
