Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Unistus v�i tulevik � jalgrattalinn Tartu?

T�na osalesin t��grupi �Tartu jalgrattalinnaks� esimesel koosolekul. Ehk grupp linnavalitsuse spetsialiste, roheliste liikumiste esindajaid ja paadunud jalgrattureid said kokku selleks, et alustada taas t��d Tartu jalgrattalinna visiooni kallal.

Tartu Linnavolikokku saades ei seadnud ma endale prioriteediks kuuluda t��mahukatesse komisjonidesse, vaid paari s�damel�hedase teemaga s�vitsi tegelemise. �ks neist ongi soov, et Tartu muutuks jalgrattalinnaks selle s�na tegelikus m�ttes.

Uues koalitsioonilepingus on kirjas:
19. �hendame linnaosad ohutute jalgratta- ja rulluisuteedega ning linnast v�ljuvate rattateedega Elva, J�hvi ja J�geva suunal.

See ilus, aga deklaratiivne punkt j��b ��nsaks, kui meil (tartlastel) ei ole kindlat visiooni, tegevuskava ja reaalseid tugevusi. T�na on k�simus, et mida peab tegema selleks, et �ha rohkem inimesi hakkaks igap�evaselt kasutama jalgrattast. Kas k�mneid kilomeetreid uusi jalgrattateid oleks selleks vajalikuks t�ukej�uks? V�i jalgrattaparklad iga kohviku, koolimaja ja asutuse ees? V�i peaks k�igepealt muutuma kaaslinlaste v��rtushinnanguid?

Loodan, et peagi valmib uuring, mis peaks vastama sellele k�simusele ning esimesi positiivseid m�rke saame n�ha juba aprillikuiste kevadiste ilmade saabumisel.

K�igile blogilugejatele aga palve --- kui on h�id ideid v�i ettepanekuid, saatke need mulle silver@meikar.ee. Kuulisin, et keegi �li�pilane tegi paari aasta eest ka selleteemalise diplomit��. Oleks p�ris huvitav selle inimesega kohtuda v�i v�hemalt t�� saada.

PS: �hes artiklis kirjutasin j�rgnevat :
"Tartu kui jalgrattalinn"

Sealsamas R��tli t�naval seisavad k�rvuti kaks jalgrattahoidlat ja �ks ratas. Just sellise disainiga torud sai omal ajal Hollandi v�ikelinna n�itel ka Tartusse paigaldatud. Paraku ei ole Hollandi jalgrattahullus veel Tartusse j�udnud ning ma ei usu, et selles on s��di ainult korraliku jalgrattateede v�rgustiku puudumine.

Hollandis ja Taanis hakati jalgrattateid ehitama autojuhtide �hingu survel. M��da s�iduteid liikuvad jalgratturid segasid liiklust ning p�hjustasid �nnetusi. Selleks, et Tartus oleks rohkem jalgrattaid ja hoidlaid, peaks olema rohkeim igap�eva-rattureid.

Erinevates artiklites on t�statatud autostumise probleem ja pakutud lahendusena teede kiirema laiendamise. Teede laiendamine ei aita, �tlen mina Tallinnas 2 aastat autoga liiklema pidanud tartlane. R�vala tee l�bimurre Liivalaia ristmikule tekitas ummiku Tartu maantee aukude ees, nende parandamine ja t�nava laiendamine sulgeb aga J�rvevana ristmiku t�ielikult. N�iaring...

Tartu �mbers�idud on kindlasti hea lahendus, mis v�hendaks linna saastumist ning ummikuid. Sama oluline on jalgrattateede arendamine. K�ige olulisem on aga, et linlased hakkaksid ise rohkem rattaid kasutama. Siin on palju teha just igal linnakodanikul, asutusel ja ettev�ttel.