Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Täna hommikul kohtusid Pavel ja Andrei Paul-Eerik Rummoga, et arutada Eestis pikaajaliselt viibimise tehnilisi küsimusi. Paveli põgenemise kohta kirjutas tänases Päevalehes Krister Paris ja inglise keelses blogis Larko. Andrei on aga üks kümnest tudengist, kes Eestis õpivad. Tema põgenes sarnasel põhjusel Valgevenest juba poolteist aastat tagasi ning redutas enne Eestisse tulekut Kiievis. Hommikul minu kodus võileiba süües ütlesid noormehed, et nii abivalmis ja siirast vastuvõttu ei oleks nad uskunud ja ammugi kuskil mujal kohanud. See oli tunnustus mitte ainult nende eestlastest sõpradele, vaid ka Paul-Eerik Rummole, Urmas Paetile, Kristiina Ojulandile ja mitmetele teistele poliitikutele. Ilma nende abita ei oleks olnud võimalik stipendiumivõimaluse loomine, seminaride korraldamine demokraatia eest võitlevatele valgevenelastele ega ka siin põgenikel pikaajaline elamine/töötamine. Kui Pavel sai aru, et tal on valida kas 4. aastase vanglakaristuse või siis põgenemise vahel, võttis ta koheselt ühendust Kellyga. Kellega Sina sellises situatsioonis ühendust võtaksid? Ikka selle inimesega, keda Sa saad 100% usaldada ning kes teeb kõik selleks, et abiks olla. Just selline inimene Kelly ongi. Pavel valis oma sihtriigiks Eesti ka seetõttu, et tema sõber Andrei oli talle meie kodumaast väga positiivse pildi maalinud. Kindlasti on selle positiivse pildi tekkimisele abiks olnud Valgevene toetusgrupi aktiivsed liikmed Kelly, Jevgeni, Jelena ja Krister, Tartu üliõpilased ning üldine ülikoolilinna atmosfäär. Pärast Valgevene teemalist ümarlauda Avatud Eesti Fondis sõidan Paveli ja Andreiga Tartusse, kus esialgu saab Pavel elada nn: „Meikari pesas”. Minu kampaania staabiks üüritud korter on vaid ajutine lahendus, sest mida lähemale 4. märts tuleb, seda lärmakamaks õhkkond seal kujuneb. Seega, kui kellelgi on Tartus mõni vaba pind, mida saaksime soodsatel tingimustel üürida, võiksite mulle teada anda. Nii saad ka Sina toetada Lukašenka režiimi eest põgenenud noori.