Uudised telklaagri ryndamisest j6udsid minuni NY p2ikeseloojangul. “Ablava. Ne znaem, kuda vezut, Boyna.” Valgevenes oli oo ja pilkane pimedus. Oosel sain oma telklaagri s6pradelt veel mitu s6numit. Kuid sellest, mis kell 03:30 Minskis toimus, teavad vist juba k6ik. Seega siit kaugelt, NYC-ist, Eesti Majast vaid link nende tublide eestlaste tegevusest, kes ei kavatse Valgevenes valisevat eba6iglust ja inim6iguste eiramist unustada: http://krishtafovitsh.livejournal.com/
Vabad ööd Minski kesklinnas
(Telklaagri turvalisuse tagas välismeedia pidev kohalolek. Öö otsa pidasid vastu ka Postimehe ajakirjanik Toomas Sildam ja fotograaf Raigo Pajula (fotol tööd tegemas). Enne, kui nad hommikul lühikeseks ajaks hotelli läksid, ulatas Sildam mulle oma kallid nahkkindad ja ütles, “Anna kellelegi, kellel käed külmetavad. Teil läheb neid rohkem vaja”. )
(Milinkevitsh külastas telklaagrit esimesel ööl 4-l korral, rääkis seal inimestega juttu, tõi termosega teed ning koduseid võileibu. Ajalehtede andmetel on ta telklaagrit külastanud ka igal järgmisel ööl)
„Tänu teile olen ma elanud ühe öö vabana/vabaduses”, ütles mulle teisipäeva päikesetõusul kell 06:00 telklaagri elanik vastusena minu murele, et kindlasti võtab KGB neid varsti kinni.
Need vähesed päevad Valgevenes on mind muutnud mitmeti. Alles seal ma mõistsin, kui tühi on meie igapäevane rabelemine majandusliku heaolu nimel. Mõistsin, mida tähendab pidev hirm, lootusetus ja pessimism. Sain põgusalt tunda, mida tähendab elu totalitaarses ühiskonnas dissidendina. Ning minu austus nende inimeste vastu, kes NL-i okupatsiooni ajal vaba Eesti mõtet levitasid, kasvas mäekõrguseks. (Järgmisel Tartu linnavolikogu istungil tahan kindlasti viimast öelda ka Enn Tarto’le).
Võib kindlalt väita, et meie Valgevene sõpradel ja meil (minul ja Kristeril) vedas palju, et me nii kiiresti riigist lahkuda saime. Õhtul Minskist lahkunud eestlased tõsteti rongist maha ja küsitleti 1 tund KGB poolt. Rongis oli ka mitmete teiste välisriikide kodanikke, sh SILBA inimesi. Neid ei puutunud keegi. Ning kuna need eestlased olid samuti peaasjalikult turismiga tegelenud, lasti nad varsti kenasti Leetu. Minu ja Kristeri nimi jõudis piiripunktidesse vaid mõni tund pärast riigist lahkumist.
Kui me oleksime kinni kukkunud, siis kindlasti oleksime oma täpse reisiplaani välja öelnud, sõprade andmed andnud ning kirjutanud alla üks-kõik-millisele sobilikule protokollile. Nagu eilne Postimees vene agentidest kirjutas, kasutab KGB füüsilist vägivalda ning kapo nendib, et viimast suudavad taluda vaid „väga kindlameelsed inimesed”. Ning mis oleks KGB-le veel rohkem rõõmu valmistanud, kui esimese telgi püstitaja kättesaamine, nende „puhtsüdamlik ülestunnistus”, et töötan luures. Nagu http://belarus.blogsome.com/ kirjutab, siis sellist sobilikku inimest Lukashenka just otsibki.
Telklaager veel püsib ning hoolimata massilistest arreteerimistest on püsielanike ja meeleavaldajate arv suurenenud. Milinkevitsh kutsus ülesse püsima vähemalt 25nda märtsini ning lubas pärast seda jätkata võitlust normaalse riigi ees. Tema mitmed abid on arreteeritud ning kardan, et Lukashenka laseb ka tema kinni panna. Masendav.
Telklaagri organiseerimine tekitab minus vastakaid tundeid. Üheltpoolt tunnen vastutust nende inimeste ees, kes täna seal lumist ilma trotsivad. Ma soovin, et Eesti riik annaks Valgevene türannide tagakiusamise ohvritele asüüli, kui neil õnnestub selle jubeda režiimi eest põgeneda.
Teiselt poolt tagasid need telgid rahvusvahelise meedia tähelepanu, mille kaudseks tulemuseks on ka näiteks Euroopa Parlamendi väga otsekohene ja kriitiline avaldus Lukashenka tegevuse kohta.
Üks asi on aga kindel. Krister ja mina jääme alatiseks toetama nende julgete valgevenelaste võitlust, kes soovivad elada hirmuvabas, kodanike/inimõigusi austavas ning vabas ühiskonnas. Tean selliseid inimesi mitmetest Euroopa riikidest, kes on sama asja nimel vabatahtlikult töötanud juba aastaid. Nüüd on meid kindlasti rohkem.
—
Esmaspäeval palusin edasi lükata oma reisi tagasi Eestisse ning teatasin sõbrale Kalvile, et meie plaanitud neljapäevane väljalend USA-sse jääb ära. Kiire põgenemine teisipäeval ja reisikorralduslikud õnnestumised eile tagasid, et istume praegu Helsingi lennujaamas ning ammu ostetud piletid ning tehtud viisad ei lähegi raisku. 1,5 aastat tagasi Ukrainas olles lükkasin ma 7 korda edasi tagasisõidu kuupäeva ning jätsin ära plaanitud puhkuse soojal maal. Täna on naljakas mõelda, et 10 tunni pärast vaatan NYC-i pilvelõhkujaid, kuigi ebaõnne korral istuksin kuskil niiskes-hämaras-trellidega kongis.
Kui ma kuskil NYC-is kiire internetiühenduse leian, laen ülesse ka pildid ja videod.
.
Põgenemine Valgevenest
Hommikul kell 09:00 sain kahest erinevast allikast selge soovituse võimalikult kiirelt riigist lahkuda. Kaksteist tundi hiljem joon juba kodus teed. Üsna järjekindlalt koputab uksele Une-Mati ning lubab mul vaid mõned märkused blogisse trükkida.
Koos minuga jõudsid Eestisse ülekuulamisel viibinud missioonikaaslased Tõnis Leht ja Erik Moora. Nende arreteerimise põhjuseks oli välismaalaseks olemine, ning selle eest said nad tunda KGB ülekuulamise verbaalset vormi. Pole kahtlust, et kinnikukkudes oleksime olnud Kristeriga pisut raskemas olukorras ning võib-olla ei oleks meid ainult oodanud pärast paaritunniseid “vestlusi” riigist väljasaatmine.
Hommikul meid hoiatanud isikute versioonid olid nii ebameeldivad, et asjad maha jättes ronisime esimesele Vilniusesse minevale bussile. On selge, et rohkem me oma Valgevene sõpru kohapeal ei saanud. Pigem vastupidi — mida vähem nad ennast välismaalastega koos näitavad, seda parem neile. Samas, kõik telklaagri püstitajad filmiti kenasti üle kõigi olulisemate telejaamade poolt. Valgevene televisioon rääkis kahtlemata tänavale tulnud joodikutest, samas kui ka valgevenelaste TV-kastidesse leviv vene telekanal NTV tegi vägagi neutraalse ja ausa ülevaaate. BBC-s oli olukord telklaagris number 2 uudis. Homme kirjutan esimesest ööst telklaagris, mis paraku jäi mulle ning viimaseid uudiseid http://belarus.blogsome.com/ lugedes (muuseas: Charter on kinni) arvatavasti ka kõigile teistele viimaseks.
tekst Silveri telefonivestlusest
Oktoobriväljakule on kogunenud viis tuhat inimest. Esimese telgi püstitajatele tulid kallale kaks OMON-last ja veel neli nahktagides meest. Ühele neiule löödi rusikaga näkku ja võeti ära ülejäänud kolm telki. Praegu on püstitatud viis telki ja nende ümber seisab inimketist valve. Neile tuuakse teed ja küpsiseid. Kui olukord pingestub, siis saadetakse mind siit minema ja ma olen homseks Eestis, aga ma ei tea, mis juhtub minu kohalike sõpradega, kes siia jäävad.
(tekst Silveri telefonivestlusest kell 21:39) Oliver Meikar
T2na 6htuks pystitatakse Oktoobri v2ljakule telgid
V6i v2hemalt yks telk. Eile 6htul leppisime oomaja pakkuvate kohalikega kokku, et t2na6htuse miitingu ajaks (algab kell 18:30) on meie telk pysti. Hommikused vestlused s6pradega kinnitasid, et samal ideel on veel noori. Korterinaaber Daza ytles tabavalt, et tema elu telgis ei saa hullem olla pragusest. Tal ei lubata tootada ajakirjanikuna ning riigist v2ljasoit on keelatud.
Ukrianat meenutades tagab telklaager pideva kohaloleku ning j2tab mulje, et meeleavaldused kestavad 24h. T2psemalt kirjutasin sellest homsele SLOlehele. Samuti ilmub homme EPL-is taaskord hea artikkel Krister Pariselt.
Kahjuks ei ole siin internetikohvikus v6imalik eilse meeleavalduse fotosid ylesse laadida. Loodan, et leian kesklinnas parema koha. Niikaua voite leida infot taas avatud saidilt: www.charter97.org. Seal ka yleval huvitav exit-poll, mille j2rgi Milinkevich sai 30% ja Lukashenko 40% h22ltest. Selline tulemus tagaks juba valimiste II vooru, mida v6imud aga kindlasti syndida ei lase. Just t2nas “Isake” rahvustelevisioonis rahvast 82% suuruse toetuse eest.
Eile peksti korralikult l2bi Tsehhi ajakirjanik. Katkise ninaluuga ning ilma l2pakata lamab ta praegu mingis kohalikus haiglas. Vaid piisav rahvamass tagab, et meelevaldust t2na laiali ei aetaks. Koik, kes eile kohale tulid, tulevad t2na kindlasti. Kysimus on selles, palju nendest, kes eile verevalamist kartsid, t2na julgemad on ning t2navale tulevad.
Siiski kardan, et siin muutusi ei tule. Yks oluline asi, mida Eesti riik saab demokraatiat toetavatele Valgevenelastele teha, on v6imaldada neil lihtsalt asyyli taotleda. N2iteks kui need noored, kes meid lahkelt2 ood majutanud on, kinni v6etakse, on nende elu selles hirmuriigis v6imatu.
Mul on hea meel, et meil on noori, kes v2ga Valgevenet aidata tahavad. Larko saatis mulle kirja:
—–
Tere, Silver!
K�esolev ehk ei j�ua Sinuni enne kui oled (loodetavasti tervena) sealt tagasi. Aga panen ikka v�rske m�ttev�lgatuse kirja, ehk leiab rakendust p�rastki.
Katsusin nimelt �sja siit Soomest saidile http://www.charter97.org/ l�heneda, ent isegi ingliskeelsed lehek�ljed olid kinni keeratud, murdosa nendest peegelsaitidel loetavad. Tekis m�te, et �kki v�iks ise oma �leliigset kettaruumi valgevene opositsion��ride kasutusse rakendada. Kui vastavaid vabatahtlikke suures ulatuses tekiks, oleks puht v�imatu k�ikidele juurdep��su takistada.
Ise avasin paari p�eva eest keskkonnas http://www.msn.ee kasutajakonto, millega kaasneb tervenisti 1 GB ruumi. Et see sai mu teiste saitide varukoopiate tarvis avatud, aga ma pole sinna veel mitte midagi �le kantnud, seisab see serveriruum mul esialgu t�itsa t�hi. Oleksin n�us mingil m��ral kettaruumi selleks eraldama, et Valgevene opositsiooni lehek�lgi seal peegeldada. Selle �he giga maksumus MSN.ee juures oli pisut �le 100 krooni aastas ehk siis siin pole praktiliselt rahaline resurss �ldsegi oluline.
Kui see URL kunagi Valgevene v�imude poolt kinni keeratakse, on mul mujalgi serveriruumi piisavalt, et neid lehek�lgi majutada. Ainu�kksi minagi suudaksin neid lehek�lgi �sna kaua n�htaval hoida enne kui v�imudel �nnestub mulle j�rele j�uda. Kui leiaks n�iteks 100 vastavat vabahtlikku, kelle URL’e operatiivselt levitaks, ei j�uaks veebi kinni keeramine kunagi meile j�rele.
M�tte pakun Sulle kasutada, kuid panen ehk ise ka oma blogides �levale.
�ra Sa k�ll jumalap�rast seal metsikul maal oma eluga riskima hakka!
Larko
P.S. Ise oleksin eesk�tt ingliskeelsetest lehek�lgedest huvitatud. Juba seet�ttu et ise ka nendest aru saaks ja mu puudulikku kirillitsaoskust ei saaks keegi provokatiivsel eesm�rgil kuritarvitada.
—
Suletud saidid on t2naseks taas lahti ning serveriruumi vaja ei ole. Suurim mure on selles, et internet on liiga v2he levinud. Svetlana r22kis, et n2iteks 40000 elanikuga kodulinnas Smorgonis on terve linna peale vaid 1 internetiga arvuti. Kiire pysiyhenuds pidi siin maksma mitutuhat krooni kuus, mis kohalikke palkasid arvestades, on k2ttesaamatu luksus.
Larko kiri aga tegi mu sydame v2ga soojaks. Siin oeldes, et olen Eestist, tulevad kohalikel pisarad silma, kallistavad ja t2navad. Nende jaoks on iga v2ljaspoolne toetus oluline.
Siinkohal tuli mul m6te, et kui siin t6esti midagi toimuahakkab *mida ma kyll kahjuks v2ga ei usu), siis peaks Rain Rannule helistama nig temalt mingi kaval SMS teenus korraldada. Kuigi internetti ei ole, on paljduel mobiil ning Ukrainas kasutati just SMS-e, et rahvast meeleavaldustest informeerida.
On aeg minna poodi vajalikku kraami ostma. Okoobri v2ljak on kaetud lumega, mis t2hendab, et telgi p6hja on vaja t2ispuhutavaid madratseid. Samuti kuluvad paar suurt termost tulise veega kindlasti marjaks 2ra. Ning patareid makile v6imaldavad meil kuulata N.R.M kasetti, kus laulus6nadytlevad: “On k6rini. Enam ei saa oodata”
Madinaks ei läinud, jumal tänatud
Oktoobriväljakule kogunes õhtuks umbes kümme tuhat inimest (mingitel andmetel kakskümmend tuhat). Rahumeelse demonstratsiooni käigus lehvisid Valgevene rahvuslipp (valge-punane-valge), Euroopa lipp ja erinevate organisatsioonide lipud. Kella üheteistkümneks oli koosolek läbi. OMON-i bussid jäid 200 m kaugusele ning rahva laialisaatmist ei toimunud. Jumal tänatud. Võimud on väga osavad. Oktoobriväljakule tuli liiga vähe inimesi, ei lubatud organiseerida kontserti ega püsivat kohalolekut. Tuisuse ja külma ilma tõttu polnudki lootust, et inimesed kauaks tänavale jäävad. Ainuke lootus on, et homme tuleb rohkem. OMON ei rünnanud sellepärast, et inimesi oli liiga vähe. Ma loodan, et see rahumeelne demonstratsioon andis rohkematele inimeste lootusi kui vaid neile, kes väljakul koos olid. Meie (minu ja Kriseri) hirm on see, et tugevnevad varjatud repressioonid. Ükski meie Valgevene kontaktnumber ei vasta. Loodetavasti leiame tänaseks ööbimiskoha.
Minu ennustus õhtuks: läheb madinaks (lisa)
Olulkord 1,5 aasta eest Kiievis ja täna Minskis on erinev. Kui Kiievis oli pisike hirm, et asi võib kontrolli alt välja minna, siis siin paistab see üsna selge olevat. Kui inimesed tänvatele tulevad, siis toimuvad ka kokkupõrked. Minu eilsed vestlused kinnitavad, et inimesed tulevad tänavatele! Kirjutasin õhtulehe jaoks ühe arvamusloo, aga kuna ma ei tea, kas nad selle kätte said, avaldan selle siin:
—- Ennustus õhtuks: läheb madinaks.
Pühapäeval kell 13:00 käis Lukashenko valimas, kell 14:00 tutvustati riiklikku exit-polli, mis “isakesele” 84% võidu tagab. Milinkevitshi pressikonverentsil tõdeti, et valimiste lõppprotokollid on valmis juba reedel. Exit-poll tagab Milinkevitshile 2,5% häältest. Massilised võltsimised on kogu valimiste jälgimise protseduuri mõttetuks muutnud. On teateid, et õhtuti vahetati eelhääletamise kastid “õigete” vastu. Näiteks maapiirkondades käis eelvalimistel valimas 50-60% kodanikest.
Verevalamine oktoobri väljakul
Artikli trükkimineku ajaks ei ole võimalik verevalamine Oktoobri väljakul veel alanud. Viimased märgid ei anna lootust, et seda aga öö jooksul ei tule. Minski kesklinna on oodata vähemalt 10’000 OMON ja ZOBR-i üksuse liiget. Siseakadeemia kadetid on saanud nädalaid koolitust ning nemad tulevad tänavatele erariietes. Neid andmeid kinnitavad nii kohalikud kontaktisikud kui ka kaks Euroopa riigi diplomaati, kellega kohtusime. Verevalamist jääb ära vaid siis, kui tänavatele meeleavaldajaid ei tule. Eilsel Milinkevitshi toetuseks korraldatud rock-kontserdil oli vähemalt 5000 inimest. Kõik sealviibinud kinnitasid, et nemad on täna kell 20:00 kohal. Milinkevitshi toetuskontserdil palusime võhivõõrastelt noortelt öömaja ning pärast Kristeri pressikaardi ja minu passi ettenäitamist sõitsime Minski äärelinna kolmetoalisse korterisse. Sinna kogunenud 10kond noort tegid plaane tänaseks õhtuks. Hommikul lahkuti üksteisest kallistuste ja hüüdlausega “Barrikaadidele, elagu Valgevene”.
Pessimism ja hirm
Paraku on raske näha valgevenelaste jaoks positiivset stsenaariumit. Kes tulevad tänavale, saavad peksa, kaotavad töö või koha ülikoolis ja istuvad mõni aeg vangis. Mis edasi? Kas on üldse võimalik, et midagi muutub. Valgevene võimud on hästi suutnud jätta mulje, et teisitimõtlejaid on vähe. Vabaühenduste juhid on arreteeritud, organisatsioonid kinni pandud. Umbes 30% inimestest ei räägi kunagi poliitikast, isegi mitte oma perekonnaliikmetega. Ainukene vaba infokanal on internet, mis näiteks maapiirkondades pole peaaegu üldse kättesaadav. Täna hommikul pandi ligipääs kinni sõltumatu uudisteportaal http://www.charter97.org/, Milinkevitshi valimisleht ning mitmetele välisportaalidele Minskist ligi ei saa. Oktoobri väljakul asuv internetipunkt on kuni homseni “sanitaarremondis”. Ennustataks, et õhtuks kaob vähemalt Minski kesklinnas mobiili levi. Raudtee ja bussijaam on alates eilsest miilitsatest tulvil ning kõikide sisenejate andmeid kontrollitakse. Alles siin, kohalikega vesteldes on võimalik aru saada, kui masendav on elu suletud pessimismi ja hirmu ühiskonnas. Mul on häbi, et mõned Eesti poliitikud peavad seda reziimi normaalseks. Kõik eilsed öömajapakkujad on reziimi repressioone tunda saanud – kaotanud töö ajakirjanikuna, saanud riigist väljasõidu keelu, välja visatud ülikoolist, istunud mõnda aega kinni jms. Tutvumised kohalikega tekitavad veendumust, et vabadust ihaldavaid valgevenelasi on palju rohkem, kui välja paistab. Arvatavasti just seetõttu kasutab Lukashenko äärmuslikke vahendeid, et endale koht tagada väga hea tulemusega. Valimiste võltsimine ning meeleavadluste vägivaldne laialilöömine on vahendid, mis tagavad talle 84% valimisvõidu.
———— Märksa südamlikuma artikli saatis teele just Krister Paris, mis homses EPL-is avaldamist leiab. Siinsed sündmused on meile tekitanud sarnaseid emotsioone. Krister oskas seda artiklis ka ilusasti trükimusta valada. Pidevat infot: http://belarus.blogsome.com/ Mõned fotod üleval aadressil: http://www.meikar.ee/et/huvitav/album/album.html?aid=27
SMS s6num: 19ndal l2heb verevalamiseks.


“Me oleme nii t2nulikud, et te siin olete,” ytles eile 6htul 20. aastane Aleksandra. Esialgu poliitilistest teemadest hoidunud kolm Valgevene noort sulasid p2rast usalduse tekkimist ning kirjeldasid v2ga avameelselt elu suletud yhiskonnas. Samas, 19ndal t2navatele minna nad ei kavatse – hirm elu p2rast on liiga suur. Just selliseid noori tahaksin kokku viia Velmaniga, kelle arvates elatakse siin h2sti. Need tavalised Minski noored peegeldavad tegelikku situatsiooni — halli elu, hirmu ja masendust. Lausega “Teie siinolek annab lootust” andis Aleksandra m6tte kogu Silba vaatlejate missioonile. Just sain s6numi Kellilt (Avatud Eesti Fondist), et ylej22nud eestlased said yle piiri, samas bussis olnud taanlased ja leedulased saadeti aga tagasi. Meie v2ikesesse korterisse kolisid hommikul sisse kaks norrakat ja 3 leedulast. Eks seda n2ha ole, palju meid 6htuks kokku tuleb. T2na hommikul saadeti k6igile Vodafone´i mobiilioperaatori klientidele j2rgmine s6num: “Vecherom 19 marta 2006 goda na Oktiabrskoi plochadi provokatory gotoviat krovoprolitie. Beregite svou zhizn’I I zdorov’e.” Selle s6numi eesm2rk on arvatavasti inimeste hirmutamine, et nad jumala eest homme 6htul t2navatele ei tuleks. Samuti kinnitab see kartusi, et v6imalikud meeleavaldused aetakse vahendeid valimata laiali. Nagu Lukashenka ytleski, on t2navatele tulek terrorism ning selle eest saab karistada 5-15 aastase vangistusega. T2na hommikul k2isime Milinkevitshi esinemist kuulamas. Kohal oli umbes 250 inimest. Yritus moodus rahulikult, kuigi ka seal oli jutuks v6imalikud kokkup6rked p2rast valimisi. Milinkevitsh kutsus inimesi rahumeelsetele demonstratsioonidele demokraatia eest. Arvan, et on paras aeg internetikohvikust jalga lasta. Eile juhtisid norrakad mu t2helepanu yhele keskealisele mehele, kes ajameelselt netis surfas ning pidevalt meil pilku peal hoidis. Kui teise laua taha l2ksime, vahetas ka tyyp kohta. Kui internetikohvikust hakkasime 2ra minema, l2ksin tyybi juurde ja ytlesin vene keeles: “Me nyyd l2heme”. Tyyp m6hatas vaid vastu “k6ike head!”
