Tom Steinberg k�sis, kas peagi valmiv vene keelne PledgePank peaks muutuma Eesti saidi peakeeleks. “Ei, me t�lgime selle ikka eesti keelde ja ei mingit vene keelt,” vastasin.
Vaja on t�lkida umbes 13 000 s�na, umbes 4000 rida ning seda on �hele inimesele liiga palju. Kui veel v�hemalt 9 inimest kampa l��ksid, siis l�heks iga�hel meist umbes 2 tundi.

Mina luban, et vastutan koordineerimise eest, jagan t�lkefaili v�rdseteks osadeks ja hiljem liidan kokku tagasi.

L�� kampa: http://www.pledgebank.com/lubadus

“I will help translate Pledgebank into Estonian but only if 10 other people will too.”

� Silver Meikar, kodanik

Deadline to sign up by: 25^th December 2005

Tweet This Post 

Eilsele auhindade jagamisele ja p�evakorrale m�eldes saab kinnitust t�siasi, et �ritusel ei ole �htegi kodanike kaasamisele ja e-demokraatia arendamisele suunatud osa. Samal arvamusel oli ka Tom Steinberg�iga, kellega v�isasin �ist Manchesteri.

Ma ei tea, kui paljud teist teavad midagi Tom Steinberg�ist, aga kindlasti teate projektist http://www.theyworkforyou.com/. Tom oli �ks nendest, kes selle asja taga oli. Tema uutest projektidest saab kiire �levaate http://www.mysociety.org/projects.php. Pets kirjutas l�hidalt �hest neist.

Eriti huvitav uutest projektidest on Pledgebank (ehk eesti keeli �lubaduste_pank�). Idee iseenesest lihtne ja geniaalne. Eesm�rk on aidata neid inimesi, kes soovivad midagi altruistliku teha oma linnaosas v�i laiemalt, aga eesm�rgi saavutamiseks on vaja rohkemate inimeste koost��d. Nii saavad nad Lubaduse_Pangas �lesse panna teate �Ma luban, et teen midagi, kui veel 10 inimest teevad midagi�. Ehk n�iteks, �Ma luban, et annetan 100 krooni SOS Lastek�lale, kui veel 100 inimest seda teevad�. Need, kes soovivad kampa l��a, panevad oma nime kirja ning kui 100 inimest koos, on aeg lubadus �ra teha.

Ning siinkohal kutsungi teid �hinema �he toreda algatusega: http://ee.pledgebank.com/noortekodu

Tweet This Post 

Just anti v�lja 2005nda aasta e-Valitsuse auhinnad parimatele projektidele. Neljas kategoorias oli esitatud �le 200 projekti, millest 56 p��ses finaali. Erinevate kategooriate v�itjateks olid:

- Poola elektrooniline pensionis�steem. Tegemist eraldiseisva s�steemiga, kus kirjas 70% pensionisaajate andmed. Uh… No comments

- Taani elektroonilise arve eest. Ka meil on e-arved olemas aga projekti j�rgi ei v�ta Taanis riik erasektorilt mitte �htegi paberarvet. Kui tahad raha saada, pead saatma digitaalselt.

- Hollandi maakataster. Hm…. No comments

- Iiri e-maksus�steem. Eh-oh. No comments.

Eesti boksi v�ljas ei olnud, samas paljud esitatud uued ideed on meie jaoks juba vanad. M�ned riigid tutvustavad mitte t��tavaid asju, vaid suuremahulisi plaane. Aga m�nelt on meil ka �ppida � n�iteks Rumeenia e-hariduss�steemist ja Taani e-arvete kohustuslikkusest.

Miks ei ole siin meie e-valimisi, kui Hollandi kahes maakonnas toimunud �mbrik-posti-v�i-vali-internetis projekt siin on? Meie e-valimised on kindlasti samm edasi. Ning meil on ju teisigi h�id asju. V�i hakkab t�esti meie areng maha j��ma?

Siin olles n�en, et m�neski kohas ei ole me enam eesrinnas ning varsti v�ib meist saada j�relsorkija. Seekordsed auhinnav�itjad ei �leta meie s�steeme aga j�rgmised arvatavasti k�ll. Ma ei taha selles s��distada ainult majandusministrit Savisaart, kes jah, ei ole just k�ige entusiastlikum e-minister. Saan aru, et kohalikud valimised pidurdasid kogu ministeeriumi t��d. Loodan vaid, et ka tema hakkab n�gema e-teenuseid kui v�imalust k�igi kodanike/ettev�tete elu meeldivamaks muuta.

Kindlasti korvas Eesti boksi puudumist ja auhindadele kandideerimist komisjoni liikme Siim Kallase k�ne, kelle p�hiteema oli Euroopa b�rokraatia muutmine. Eeskujuks heast juhtimisest t�i ta Eesti ning avaldas lootust, et paari aasta p�rast istuvad ka komisjon�rid sarnases e-kabinetis kui meie ministrid.

On palju asju, mida Eesti saab �ra teha. Minu jaoks kaks k�ige olulisemat on, et iga kodanik saaks soodsa hinnaga (v�i tasuta) ligip��su internetti ning toimuks �leriigiline e-teenuste koolitus. Septembris 1000-le inimesele ID_kaardi koolitust tehes sai selgeks, et enamik ei teagi, et meil on olemas nii palju h�id/lihtsaid/kasulikke e-teenuseid.

L�unas��gi ajal said kokku Eestist siia s�itnud inimesed � Arvo Ott (EGA-st), Mait Heidelberg (MKM-ist), Margus P��a (RIA-st) ja Karin Rits (MKM-st). (Tean, et siin on veel Tallinna Linnavalitsuse IT-juht ning erasektorist EBSA direktor.)P�ris huvitav vestlus oli Eesti e-arengu teemal ning v�hemalt mina muutusin optimistlikumaks. P�ris palju asju on plaanis ja tulemas, peaasi, et m�ni �faksiaparaat pidurit ei t�mba.

Vahepeal juhtunud veel kolm huvitavat asja:

- messisaali j�udis wireless. Seega Cisco mure ei vasta vist t�ele.

- evakueeriti kogu hoone. Ametlik p�hjendus on, et k��gis l�ks tulet�rjealarm t��le

- v�eti vastu deklaratsioon (EU DECKARATION), mis �tleb, et e-demokraatia arendamine on tore. Toreda info v�ib v�tta teadmiseks.

Tweet This Post 

Cisco Systems�is e-riigi teemaga tegelev Richard Allan avaldas mulle p�hjuse, miks konverentsil wifit ei ole. Nimelt on julgeoleku p�hjustel osadel Briti ametnikel keelatud kasutada wireless�i. Kas see t�esti nii on ning mis p�hjustel, ei oska ma kommenteerida.

Julgeoleku p�hjustel keelati mul aga ka l�paka toitejuhe stepslisse pista. �Kui meil on vaja maja evakueerida, siis vooluv�rgus juhe v�ib kellelegi ette j��da,� p�hjendas turvat��taja. Hoolimata siis sellest, et istun saali nurgas ja minu juhtmest ei s�ltu kellegi vabadus p�geneda.

—

On �ldteada t�de, et paljude riikides on e-arengu piduriks mitte tehnoloogia v�i teadmiste puudumine, vaid:

- seadused

- iganenud b�rokraatia

Allan�i �ks t���lesandeid ongi tegeleda seadustega ning leida lahendusi, kuidas seadusandlik baas ei takistaks e-arengut. Iganenud b�rokraatia h�lmab nii valitsuss�steemi kui ka s�steemis toimijaid. Saan aru, et 50 aastat kartoteegist tervisekaarte k�sitsi �mberkirjutanud Prantsusmaa munitsipaalametnik ei taha arvutist ja digitaalsetest andmebaasist midagi kuulda.

—

Viviane Reding�u k�ne oli suur mull, aga mida sealt ikka oodata v�iks. Peame arendama koost��d, oleme avatud jne… bla-bla-bla. M�rksa huvitavam oli kahe (17 ja 18 aastase) noore k�ne, kes r��kisid, milleks neile seda e-v�rki �ldse vaja on.

Tweet This Post 

Manchesteris on kellaaeg 2 tundi Eestist maas ja tundub, et mitte ainult kellaaeg. Tore avastus oli, et e-valitsuse konverentsil puudub wireless �hendus. �Mis asi see on?� k�sis turvamees, �Miks teil seda vaja l�heb,� k�sis tehnik. Hea, et Cisco oli oma boksi taha p�stitanud 10 l�pakaga interneti-kohviku. Kahju, et mul wirelessi purki kaasas ei ole, ehitaks ise siia v�ikese avatud v�rgu.

K�simus ei ole v�imekuses, vaid suhtumises. Euroopa Komisjoni e-asjade eest vastutav Viviane Reding ei pea uutest liikmesriikidest midagi. Hea s�ber jutustas mulle tema eelmisest esinemisest, kus ta j�rjepidevalt kasutas terminit EU-15. Uued Ida-Euroopa liikmesriigid olevat lihtsalt pisut ajast maas. Huvitav, kas 2 tunni p�rast kordab ta siin sama.

Pole siis ime, et KLM-i Tallinn-Amsterdam lennu hilinemise puhul Manchesteri lennust maha j��des, ei tahetud mulle kohe uut lennupiletit anda. Nimelt puudus minu passis viisa!?

Eilne Guardian on t�is igasuguseid e-ga artikleid. �ks lugu ka pisikesest Eestist:

Tweet This Post 

�leeelmisel aastal Riigikogu liikmena osalesin EPRI projektis, mis uuris rahvusparlamentide saadikute aktiivsust erinevate e-v�imaluste kasutamisel. �ks l�biviijatest nimetas mind p�rast kokkuv�tva konverentsi l�ppu “k�ige e-s�bralikumaks MP-iks”. Just seet�ttu kutsuti mind e-ministrite n�upidamisele, mis toimub 24-25 novembril Manchesteris.

P�ris huvitav on plenaaristungi esinejate nimekiri, kus t�htsate avaliku ja erasektori inimeste seast v�ib leida Microsoft’i ilma �hegi viiteta, kes siis konkreetselt osaleb.

�ritusele on kutsutud peaasjalikult tipp-poliitikud, k�rged b�rokraadid ja suurfirmade esindajad. Eestist peaks minema Margus P��a (RIA-st) ja Olav Aarna (Riigikogust) Teadaolevalt olen mina ainuke, kelle nime taha v�ib vaid v�ikses kirjas kirjutada — huviline.
Homme istun lennukile ning alates neljap�evast blogin sellest, mis seal huvitavat toimub.

Tweet This Post 

T�na osalesin t��grupi �Tartu jalgrattalinnaks� esimesel koosolekul. Ehk grupp linnavalitsuse spetsialiste, roheliste liikumiste esindajaid ja paadunud jalgrattureid said kokku selleks, et alustada taas t��d Tartu jalgrattalinna visiooni kallal.

Tartu Linnavolikokku saades ei seadnud ma endale prioriteediks kuuluda t��mahukatesse komisjonidesse, vaid paari s�damel�hedase teemaga s�vitsi tegelemise. �ks neist ongi soov, et Tartu muutuks jalgrattalinnaks selle s�na tegelikus m�ttes.

Uues koalitsioonilepingus on kirjas:
19. �hendame linnaosad ohutute jalgratta- ja rulluisuteedega ning linnast v�ljuvate rattateedega Elva, J�hvi ja J�geva suunal.

See ilus, aga deklaratiivne punkt j��b ��nsaks, kui meil (tartlastel) ei ole kindlat visiooni, tegevuskava ja reaalseid tugevusi. T�na on k�simus, et mida peab tegema selleks, et �ha rohkem inimesi hakkaks igap�evaselt kasutama jalgrattast. Kas k�mneid kilomeetreid uusi jalgrattateid oleks selleks vajalikuks t�ukej�uks? V�i jalgrattaparklad iga kohviku, koolimaja ja asutuse ees? V�i peaks k�igepealt muutuma kaaslinlaste v��rtushinnanguid?

Loodan, et peagi valmib uuring, mis peaks vastama sellele k�simusele ning esimesi positiivseid m�rke saame n�ha juba aprillikuiste kevadiste ilmade saabumisel.

K�igile blogilugejatele aga palve — kui on h�id ideid v�i ettepanekuid, saatke need mulle silver@meikar.ee. Kuulisin, et keegi �li�pilane tegi paari aasta eest ka selleteemalise diplomit��. Oleks p�ris huvitav selle inimesega kohtuda v�i v�hemalt t�� saada.

PS: �hes artiklis kirjutasin j�rgnevat :
“Tartu kui jalgrattalinn”

Sealsamas R��tli t�naval seisavad k�rvuti kaks jalgrattahoidlat ja �ks ratas. Just sellise disainiga torud sai omal ajal Hollandi v�ikelinna n�itel ka Tartusse paigaldatud. Paraku ei ole Hollandi jalgrattahullus veel Tartusse j�udnud ning ma ei usu, et selles on s��di ainult korraliku jalgrattateede v�rgustiku puudumine.

Hollandis ja Taanis hakati jalgrattateid ehitama autojuhtide �hingu survel. M��da s�iduteid liikuvad jalgratturid segasid liiklust ning p�hjustasid �nnetusi. Selleks, et Tartus oleks rohkem jalgrattaid ja hoidlaid, peaks olema rohkeim igap�eva-rattureid.

Erinevates artiklites on t�statatud autostumise probleem ja pakutud lahendusena teede kiirema laiendamise. Teede laiendamine ei aita, �tlen mina Tallinnas 2 aastat autoga liiklema pidanud tartlane. R�vala tee l�bimurre Liivalaia ristmikule tekitas ummiku Tartu maantee aukude ees, nende parandamine ja t�nava laiendamine sulgeb aga J�rvevana ristmiku t�ielikult. N�iaring…

Tartu �mbers�idud on kindlasti hea lahendus, mis v�hendaks linna saastumist ning ummikuid. Sama oluline on jalgrattateede arendamine. K�ige olulisem on aga, et linlased hakkaksid ise rohkem rattaid kasutama. Siin on palju teha just igal linnakodanikul, asutusel ja ettev�ttel.

Tweet This Post 

T�nase Postimehe meediarubriigis kurtis Roonekas blogide olukorra p�rast. Seda just seoses poliitikaga/poliitikutega. Muuseas vaatles ta blogikirjutajate Meikari ja Paltsi h��ltesummat ja leidis, et suuri h��li blog ei too. Ta k�sis: �Silver, mida on �ppida Eesti vist esimesest valimiskampaaniast l�bi blogimaailma.�

Vastan: blogi iseenesest ei tooda veel populaarset poliitikut. Blog on v�ga hea vahend (aga ainult vahend!) eesm�rkide saavutamisel. Poliitikut valitakse tema seisukohtade ja arvamuste p�rast, mitte sellep�rast, kas tal on blog.

Praegu IT-kolled�is blogi-seminaril ettekannet tehes vastasin k�simusele pikemalt. N�iteks t�in tubli blogija Vaheri, kes sai 9 h��lt. Kuid telereklaami teinud kolm Res Publicani Andres Kaju (19 h��lt), Eero Elenurm (44 h��lt), Jan Trei (32 h��lt) kokku 95 h��lt. Kas ka telereklaamil ei ole siis mingit m�ju?

K�simus ei ole vormis, vaid sisus. Samas, kui sisu on, tuleb leida sobiv kanal seisukoha v�ljendamiseks. Usun, et blog on heaks kanaliks, mille t�htsus j�rjest t�useb.

Minu jaoks on blog:
- Hea infokanal valijatega
- V�imalus minna esindusdemokraatiast osalusdemokraatiasse
- V�imalus esitada seisukohti ja algatada debatti �hiskonnas

Ning kirjutamise reeglid on j�rgmised:

• � Allika soovil tema nime ei avalda
  � Kirjutan, mis s�damel (ehk kui teemasid ei ole, siis ei kirjuta)
  � Eraelu ei puuduta

Tweet This Post 

Aeg ja koht: 10. november 2005, Infotehnoloogia Kolled� ( R�vala pst 14, Tallinn)

Seminari eesm�rk: Eesti ajaveebnike kogukond suureneb j�udasalt. Kuhu me t�naseks oleme j�udnud ja mis saab edasi arvestades ka muu maailma suundumusi? Kas oleme valmis uuteks v�ljakutseteks, mida toob kaasa blogimine, olgu see siis k�simus s�navabaduse piiridest v�i asutuse tegevust kajastavte blogide rollist? Millist kasu t�otab ajaveebindus kodaniku�hiskonna k�psemisele?

Seminar annab asjahuvilistele hea v�imaluse kokku tulla, kuulata ekspertide arvamust ja �heskoos ajaveebinduse kui Eesti �hiskonna jaoks veel uudse n�htuse �le aru pidada.

Seminari sihtgrupp: ajaveebnikud, avaliku- ja erasektori asjahuvilised, meediategelased, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengid, poliitikud, aktiivsed kodanikud.

Seminari kava:

13.00 Seminari avamine

13.10 Eesti ajaveebid - olukorrast riigis

Siim Teller, ajaveebnik http://www.siimteller.com/

Miks ma pean veebip�evikut

Linnar Viik http://www.viik.ee/linnar/

Liisa Tallinn http://moisavahe.dcee.net

Kristjan Otsmann http://vurle.blogspot.com/

14. 20 Ajaveebid ja ajakirjandus

Sissejuhatus teemasse - Tarmu Tammerk

Diskussioon - Ajaveebid: poolt ja vastu

Priiit H�bem�gi http://meediaeetika.blogspot.com/

Priit Pullerits

15.30 Kohvipaus

15.45 T��blogid

�levaade arengutest - Peeter Marvet http://www.tehnokratt.net/

T��blogijate r��mud ja mured � arutelu

Kadi Viik http://svos.blogspot.com/

Silver Meikar http://meikar.blogspot.com/

16.45 Ajaveebid valimiskampaanias � Eli Lilles (Tartu �likooli magistrant)

17.00 Ajaveebid ja kodanikualgatus

Merit Karise http://kiil.blogspot.com/

M�ttetalgud - kuidas kasutada ajaveebe kodaniku�hiskonna ja demokraatia tugevdamiseks?

18.00 Seminari l�pp

Tweet This Post 

Rongiliikluse kodulehel www.edel.ee ei leidnud k�ll seda teadet, et eile kella 16:94-st rongi Tartust Tallinnasse ei l�he. Ei l�inud ja plaan paar m�tet kirja panna teemal �t�nane volikogu istung� l�ks vett vedama. N��d siis l�hemalt.

Eile oli Tartu Linnavolikogu esimene istung, mis m��dus ilma eriliste �llatusteta. (Kui v�lja arvata see, et valimiskomisjoni liige l�hkus �ra liiga j�ulisel valimissedelite tembeldamisel linnatempli ning valimissedelitele l��di edaspidi valimiskomisjoni tempel. Keskerakondlasest arst Nikolai P�dram�gi pakkus kolmanda variandina ka oma ametitemplit.) Valiti need, kes olid enne kokku lepitud ning seel�bi kinnitati pikaajalise koost�� j�tkumist Reformierakonna ja Keskerakonna vahel.

L�bir��kimistel ei osalenud, kuid saatsin oma arvamuse l�bir��kijatele. M�ned l�igud sellest:

………………..
Usun, et valik Keskerakonnaga koalitsiooni teha on teil korralikult l�bi m�eldud. Teate k�ige paremini teiste erakondade seisukohti ja persoone, olete kaalunud alternatiive ning valinud parima lahenduse. Seet�ttu pole mul �igust (ega ka ratsionaalseid argumente) teie otsuse vastu.

�..

Minu mure on pigem imago ja tuleviku p�rast. T�na on Keskerakond oma kohukestega rikkunud seadust ja irvitanud �igusriigi �le. Kas seadus oli halb v�i hea, ei ole k�simus. Samuti ei ole k�simus, kes on ideoloog ja kes vastutaja.

…..

J�er��t astus tagasi ja mitte ainult s�rgi p�rast. Hea poliitiline meeskonnam�ngija nii ei tee, aga J�er��t polegi ideaalne poliitik, pigem hea inimene/kodanik. Igal poliitikul peaks olema piir, millest ta �le ei astu. Keskerakonna kohukesed on minu piir. Ehk kui Reformierakond oleks sellise sigadusega hakkama saanud, oleksin ma erakonnast lahkunud.

Kui k�sida, kes on s��di rahva usalduse languses, n�itame alati teiste peale ega k�si endalt, mida oleme ise halvasti teinud ja mida saaksime paremini teha. Kui Reformierakond Tallinnas koalitsiooni ei l�he ja �tleb selgelt, et Keskerakond on �letanud k�ik piirid, on see juba samm edasi.

Vaevalt, et seda aga Tartus juhtub ning saan aru nendest telefoni teel antud p�hjendustest. Niisama naerul n�ol uuesti k�si kokku l��a ning teha n�gu, et k�ik on OK, ei ole aga minu arvates �ige.

R��mustaksin, kui Reformierakond seaks Keskerakonnale koalitsioonil�bir��kimistel eeltingimuse, mis seisneks �kohukest� tauniva avalduse koostamises. Sisu oleks see, et Tartu kesikud tauniksid keskkontori jama ning distantseeriksid ennast sellest probleemist. See oleks kasulik Reformierakonna imagole ning kindlasti hea m�rk meie valijatele.
���������..

Samas, nendest kohukeste �mber on juba liialt s�navahtu olnud. Loodan vaid, et uurimine l�ppeb �iglase tulemusega.

Tweet This Post