Briti nõukogu kutsel esinesin eile Šoti Parlamendis toimuval nn: poliitika festivalil. Poleks uskunud, et kuulsusrikka Edinburghi festivali ajal toimuv poliitika üritus nii palju inimesi osalema meelitab. (uups, aeg läbi…)

Tweet This Post 

Miks ma väldin Kristiine Kaubamaja Prisma toidupoodi, kuigi see on minu üürikorterile kõige lähemal? Sest vaieldamatult on seal Tallinna kõige räpased kärud. Kuidas Sa ikka lastetoidu, vorsti, saia ja piima mustusest kobrutavasse kärusse paned. (siinkohal kutsun ülesse saatma Prismale ühine kiri, kus palume neil probleem lahendada. Vajadusel olen valmis neile kinkima lapi ja puhastusvahendid. Kes soovib veel kirjaga ühineda, pange siia kommentaar või saatke mulle email)

Tweet This Post 

Koos hea sõbra Joel Hirvega panime kokku nende inimeste tõlked, kes lubaduse ära tegid ning tõlkisime lisaks need osad, mis tegemata jäid. Nüüd on kõigi ühine pingutus üleval test-leheküljel:

Ole hea ja tule meile appi: 1. Tutvu www.pledgebank.com‘iga ja registreeri ennast kasutajaks.

2. Parandada sõnastusi testsaidil Kui näed mõnda viga, siis leia selle koha kood aadressilt http://bitter.ukcod.org.uk/~matthew/temp/Estonian/PledgeBank.po ning saada parandus/ettepanek mulle (silver@meikar.ee)

3. Ideid lubadustepanga avamiseks Kavas see teha septembri keskel, aga mitte enne seda, kui kõik on kenasti valmis. Oleks tore, kui saadaksite mulle ideid, kuidas avamine võimalikult edukalt teha! Eesmärk on leida kohe 100-300 kasutajat, kes siis seda võimalust edasi reklaamiksid. (saada ideed minu emailile või pane need siia kommentaaridesse)

4. Tehnilised ideed Ehk kas regame saidi www.lubadus.ee, mis siis on suunatud www.pledgebank.com’ile? Mis ideid veel? Huviga jään ootama….(saada ideed minu emailile või pane need siia kommentaaridesse)

Tweet This Post 

…., aga praegu pole aega sellest kirjutada. Pisut lisainfot postimehe artiklist.

Tweet This Post 

Tänases EPL-s ilmus ka minu tehtud foto „uute-kallite-autode-omanike-ülbusest”. Seda fotot saates kirjutasin lisaks: „Foto tehtud juuni lõpus Haabersti ringi lähedal Rimi kaubanduskeskuse juures. Kahjuks ei jäänud fotole, et vaid 20 meetrit eemal oli mitu täiesti vaba kohta. Maasturi üks pool seisab jalakäijate rajal, teine invaliidi koha peal.”

Minule see EPL-i kampaania meeldib!

Tänases EPL’is oli aga ka märksa tähtsamiad/huvitavamaid lõike. Soovitan siinkohal kõigil lugeda järgmisi:

1. „Minu isiklik poliitvang” on Heiki Suurkaski kirjutis Valgevenes süüdimõistetud (ning nagu kombeks, täiesti süütust) tuttavast. Tuleb nii tuttav ette – ka minu sõbrad istuvad või on istunud vaid seetõttu, et nad soovivad, et Valgevene oleks normaalne inimõigusi austav riik. Ühinen Heiki üleskutsega anda allkiri poliitvangide vabastamise toetamiseks. Lisa oma nimi ja sulgudes (Estonia) siin.
2. Olen alati nautinud teoloog Toomas Pauli arvamusartikleid. Tänases lehes kirjutab ta silmakirjalikkusest (artikkel „Siiras ja silmakirjalik”). Kas paneb mõtlema?
3. Lõbus lugemine elu-keemiast on ka minu venna blogis.
4. Ning tänases Postimehes on üks rõõmustav uuring.

Tweet This Post 

Lahmivale artiklile tuleb vastata samaga. Juuli lõpus ilmunud Hannes Klaasi artikel SLÕhtulehes oli kindlasti lahmiv. Kas ka minu vastus hea tava piire ületas, jäägu lugeja otsustada. Siinkohal avaldan vastuse täies mahus:

Aga patriootiline südametunnistus, noor-isamaalane?

Hea tava nõuab, et sellist delikaatset teemat nagu tsiviilvõimu ja sõjaväe suhted sisepoliitilises arveteklaarimises ära ei kasutata. Tõsi küll, teravamatel hetkedel pole selle tava hoidmises oldud ühtsed. Kuid Riigikogul on jätkunud kindlust vabastada kaitseväe juhatajaid, kui need on ilmutanud vastuseisu tsiviiljuhtidele, läbi on elatud õpetlik Pullapää kriis. Aga praegu vabastamisi-vastuhakke pole. Enamik parteisid teab, kes ja miks demokraatias kellelegi allub ning et ajaloo suurimad katastroofid on vallandanud mundris populistid.

Pingeid on tsiviilvõimu ja militaarjuhtide vahel alati ja igas riigis. Ikka leidub ohvitsere, kelle arvates poliitikud on nende tegemistel jalus ja ei taipa suurest tarkusest, mis tingimata on sõjaline, midagi. Eestis armastavad eesrindlikumad neist sel teemal ka esineda ja muidugi jätta endast ka muljet, milleks suuresti mundrid ju loodud ongi.

Sõjaväe üks eripärasid on talle usaldatud relvad ning tema suletus. Sellest lähtuvad ohud, mida hallata saab vaid täidesaatev võim. Kuni kaitseministriks on algaja poliitik, jäävad selle haldamise vastasseisud varju või ületamata ning kõik näib väljast ehk isegi korras olevat. Kuni seda sõjaväge ei ole vaja või ta ise väravast ei välju.

Tunnen hästi endist kolleegi Jürgen Ligit ning seetõttu väidan kindlalt: Eestis on käes olukord, kus esimest korda on kaitseministriks poliitiku veregrupiga mees, mõtlen siin seda veregruppi, mis paneb inimese jõuliselt tegutsema olukorra parandamise nimel, kui on näha süsteemi või ta inimeste puudusi. Et suur suletus tekitab roiskumist, on sekkumiseks rohkem vajadust kui kõrvaltvaatajale paistab. Ei ole võimalik, et selline asi ei põhjusta mingeid lisapingeid. Ja see pole üldse jutt ajateenistuse mõttekusest, nagu mõttevaesed poliitikud igal sammul püüavad tõestada, vaid Eesti riigi toimimisest.

Intelligentsemad poliitikud oskavad sekkujat kasvõi vaikimisega tunnustada. Kuid huvi segajat kahjustada on olemas nii sõjaväes kui konkurentidel. Küsimus on, kas leitakse poliitiline tankist, kes olukorra ära kasutab, riiki ohverdades parteile profiiti noolib. Seni on sellised tankiväelased leitud noor-edgarite seast.

Eilses SLÕhtulehes ilmus noore isamaaliitlase Hannes Klaasi artikkel, mis vahendeid valimata ründas isiklikult kaitseminister Jürgen Ligit. Veel eelmisel sügisel kandideeris Klaas koos minuga Reformierakonna nimekirjas Tartu linnavolikokku ning ei tundnud mingit huvi kaitsepoliitika vastu. Kiire otsing internetis ei andnud ka mingit tõestust, et ta sellel teemal kunagi oleks sõna võtnud ning seetõttu julgen teda lahterdada samasse kategooriasse noor-edgarlastega. Isamaliidu noorte juht Klaas tõestas, et ka Isamaaliidus, kellel nii Eesti riigi ülesehituse, tsiviiljuhtimise raskuste kui ajaloo tundmisega üksjagu pistmist on olnud, leiduvad oma tankiväelased.

Et lisaks valskusele ja laimule sisaldas Klaasi tekst rida küsimusi, esitan ma mõned talle vastu.

1.Kas haakristiskandaali vallandas kaitseminister või siiski Klaasi parteikaaslane Jevgeni Kristafovitš oma pressiavaldusega? Jevgeni on minu sõber ja tean, et seda tegi just tema. Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema tauniv avaldus nõukogude- ja natsisümboolika kasutamise kohta mundri küljes järgnes sellele avaldusele.

2.Kas tõesti oli riigikogulane Ligi selle otsuse autor, mille Klaasi parteikaaslase Juhan Partsi valitsus aastaid tagasi Pärnu pataljoni sulgemisest tegi?

3.Kas Kalevi ja Tartu pataljonide sulgemine, mis otsustati minister Luige ja peaminister Laari ajal, ei olnud mitte sama protsessi osa ja kas see pole mitte seaduspärane areng?

4.Millise bolševistliku Kaitseliidu ülema valimise minister Ligi korraldas? Kas valimist ei dikteeri mitte seadus? Kas bolševistlik on Kaitseliit või tema juhid?

5.Kas teate, et Teie poolt nõutud Kaitseväe korralduse seadust nõuab Põhiseadus juba aastast 1992, kuid poliitikute flirt korraldatavatega ei lubanud Isamaaliidu valitsustel seda vastu võtta? Ning praegugi on mured samad?

6.Kas teate, et kasarmuid on pärast Jüri Luige aega juurde ehitatud? Kas olete külastanud Kuperjanovi ja Tapa omi?

7.Kas olete kuulnud, et Teie nõutud keskpolügon viibis kohtuvaidluste taga ning et õigusriigis enne ehitada ei saagi?

8. Kas olete lugenud Isamaaliidu uut programmi, kus lubatakse luua mehhanisme, et kaitseväe tegevust saaks korraldada minister ja selle eest ka sisuliselt vastutada?

9.Kas teate, et valetada pole ilus, ka mitte ministri senise karjääri, tema sõnade, tema ideede maksumuse kohta?

Kui meie noor-tankist Klaasil oleks patriootlikku südametunnistust, ei võtaks ta enda allkirjastada võõrast ja talle tegelikult tundmata saasta. Kui tal oleks väljavaadet kerkida kunagi oma erakonna väärikaimate tegelaste tasemele, lähtuks ta vaimust, mida kandsid näiteks teiste seas Jüri Luige, Mart Nuti ja Enn Tarto sõnavõtud ühel Eestile valulikul tsiviiljuhtimise kehtestamise päeval, 28.08.2000, www.riigikogu.ee (LOE SIIT). Oma sõnavõtus kaitses Nutt tsiviilühiskonda ja ütles: „Ma saan hästi aru, et sellist juttu ei ole mõtet rääkida rahvaesindajatele, kes soovivad igast küsimusest, sealhulgas ka riigikaitsest teha poliitilist palagani. Vastutustundelisel rahvaesindajal tuleks see tõik endale selgeks teha, kas Eesti on tsiviil- või militaarühiskond?” Oma artiklis tõestab Klaas oma sümpaatiat just viimasele.

Tweet This Post 

Eile küsis EPL minu ja Andres Herkeli kommentaare Ukraina uue valimisliidu kohta. Krister Parise artikli lõpus avaldati need, kuid leheruumi nappuse tõttu lühendatult. Minu täpsed ja pikemad vastused EPL-i küsimustele leiad siit:

Kas telgis revolutsiooni tegemine ei tundu nüüd sellise tulemuse peale mahavisatud vaevana?
Ei, kindlasti mitte. Oranžis s revolutsioonis osalejad võitlesid demokraatia ja euroopalike väärtuste eest. Demokraatiat ja väärtusi aga ei saa monopoliseerida ühele isikule või parteile.

Kas oranzhi revolutsiooni ideaalid on nüüd sinu jaoks maha mängitud?
Demokraatliku riigi üks alustalasid on vabad ja õiglased valimised ning märtsis toimunud Verhovna Rada valimised vastasid nendele tingimustele. Rääkides euroopalikest väärtustest tundub, et ka Janukovitsh on aru saanud reformide vajalikkusest. Ukraina on valinud uue tee ning tagasipööramine ei ole enam nii lihtne.

kas Justshenko on sellega revolutsiooni reetnud?
Justshenko oleks reetnud revolutsiooni, kui poleks andnud võimalust valimised võitnud ja koalitsiooni moodustanud parteidele riigitüüri juurde asuda. Põhjendamatult uute valimiste väljakuulutamine oleks olnud demokraatlike reeglite rikkumine. Kõige enam olen ma pettunud Julia Timoshenkost, kes ärilistel kaalutlustel on jätkanud populismi libedal teel. Usun, et 10ne aasta pärast on Ukrainast saanud normaalne läänelik riik.

Tweet This Post