Aastapäeva kõne Tallinna 37. Keskkoolis

silver | Uncategorized | Thursday, February 23rd, 2006
Hea Eesti Vabariik, Palju õnne sünnipäevaks!
Sinu sünnist möödub homme 88 aastat ja nende aastatega on muutunud nii maailm kui ka Sina. 88 aastat tagasi astusid maailma noore ja nõrgana. Sinu esimeseks tõsiseks katsumuseks kujunenud Vabadussõjas tõestasid oma elujõudu. 1921. aastal saavutasid Sa eesmärgi, mille poole püüdlesid – Sinust sai Rahvasteliidu liige, võrdne võrdsete seas. Maailm arenes aga omasoodu ja peatselt tuli Sul ohverdada oma vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus Sind raskelt. Ometi ei lasknud Sa murduda kõige tähtsamal – oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 88 aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks!
—- Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad, head õpilased ja külalised, Mul on suur au osaleda Vabariigi Aastapäeva pidulikul aktusel Tallinna 37. Keskkoolis. Teie seas on neid õpilasi, kes on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma.
On sündmused, mis toimusid enne meid ja sündmused, mis toimusid sellel ajal, kui me olemas olime. President Lennart Meri on öelnud, et me võime andestada, aga me ei või unustada. Tulevikku vaatav Eesti on andestamas seda poolt sajandit, mil olime võõrvõimu all. Oluline on, et tulevikku vaatav Eesti ei unustaks seda aega. Eesti on vaid niikaua vaba, kuni rahvas seda tahab ja selle nimel tööd teeb. (Soovin rääkida teile ühe loo)
Mõni aasta tagasi sattusin Saksamaal õnnetusse, ning kohalikud arstid pidid haava kinni õmblema. Sõbrad, kes minuga haiglasse kaasa tulid, rääkisin hiljem, et uimaselt operatsioonilaual olles palusin saksa arstidel minuga väga hoolikas olla. Selle peale olevat saksa arstid pisut üllatunud ning öelnud, et nende töö ongi kõigi patsientidega väga hoolikas ja põhjalik olla. Ning mina vastasin. „Minuga peate olema ekstra hoolikas, minusuguseid on ainult üks miljon”. Ei varja, et tunnen uhkust enda sellise mõttekäigu üle.
Teadmine, et meid on ainult üks miljon, peaks kannustama igaüht meist. Nii väike rahvas saab ellu jääda vaid siis, kui selle igast liikmest hoolitakse ja selle iga liige hoolib oma riigist. Head õpilased. Vabariigi aastapäeva eel on sobilik kutsuda teid ülesse aktiivsemalt osalema poliitikas. Ärge ehmuge, poliitika all ei mõtle ma seda, et peaksite astuma mingisse erakonda ning kandideerima järgmistel valimistel. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles arvas, et poliitika eesmärk on hea elu. Temaga nõustudes ütleksin, et poliitikas osalemise eesmärk on elu paremaks muutmine, ühiskonna muutmine. Kutsun teid ülesse aktiivselt osalema vabatahtlikus tegevuses. Näiteks naftareostuse tõttu hätta sattunud merelindude puhastamises. Või võiksite kevadel üheskoos osaleda puude istutamise kampaanias. Need on asjad, mis ühiskonda ja elu paremaks muudavad. See on poliitikas osalemine, mis meie ühte miljonit koos hoiab.
Just teie tegevus otsustab, kas ja milline on 20 aasta pärast siinsamas, teie koolis, Vabariigi Aastapäeva tähistamine.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Süüta küünal Valgevene demokraatide toetuseks

silver | Uncategorized | Thursday, February 16th, 2006
16.02.06, Tallinn
- Täna süüdatakse küünlad tähistamaks igakuist Valgevene solidaarsuspäeva. Oma toetust demokraatlikele protsessidele Valgevenes on lubanud näidata ka mitmed Eesti poliitikud, ühiskonnategelased ja kodanikeühenduste esindajad. „Küünal on ühtaegu nii leina kui lootuse märk,“ ütles Riigikogu liige ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Valgevene allkomitee esimees Andres Herkel. „Ühelt poolt mõtlen leeki süüdates režiimi ohvritele. Nende hulgas on poliitikuid, ajakirjanikke ja teisi avaliku elu tegelasi.
Teiselt poolt usun, et need küünlad näitavad teed tulevikku. Mõtleme Valgevenega kaasa, sest sealne rahvas väärib kohta Euroopa vabade rahvaste seas,” lausus ta. Valgevene opositsioon on kõigile mõttekaaslastele tänulik. “Need, kes süütavad täna küünla on homme diktatuuri vastase vastupanu peamised jõud,” on öelnud Valgevene ajakirjanik Irina Khalip. Kuivõrd 19. märtsil toimuvad selles 10 miljoni elanikuga riigis presidendivalimised on toetus demokraatlikele jõududele eriti oluline. Opositsiooni ühiskandidaadi Milinkeviczi toetuseks on vaatamata ähvardustele Valgevene kodanikelt kogutud 256 652 allkirja. Valgevene solidaarsuspäeva tähistatakse iga kuu 16. kuupäeval. Sel päeval kustutavad valgevenelased 15 minutiks oma tubades tuled ja süütavad akendel küünlad. Nii mälestatakse Lukašenko diktatuuri jooksul kadunud ja hukkunud kaasmaalasi ning seistakse vabaduse eest. Lisaks küünalde süütamisele korraldatakse meeleavaldusi ja demonstratsioone. Ka eestlased näitavad oma toetust valgevenelaste vabaduspüüetele süüdates õhtul kell 20.00 veerandiks tunniks oma aknal küünla.
Lisainformatsioon: Valgevene solidaarsuspäeva koduleht inglise keeles http://solidarity16.org/eng/ AEF

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Autoriõigus: Meikar versus Meikar.

silver | Uncategorized | Tuesday, February 14th, 2006

Pisut üle aasta tagasi külastas mind meeldiv seltskond, kus arutasime teemal autorikaitseõigused. Seaduspügala naeruvääristamiseks sai koostatud ka järgnev avaldus, mis paraku Ukrainasse mineku tõttu pooleli jäi. 

Koosolekul viibis ka Jaak Johanson, kes esitas ühe oma laulu. Seaduse järgi oleksin pidanud maksma autoritasu, kuigi ta ei ole Eesti Autorite Ühingu liige. Kaebus igal juhul siin: 

KAEBUS

autoriõiguste rikkumise kohta 

  1. FAKTILISED ASJAOLUD 

Käesolevaga osutab allakirjutanu alljärgnevatele asjaoludele. 

S.Meikari kodus, aadressil Kaarli pst 11-48, Tallinn, kogunes 5. novembril ca 23.00. seltskond eelnevalt määratlemata isikuid. 

Nimetatud koosviibimisel tuvastati järgmised autorõiguse rikkumised: 

1.1. AUTORITE KOLLEKTIIVSE ESINDAMISE ÕIGUSE ALUSEL ESINDATAVA AUTORI TEOSE AVALIK ESITAMINE AUTORI ÕIGUSI RIKKUDES 

Jaak Johansoni poolt esitati alljärgnevad autoriõigusega kaitstavaid teoseid: 

- “Ei iialgi ma rooma Rooma”. Viisi ja sõnade autor Jaak Johanson. 

1.2. AUTORITE ÜHINGU POOLT ESINDATAVA TEOSE AUTORI TEOSE AVALIK ESITAMINE AUTORI VARALISI ÕIGUSI RIKKUDES 

CD-mängijalt kuulati laulu “Viimane tramm”, sõnade autor J. Sööt. 

Kõigi eelnimetatud teoste ettekannet kuulasid eelnevalt määratletud isikud. 

  1. ÕIGUSLIK KVALIFIKATSIOON 

Vastavalt AutÕS § 10 lg-le 1 loetakse teos üldsusele suunatuks kui see on avalikult esitatud. AutÕS § 10 lg 2 p 1 kohaselt loetakse teose üldsusele suunamiseks muuhulgas teose esitamist kohas, mis pole küll üldsusele suunatud, kuid kus viibib määratlemata hulk eelnevalt määratletud isikuid, sõltumata sellele, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte 

Vastavalt AutÕS § 11 ja 12 sätestatule on autoril õigus saada autoritasu teose avaliku esitamise eest. 

Seega, 5.-6. novembril 2004.a. toimus aadressil Kaarli pst 11-48 autoriõiguse seaduse rikkumine, teose autorite varaliste õiguste jäme rikkumine. 

Allakirjutanu ei välista, et eelnimetatud aadressil eelnimetatud ajal toimunud ürituse käigus pandi toime täiendavaidki räigeid autoriõiguse rikkumisi, millele viivitamatu reageerimine on Eesti Autorite Ühingu põhikirjas ning autoriõiguse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vältimatult vajalik. 

Eeltoodu alusel ja juhindudes AutÕS §10 lg 2 p 1 

palun: 

  1. Asjaolude tuvastamiseks kuulata tunnistajana üle eelnimetatud üritusel osalenud alljärgnevad isikud: 

1.1. (nimi) ……..; 

1.2. (nimi)……………..; 

1.3. (nimi)……………..; 

1.4. (nimi)……………..; 

1.5. (nimi)……………..; 

1.6. (nimi)……………..; 

1.7. (nimi)……………..; 

1.8. (nimi)……………..; 

1.9. (nimi)……………..; 

  1. Esitada S.Meikarile nõue autoritasu maksmiseks osutatud teoste avaliku esitamise pealt. 

  2. Tagada väärteomenetluse alustamine autoriõiguse seaduses sätestatud väärteo tunnustel. 

Täpsustuseks ja asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse väljaselgitamise huvides peab allakirjutanu siinjuures märkima, et keegi nimetatutest ei ole kahjuks veel midagi saavutanud, ja veelgi enam, mõnel nendest puuduvad isegi võimed millegi saavutamiseks. 

 

Lugupidamisega, 

Silver Meikar

 

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Ajaveebid järjekorda

silver | Uncategorized | Tuesday, February 14th, 2006


Veel 6 päeva on aega, et esitada oma ajaveeb Eesti esimesele ajaveebide konkursile, kus mul au olla üks žürii liige. Olen täna pool päeva investeerinud igasuguste ajaveebidega tutvumisele. Reeglite probleemidest kirjutas Pets, ning siit ka palve: Kui osaled konkursil ning soovid juhtida tähelepanu mõnele eriti heale postitusele, siis kommenteeri siin. Loen kindlasti.

[Post to Twitter] Tweet This Post 

Kiri valijatele

silver | Uncategorized | Thursday, February 2nd, 2006

Hea valija, 

Eelmisel neljapäeval toimus selle aasta esimene volikogu istung ning see on heaks põhjuseks taasalustada kirjade saatmise traditsiooni. Kord kahe kuu jooksul valijatele saadetud kirjas annan ülevaate oma tööst Tartu Linnavolikogu liikmena. Selleks, et saaksin valijaid paremini esinda, ootan huviga Sinu kommentaare, ettepanekuid ning soovitusi. 

Lisaks päevakorralistele teemadele olen volikogu liikmena võtnud südameasjaks kaks teemat: 

 

1. Jalgrattateed - kuulun ainukese volikogu liikmena linnavalitsuse jalgrattateede töörühma. Töörühma eesmärk on kevadeks valmis saada jalgrattateede arengukava ning jooksvalt hoida silm peal kõigil projekteeritavatel teelõikudel, et uutel teedel oleksid korralikud jalgrattarajad. 

 

2. E-kodanik - eelmisel aastal organiseerisin ID-kaardi kasutamise koolituse ligi 1000 kodanikule, samuti olin üks e-valimiste tutvustajatest. Tartu on kõige innovaatilisem Eesti linn ning minu soov on olla nõu ja jõuga abiks m-Tartu ja e-Tartu projektides. 

 

Kui Sinul on mõni hea ettepanek mõne muu teema suhtes, millega võiksin veel süvendatult tegeleda, siis palun anna mulle sellest teada. 

 

Eelmisel volikogu istungil esines volikogu aseesimees Hannes Astok sütitava kõnega teemal Tartu Euroopa kultuuripealinnaks. Linnavalitsus on teinud head tööd selle nimel, et suvel langeks otsus 2011. aasta kultuuripealinna valikul just Tartule. Iga Tartlane, kelle jaoks see on oluline, saab anda oma väikese, kuid väga olulise panuse. 

 

Kaks lihtsat ideed: 

- linnavalitsuse infopunktist saab tasuta kultuuripealinna märgi, mida iga Tartlane võiks kanda. 

- alates eilsest on tartlastel võimalik ise valida kultuuripealinn. Tartu kunstikuu raames on vanas kaubamajas avatud kultuuripealinna valimisjaoskond. Mõnele lihtsale küsimusele vastates saavad inimesed kultuuripealinna tiitlile kandideerimisel kaasa aidata. Igaühel on võimalus esitada oma ideid ja soove, mis peaks Tartus 2011. aastal juhtuma. Kunstikuu keskus on lahti kolmapäevast pühapäevani kell 14-22. 

[Post to Twitter] Tweet This Post 



Tweet This Post links powered by Tweet This v1.3.9, a WordPress plugin for Twitter.