Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

29Nov/066

Savisaare vastus küsimusele, millal hakkab sõitma Tartu-Tallinna vahel 15 kiirrongi

Savisaare vastus küsimusele, millal hakkab sõitma Tartu-Tallinna vahel 15 kiirrongi

Nädala eest kirjutasin blogis reisirongiliikluse teemal. Paraku ei ole tänaseks olemas toimetatud Riigikogu istungi stenogrammi, seega panen siia ülesse toimetamata Savisaare vastuse:
__
22. november 2006
.....
  

S. Meikar 

Lugupeetud minister Edgar Savisaar! Paljud tartlased ja sealhulgas mina sõidaksid pealinna ja kodulinna vahel meeleldi rongiga, kui neid vaid sõidaks rohkem ning sõit oleks kiirem ja mugavam. Seega sooviks teie käest küsida, kas raudtee tagasiostu järel võime oodata, et riik tagaks tihedama ja mugavama reisirongiliikluse Eesti kahe suurima linna vahel? Kui jaa, siis milliste vahenditega, palju see maksab ja millal võiks kahe linna vahel näiteks sõita 15 rongi päevas? Aitäh!

 

 E. Savisaar 

Ma ei saa otseselt öelda, et see tagab kiirema mugavama reisirongiliikluse, sellepärast et teatavasti Eesti Raudtee ei tegele reisirongiliikluse korraldamisega. Sellega tegelevad Edelaraudtee ja Elektriraudtee. Aga see reisirongiliiklus, millega viimati nimetatud tegelevad, toimub muidugi Eesti Raudtee infral. Selles mõttes infra tagasiostmisel on kahtlemata oma tähendus selle jaoks. Ma võin teile öelda seda, et möödunud aastal me panime käima täiendavad kiired rongid Tallinna ja Tartu vahel. Esialgu oli reisijate osa üsna väike ja meile tundus, et võib-olla me oleme üle pingutanud, aga praeguseks on inimesed need rongid üles leidnud ja Tartu-Tallinna vahelist rongi kasutatakse küllalt intensiivselt, mis annab meile julgust järgmisel aastal püüda jälle seda liiklust suurendada, intensiivistada. Teine probleem ja ka põhiline probleem muidugi selle juures on sõidukiirus, meie eesmärk on see, et rongiga jõuaks Tallinnast Tartusse kiiremini kui normaalselt sõitva autoga, kui autojuht liikluseeskirjadest kinni peab. Selleks on meil veel pool tundi vaja kiirust, see tähendab poole tunni võrra kiiremini jõuda Tartusse. Kõige raskemad lõigud, kus on kõige suuremad liikluspiirangud, see on Tallinn-Tapa vahel ja tegelikult ka Jõgeva ja Tartu vahel. Tegelikult kuskil 70% Eesti Raudtee infrastruktuurist ei vasta Euroopa Liidu standarditele. Me kujutame ette, et kui me suurendame investeeringuid just nimelt reisirongidele vajalikes suundades, siis on võimalik ka nendest liikluspiirangutest jagu saada. Ütleme niimoodi, et kui me neli järgnevat aastat iga aasta suudame investeerida raudteesse circa 500 miljonit krooni, siis peaks see võimaldama suure osa nendest liikluspiirangutest kõrvale jätta. Aitäh!

 

 

Posted by Silver Meikar

Filed under: Uncategorized Leave a comment
  • http://www.blogger.com/profile/06048061096025213511 Sirje

    Ma kunagi tundsin selle küsimuse vastu huvi ja rääkisin ühe vedurijuhiga, kes on 30-aastat Tallinn-Tartu rongiga sõitnud. Siin on maalehes jutt, mis ma oma uuringute tulemusel kokku kirjutasin: Rongiga mugavalt, kiiresti ja ohutult
    Vahepeal olen ma mingeid uudiseid tabanud, kus ongi plaanis noid odavaid ronge osta, tsehhist vist, või poolast.

  • http://www.blogger.com/profile/8267206 Silver Meikar

    Hea artikkel. Näed, mingis osas ühtivad meie seisukohad! Lahe…

  • Kaimo Käärmann

    Mõtted on väga kenad.

    (Elektri)rongid sõidavad näiteks Tallinnast Paldiskisse, Riisiperre, Aegviitu. See oli minister Atoneni ajal, kui rongiliiklus nendel liinidel hõrenes ja nõnda pidi olema hää. Savisaare ajal on (elektri)rongiliikluses asjad taas paremuse poole liikumas… Vähem sõnu, rohkem tegusid.

  • Andres

    Ma arvan, et alati ei ole asjad seotud niipalju just ministriga. See Savisaare ütlus: ,,me panime” jahhhh, kas just tema nende meie hulka kuulub?

    Aga rongid on lahedad ja neid peaks tõesti rohkem olema ja vähemalt paar kiiret ka Tallinn-Tartu-Valga liinil.

    Elementaarne ju oleks.

  • Madis

    Savisaare jutt on vale puha, 100% Eesti raudteest ei vasta EU standarditele, sest standardrööpmevahe on Euroopas 1435mm, mitte 1520mm nagu Venemaal ja Eestis.

    Need magnetrongi ideed on muidugi toredad, aga minumeelest tuleks alustada 2 rööpmepaariga raudtee ehitusest linnade vahele ja lisaks elektri kasutuselevõtmisest ja võib-olla tasuks kaaluda ka kergemate rongikoosseisude rakendamist, olemasolevad on nagu miski siberi 2m lume jaoks disainitud ja ilmselt mitte üldse algselt reisirongina. Ja miks peab rongisõitu saatma miski paatos, võiks olla lihtne ja mugav. (see baariga 1. klassi vagun Trt Tln vahel on küll üsnagi ülepakutud)

    Samas ei hakka ilmselt Eestis kunagi neid miljardeid üle olema, mille eest korralik raudteevõrk luua ja käima panna, sest “ei tasu ära” nii nagu ei olnd raha 10 a tagasi 4 realise Tln Trt maante jaoks, (kuigi autosõit on Eestis prioriteetsem, kui muu transport) pole seda ka raudtee jaoks ja aastatega see odavamaks ei lähe, pigem kallimaks. (Oleks 10 a tagasi alustatud, oleks praegu juba tee valmis. )

    Ok, aga unistamine on ju ka tore tegevus. Jõudu igatahes ja mul oleks hea meel, kui Eestis hakataks ühistransporti/ronge rohkem kasutama ja seda arukamalt tehtaks.

  • http://www.meikar.ee Silver Meikar

    Hea Madis,

    Tänud väga hea kommentaari eest. Kiired vastused:
    1. Rööpavahesid kitsamaks tegema tõesti ei hakata. Küsimus on (EU) kvaliteedis, ehk reisijaid ei huvita see, kas rööpavahe on 1435 või 1520, vaid see, et rong ei loksuks ja oleks kiire! :)

    2. Osaliselt kaks rööpapaari on Tallinn-Tartu liinil juba oplemas (kuni Tapani). Oluline on seda lõiku pikendada! :)

    3. Kui arvestada kaudseid kulusid, ei ole rongiliiklus sugugi kallim. Kaudsed kulud on näiteks seotud keskkonna ja turvalisusega.

    4. Mul on kahju, et reisiraudteed ei hakatud arendama 10 aastat tagasi ning hirm, et kui me seda täna prioriteediks ei sea, siis tulevikus on lihtsalt liiga hilja!

blog comments powered by Disqus