Pärnakat Valgevene ei huvita!
Ja miks peakski? Rannaliival varast õhtutundi nautida on mõnusam, kui Rüütli platsil asfaldi sulamise aurudes mingite aktivistide kõnesid kuulata. Samas oli meie üritusel kohal mitu rühma soomlasi, kes vaikses provintsilinnas pärastlõunast vaheldust otsisid.
Ühe põhjanaabrist paarikesega sai kohe pikemalt Valgevene teemat arutatud ning nende arvamus meie noorsoost (kes aktiivselt ja vabatahtlikult naaberrahvaid abistab) paranes märgatavalt. Siiamaani olid nende arvamus kujunenud nähes suvelinna tavaidülli – kergelt nokastunud paljakehalised lühijuukselised tüübid rüüpavad rütmimuusika ja sügav-blondide „neiude” saatel topsist õlut ning ei paista millestki muust huvitatud olema, kui vaid iseendist.
Vähesest pärnakate huvist hoolimata jäime Valgevene demokraatlikele jõudude toetusüritusega rahule. Need, kes tundsid teema vastu huvi, said kuulda huvitavat ettekannet Pavel Morozault, kes on Valgevene kodanikeühenduse TRETIJ PUT üks liidritest. Ning vaadata Postimehe fotograafi Raigo Pajula fotonäitust märtsi kuu kuumadest (või õigemini tuisustest) sündmustest Minskis.
Meediakajastus oli kah OK. Andsin ise intervjuu Pärnu Raadiole ning lisaks ilmus nupuke Pärnu Postimehes. Ka Valgevene uudisteportaal Charter kajastas teemat. Lisalugemist ja -fotosid saab leida Jevgeni blogist.
