Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Tartu Postimees küsis eelmine nädal kõigilt volikogu liikmetelt:
„Seoses Tartu ettevõtjate kavaga rajada Emajõe ärikeskuse ja Tigutorni piirkonda kõrghooneid on taas kerkinud küsimus avaturu saatusest. KAS TEIE POOLDATE AVATURU VIIMIST MÕNDA TEISE KOHTA?”

Minu pikast vastusest nopiti välja järgnev:
SILVER MEIKAR: „Mul oleks hea meel, kui avaturult läheks ära täika – Poola kaup, sussid-sokid ja võltspäikeseprillid. Mulle väga meeldib, kui city keskel on puhas toiduturg või müüakse ka näiteks lillepotte. Selliseid asju, mis pole täika-, vaid selge turukaup. Arvan, et city võiks olla ja turg võiks olla selle city osa.”

Lisaksin sellele, et sellised kõrghoonete keskel asuvaid turukesi võib leida mitmetest Euroopa linnadest. Pilvelõhkujate klaasakendest peegelduvad toiduletid ja hoonete vahel kajav turumelu loovad huvitava sümboosi vana ja uue vahel. Turulettide vahel ei liigu nendes linnas mitte ainult riidest kotikestega vanadaamid, vaid kammitud peadega noored pintsak-lipslased ja fotoaparaatide välkudes ka turistid. Pooldan city’t, sest Tartu Ülikoolis loodud tulevikku vaatavad ideed võiksid saada toodeteks kodulinna piiride vahel. City loob võimaluse innovaatiliste ettevõtetele kontoripinnad ning sseal töötavatele visionäridele korteri. Pooldan turgu, sest mis Hansalinn see ikka ilma turuta on. Turg peab aga olema Hansa vääriline, ehk igasugune täikakaup koligu linnaäärde täikale. --- Kiirete asjatoimetuste tõttu oleks peaaegu unustanud, et täna on tähtis aastapäev on. Kaks aastat tagasi algas Ukrainas oranž revolutsioon. Sellest kirjutasin lookese Päevalehele, kuid kui nad seda avaldada ei soovi, siis panen selle õhtul siia. Viisakas on, et enne aretikli ilmumist teksti blogis ei avaldata. Mis mõttet muidu sellel trükiajakirjandusel üldse on.