(Mina olen valinud, õigemini e-valinud ! foto: www.meikar.ee)

Mul on mure! Kui EPL-i ja Postimehe küsitlused vastavad tõele, on järgmine peaminister Edgar Savisaar. President Toomas Hendrik Ilves on lubanud, et annab just võitjaerakonna esimehele võimaluse valitsus moodustada ja seda järgmised neli aastat juhtida. Tean, et Ilves täidab alati antud lubadusi ja Savisaar saab kindlasti valitsuse moodustamisega hakkama.

Kui vaadata, kuidas Keskerakond Tallinnat juhib, tekib minus hirm. Keskerakond võib olla talutav koalitsioonipartner, kuid juhtohje hoides muutuvad nad teerulliks. Teerulli pealinna kombel oleme me näinud, teerulli riigitasandil mina aga küll näha ei tahaks.

(Minu mitmed tallinlastest sõbrad on ennast mõnda muusse piirkonda sisse kirjutanud, et mitte maksta makse susserdajatele. Kui riiki hakkab juhtima sama seltskond, siis kuhu neil siis põgeneda on?)

Ainuke, kes võiks Keskerakonda võita, on Reformierakond. Kui Reformierakond saab 24000 häält rohkem, kui praegused arvamusküsitlused näitavad, võidavad nad valimised ja Savisaarele ei anta võimalust moodutada valitsust. 24000 häält! Ehk 2000 häält igast ringkonnast.

Olgu – kui inimesed tahavad Savisaart, siis seda peavad nad ka saama, demokraatlikud valimised ikkagi. Aga mul oleks kurb, kui Keskerakond võidaks seetõttu, et paljud head inimesed ei viitsi minna valima. Umbes 350 000 ei kavatse minna. Kurb….

Parafraseerides Lennart Merit, kui me ise oma tulevikku ei kujunda, siis kujundatakse see meile vägivaldselt. Halbu poliitikuid „valivad” need head inimesed, kes valima ei lähe!

Tweet This Post 

Ei oska arvata, kui suurele osale nädalavahetuse algust tähistama läinud kaasmaalastest meenus südaööl sõpradele head vabariigi aastapäeva soovida. Uskumatult andekal ja toredal Gerli Padaril oli see igatahes meeles.

Tänase tähtsa päeva esimesel tunnil ja vahetult enne lavale esinema minemist soovis Gerli Padar head vabariigi aastapäeva mitte ainult oma vestluskaaslastele, vaid kõigile noortele (video vahendusel). Sama kordas ta otse lavalt Tartu ööklubi Atlantise külastajatele ning kindlasti saab ta seda veel palju kordi teha. Õhtul esineb ta Eesti Vabariigi 89. aastapäeva kontserdil Vanemuises.

Olen väga õnnelik, et tähtis päev seekord just nii toredalt algas. Head Eesti Vabariigi 89. aastapäeva!

(VIDEO: http://www.meikar.ee/blog/?p=270)

Tweet This Post 

(Mälestusmärgi avamine Hirvepargis. VIDEO: Silver Meikar)

Kes ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta. Just seetõttu on minu jaoks nii oluline Vabadussõja kangelase, Kaitseliidu asutaja ja hilisema riigimehe admiral Johan Pitka mälestusmärgi avamine täna Hirvepargis.

Soovitan lugeda:
Peaminister Andrus Ansip: sõnavõtt monumendi avamisel
Kaitseliidu kokkuvõtet ja museoloog Tanel Lääne kirjutatud Pitka elulugu: Meie admiral
Vabadussõja koduleht: Johan Pitka

Tweet This Post 

Keelatud rajatise teisaldamise seaduseelnõu arutamise ajal toimus Riigikogus täna sõnasõda, kes on ikka kõige rohkem Pronksmehe jäämise poolt. Esinesid nii SDE, Rahvaliit kui ka Keskerakond. Asjale pani aga punkti tuntud radikaal K, kes pildile saamise eesmärgil hakkas pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogu rõdult lendlehti loopima.

K. murest saan ma aru, sest tema suurejooneliselt plaanitud meeleavaldusele tuli kohale vaid käputäis aktiviste. Aga riigikogus esindatud erakonnad peaksid mõistma, et täna enam tagasiteed ei ole. Seaduse mittevastuvõtmisest oleks kasu lõiganud vene äärmuslased ning probleemi lahendamise edasi lükkamine ei too Eestile kindlasti head.

Siinkohal veelkord suur aitäh IRL fraktsioonile, kes meile appi tuli ning täna kenasti kohal oli. Samas, kui põhiseaduskomisjoni esimehe Reinsalu muudatusettepanek osutub tõesti põhiseadusevastaseks, siis on IRL-ist pronkssõduri eemaldamisel rohkem kasu kui kahju.

Paar päeva tagasi kirjutasin sellest:

Uues eelnõu tekstis on üks Reinsalu muudatusettepanek, mis kohustab seaduse jõustumisel 30 päeva jooksul pronkssõdur Tõnismäelt eemaldada. Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu peaks olema kindlasti nii pädev, et mitte esitada põhiseadusega vastuolus olevat muudatusettepanekut. Erinevad juristid on sellist parandust pidanud aga põhiseadusevastaseks ja käpardlikuks ning minu hirm on selles, et President Ilves ei kuuluta tänu sellele seadust välja. Kui see tõesti nii läheb, siis tekib küsimus:

1. Kas Reinsalu on ebapädev põhiseaduse küsimustes? Eksimine on inimlik ja see võib juhtuda ka Põhiseaduskomisjoni esimehel. Pole hullu – viga saab parandada ka pärast valimisi.
2. Kas Reinsalu esitas meelega põhiseadusega vastuolus oleva parandusettepaneku, et eelnõust kunagi seadust ei saaks? Vaadates, mis toimus 24. jaanuaril, võiks nii oletada küll, kuid siin julgen ma pigem kahelda. Usun, et suurem osa IRL-ist (sh Reinsalu) toetab okupatsioonimonumendi kõrvaldamist.

Tweet This Post 

Teisipäevasele postitusele laekus kommentaar, millele vastan siin:

Silver,

Kuidas Sa kommenteerid tänast Jarno Lauri artiklit Delfis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=15072672

Mina leian, et Jarnol on üldiselt õigus, ja et SDE positsioon selles küsimuses on kõikidest erakondadest kõige õigem. (Mis on endalegi hämmeldav, sest olen harjunud tõde leidma paremerakondade vaadetest.)

(1)Kas Sa arvad, et Reformierakond on Pronkssõduri küsimuses õigel teel? (2)Mis Sa arvad, mis homme Riigikogus sellest eelnõust saab? (3)Usun, et Sa oled eelnõu põhiseadusele vastavuse küsimuses vahepeal targemaks saanud, nii et küsin, et mis Sa arvad, mis sellest seadusest kokkuvõttes saab? (4)Kas Pronkssõdur saab lähima paari kuu jooksul selle seaduse alusel teisaldatud?

1. Arvan, et Reformierakond on Pronkssõduri küsimuses õigel teel. Teist valikut lihtsalt ei ole ning mida kauem see kuju seal seisab, seda rohkem probleeme see tekitab.
2. Jah, kui IRL taaskord alt ära ei hüppa.
3. Südames loodan, et põhiseaduskomisjoni esimees Reinsalu ei teinud põhiseadusega vastuolus parandusettepanekut. Mina ei ole põhiseaduse ekspert ning seega jään vaid ootama, mida President ütleb.
4. Kui Reformierakond võidab valimised, on pronksmees Tõnismäelt suveks kadunud. Seda isegi siis, kui see eelnõu ei peaks mingil põhjusel seaduseks saama.

Jarno Lauri artiklis (või õigemini RK-s peetud kõnes) on seisukohti, millega ma kindlasti ei nõustu. Aga demokraatlikule riigile ongi kohane, et eksisteerivad erinevad arvamused.

Tweet This Post 

Usinad kesikud olid tõstnud Edgar Savisaare postimees.ee POLIITTOP-is täna õhtul paari tunniga esimeseks. Tundus uskumatu, sest IRL-i valimismeeskonna klikkijad on siiani kõik sarnased küsimused kinni pannud.

Kas tõesti pandi täna ööseks terve keskerakonna noortekogu arvutite taha klikkima?! Keegi „IT-pets” kommentaarides kirjutas:
Kõik väga lihtne, kuidas edgarjuugend töötab:
1) hääletate ära
2) võtate Tools > Internetoptions > General
3) sealt Delete Cookes, Temporary Iternet files jne
4) võtate Clear History

Kiire pilk süsteemile näitas, et pole vaja midagi nii keerulist teha. Piisab, kui kiiresti järjest Edgarile viisi klikkida ja rõõmsalt avastada, kuidas iga klikk arvesse läheb. Inetu on kesikute puhul aga see, et toetatakse ainult härra Savisaart. Proua Savisaare „populaarsus” oli jätkuvalt 1,14 ja koht viimaste seast. Ai-ai! Nii ei ole ilus, kas siis nii võib – ning mõeldud…tehtud!

Väike ajakirjanduslik eksperiment (ehk klikkimine) ja ennäe… Vilja juba kohal 8 ja populaarsus 2.31. Jätan läpaka klikkima ja loodan, et hommikuks on paar kenasti koos ning kesikutel ei pea piinlik olema. Võrdsed võimalused kõigile!

PS: Soovitus Postimehele — keelake samalt IP-lt kordushääletus!

Tweet This Post 

Täna läbis keelatud rajatise seaduse eelnõu Riigikogus teise lugemise, mis 24. jaanuaril IRL-i puudumise tõttu kesikute ja Rahvaliidu häältega katkestati. Siiani ei ole ma saanud mingit vastust, et miks IRL siis eelnõud ei toetanud. Nüüd olid nad kenasti meile abiks ja suur aitäh neile!

Sotsid ütlesid ausalt, et nemad seda nn. pronkssõduri eelnõud enam ei toeta, sest valimised on liialt lähedal. Küsimuseks jääb vaid see, et miks nad selle algatamises üldse osalesid?! Aga see selleks…

Uues eelnõu tekstis on üks Reinsalu muudatusettepanek, mis kohustab seaduse jõustumisel 30 päeva jooksul pronkssõdur Tõnismäelt eemaldada. Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu peaks olema kindlasti nii pädev, et mitte esitada põhiseadusega vastuolus olevat muudatusettepanekut. Erinevad juristid on sellist parandust pidanud aga põhiseadusevastaseks ja käpardlikuks ning minu hirm on selles, et President Ilves ei kuuluta tänu sellele seadust välja. Kui see tõesti nii läheb, siis tekib küsimus:

1. Kas Reinsalu on ebapädev põhiseaduse küsimustes? Eksimine on inimlik ja see võib juhtuda ka Põhiseaduskomisjoni esimehel. Pole hullu – viga saab parandada ka pärast valimisi.
2. Kas Reinsalu esitas meelega põhiseadusega vastuolus oleva parandusettepaneku, et eelnõust kunagi seadust ei saaks? Vaadates, mis toimus 24. jaanuaril, võiks nii oletada küll, kuid siin julgen ma pigem kahelda. Usun, et suurem osa IRL-ist (sh Reinsalu) toetab okupatsioonimonumendi kõrvaldamist.

Parim oleks ikkagi see, et Reinsalu parandusettepanek ei oleks ebapädev ning eelnõu saaks pärast kolmandat lugemist kiiresti seaduseks. See pronkssõduri teema on ära tüüdanud 99% mõistlikke inimesi, sh Riigikogu liikmeid. Paratamatult peame meie sellega tegelema, aga loodan, et varsti on teemal joon all ning uus koosseis saab keskenduda märksa olulisematele küsimustele.

Tweet This Post 

18. oktoobril postitasin minut.ee keskkonda tollase, just valminud, versiooni Reformierakonna teesidest infoühiskonna kohta (täpsemalt vaata: Täienda ja paranda RE infoühiskonna teese). Antud ettevõtmisel oli kaks eesmärki, esiteks võimaldada huvitatutel anda oma panus Eesti avaliku IT tuleviku kujundamises ning teiseks saada nii tagasisidet ja ettepanekuid teeside parandamiseks.

Postitusele tuli vastuseks ligi 50 e-maili ja kommentaari, millest pooled omasid sisulisi ja praktilisi ettepanekuid. Tänan kõiki osavõtjaid ning järgnevalt loetlengi programmi tehtud muudatused ja lisad. Kõikidel nende muudatuste aluseks on kasutajatelt saadud tagasiside.

Iseenesest tuli ettepanekuid, mis olid väga spetsiifilised või tehnikaalased aga ka üldisemaid ning mingit kindlat visiooni kandvad. Nii oleme kokku võtnud ühe tõsise põhimõtte:

Infosüsteeme tellides lähtub riik põhimõttest, et süsteem ei oleks seotud konkreetse tarnijaga ning seda oleks võimalik edasi arendada ja kasutada kogu riigi sektoris piiranguteta. Kõik e-riigi teenused peavad olema võrdväärselt kasutatavad levinud operatsioonisüsteemides.

Lahtiseletatult tähendab see seda, et rakendusi ja teenuseid projekteerides on tähtis nii toote toimivus kui ka pikaajaline kasutatavus. Arvesse võetakse erinevaid standardeid ja tunnustatakse arvutikasutaja õigust valida endale sobiv tarkvara teenuste ja rakenduste kasutamiseks.

Emakeelse infoühiskonna sektsiooni lisasime ja tõime konkreetsemalt välja järgmised initsiatiivid:

• programm säilitamaks kohalikku tele- ja raadiotoodangut, et tekiks järjepidev digitaalne ja huvilistele kergesti kättesaadav ajalugu;

• toetus Eesti kultuuri- ja teadusasutuste initsiatiivivile keskse digitaalse andmebaasi loomisel, tagamaks eesti keele ja kultuuri säilitamise ja teadvustamise ühiskonnas;

• eestikeelse veebientsüklopeedia arendamiseks, kus oleksid nii entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa. Kommentaariks lisaksin, et tegemist võiks olla osalt wiki-tüüpi toimiva keskkonnaga.

E-Riigi sektsioonis täpsustasime riigi rolli kohalike omavalitsuste kaasamises e-teenuste arendamisse ja kodanikele kättesaadavaks tegemisel. Riigi ja omavalitsuste kodulehtedel peab olema nähtaval kohal info antud asutuses pakutavate teenuste kohta ja kõik e-teenused peavad olema kättesaadavad ka läbi keskse www.eesti.ee portaali. Kodulehed peavad olema selged ning soovitud info leidmine peab olema kerge.

IT-hariduse valdkonnas täpsustasime, et õppetöös keskendutakse lisaks konkreetsete programmide õpetamisele rohkem IT ja infoühiskonna toimivuse loogika selgitamisele, tagamaks inimesele paremad arvutialased üldteadmised. Sellise täpsustuse eesmärgiks on võtta suund üldise arvutialase hariduse poole. Ei ole ju kasu, kui õpetatakse pelgalt programme kasutama. Inimene peab oskama ITd enda jaoks tööle panna.

Saanud positiivse kogemuse ootan ka tulevikus teie ettepanekuid ja kommentaare!

VAATA LISAKS: Infoühiskonna poliitika

Tweet This Post 

Nädalapäevad tagasi küsiti erakondadelt seitse küsimust nende IT-programmi ja seisukohtade kohta, mille vastused on nüüd avaldatud. Nagu Pets kirjutas: “Ja Silver, kirjuta tõepoolest oma jutud lühemaks” siis minu koostatud vastused on avaldatud veidi lühendatult. Kasutan võimalust ja avaldan nad siin täies mahus.

1. Kas toetate eesti keelde tõlgitud programmide kasutamist? Jaatava vastuse korral, et kuidas kavatsete toetada selliste tõlgete valmimist?

Meie programmis infoühiskonna üheks kandvaks ideeks ongi eesti keele ja kultuuri säilimine. Oleme veendumusel, et emakeelne tarkvara on selle aluseks ja samas ka vahendiks IT kaasamiseks igapäevaellu. Tarkvara on vahendiks sisu tarbimiseks. Emakeelse tarkvara kasutamine muudetakse kohustuslikuks avalikule sektorile ja haridusasutustele. See soodustab riiklikult eesti keele kasutust infotehnoloogilistes rakendustes. Tarkvara riigihangetel sätestatakse üldine nõue, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ostetaval avalikus kasutuses oleval tarkvaral peab olema eestikeelne kasutusliides.

 

TARKVARA: Toetame emakeelset infoühiskonda. Konkreetse tegevusena toon välja kolm väga erinevat lähenemist. Esimene on neist kõige lihtsam, riigi roll minimaalne (mitteeksisteeriv), kus vabal konkurentsil põhinevalt iga tarkvaratootja muretseb ise oma tarkvara lokaliseerimise pärast – seda on teinud näiteks Microsoft – kui tootja tunnetab vajadust, siis ta ka investeerib. Jah siin on küsimus suletud ja avatud lähtekoodiga tarkvara põhimõttelistest erinevustest ning litsentsipoliitikatest. See lähenemine eelistab selgelt suuremaid ja rikkamaid tegijaid ning viib eesti keele selle suunalise arengu meie kätest välja. Teine võimalus on, et riik maksab lokaliseeringu arendustegevuse eest ning näiteks tellib erinevaid õigekirja kontrolle ja eestindusi brauseritele jms. Kuid on üks asi hobikorras ja üksikute programmide eestindamine, kuid pikemaajaliselt on tähtsam hoopis standardse keelekasutuse välja töötamine ning kasutusse viimine (tarbijate harjutamine sellega). TÜ juures on kohe eraldi allüksus (vt http://www.cl.ut.ee/). Riik peabki rohkem panustama keelearendusse, mitte ühekordsetesse projektidesse. Nö ühtse ja üldtunnustatud väljendite-struktuuri väljatöötamine ja laialdane kasutuselevõtt. Siin aitavad kaasa ka nö sidusprojektid sõnastike ja keeleteave onlines kättesaadavaks muutmisega (näiteks eki.ee ja keelevara.ee). Niisiis kolmas, minu arvates kõige efektiivsem pikka-perspektiivi arvestades on toetada juba õppeasutuste juures lokaliseerimisega tegelevaid osakondi/õppetoole ning nende tehtav arendustöö on vastavate tasuta litsentside alusel vabalt kätte saadav kõigile. Leian, et seda peaks rohkem toetama.

 

SISU: Lisaks programmide eestindamisele tuleb netti viia ka palju emakeelset sisu. Mõtleme siin suurema raamvõrgutiku peale, mis muudab kättesaadavaks nii eelpool mainitud sõnastikud ja keeleteave. Lisaks võetakse kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid, mis muudetakse kättesaadavaks raamatukogude kaudu. Kodumaist loomingut ja akadeemilist sisu muudame kättesaadavaks initsiatiiviga alustamaks tele- ja raadiotoodangut säilitava programmi. Nii tekiks järjepidev digitaalne ja huvilistele kergesti kättesaadav audio-visuaalne ajalugu.

Väga ideeline lahendus oleks eesti keelne veebileksikon (nimetagem seda tinglikult eesti wikipeediaks), veebileksikon, mis ei oleks pelk artiklite ja kirjete kogu vaid, mis moodustaks sünergia erinevate teadus- ja haridusasutuste loomingu ning ka ainekavade vahel. Sinna oleks võimalus teemasid ja artikleid lisada kõigil soovijail.

 

LISAKS: Tõsine oht emakeele säilimisele tekib siis, kui meil kõigil on kodurobotid (umbes 5. aasta pärast) ja me ei saa nendega suhelda emakeeles. Arvatakse, et kodurobotite mõju keelele on võrreldav Guttenbergi trükipressiga — need keeled, kus trükikeel ei tekkinud, hääbusid kiiresti; need keeled, mille kõnelejad võtavad köögis kasutusele võõrkeele, hääbuvad kiiresti. Oht keelele on ka siis, et kui räägime robotiga küll emakeeles, aga lauseehitus ja grammatika lähtuvad mõnest võõrkeelest.

2. Eestis on internetiportaale, kus 11-12 aastased eksponeerivad endid napis riietuses ja erootilistes poosides. Kas teil on kavas mingil viisil lapsi ja vanemaid säärase tegevusega seotud ohtudest teavitada või muul viisil kontrollida seksuaalkurjategijate tegevust säärastel portaalidel?

Siin ühildub kaks aspekti, ühest küljest andmekaitse kasutajate kohta ja teisest küljest isikukaitse. Internet on anonüümne, inimestel on õigus ja võimalused esineda kellegi teisena, eriti annavad selleks võimaluse erinevad suhtlusleheküljed (social-networking). Selline ennetustöö tähendab paratamatult anonüümsuse piiramist. Nüüd üks konkreetne lahendus oleks kasutada ID kaarti, kus saidile ei lähe mingeid isikuandmeid, kuid kaebuste korral on need vastavatele organitele kättesaadavad. Kunagi rääkis sellest ka Pets:

http://www.youtube.com/watch?v=S2L428PJSt8

 

Eelmine aasta käivitus Vaata Maailma e-turve projekt ning sarnastel alustel töötavat teavituskampaaniat peaks kindlasti riik toetama. Kui toime on pandud seaduserikkumine (ehk näiteks mingi lasteporno levitamine), peab sellega juba tegelema politsei.

 

Laste tegevuse kontrollimine on tundlik teema. Üheltpoolt on vanematel õigus(tus)/kohustus/võimalus piirata laste privaatsust. Näiteks on vanematel õigus tunda huvi selle vastu, kellega nende võsuke õhtul väljas käib, järelikult ka õigus teada, kellega ja kuidas suheldakse virtuaalselt. Samas, vabaduse ja privaatsuse piiramisega liiga kaugele minek tekitab perekonnas ületamatuid lahkhelisid. Kui kaugele siis tohib minna?! Eks see ole suures osas perekondade otsustada.

3. Ülikoolides on IT-erialadel mehi kõvasti rohkem kui naisi. Lõpetajate hulgas tuleb see erinevus veel suuremalt välja. Kas siin on tegu probleemiga ning mil viisil teie erakond seda probleemi lahendaks?

Kas on sisulist vahet IT-eriala inimeste soolises kuuluvuses? Probleemiks on pigem nende üldine vähesus. Üks võimalik lahendust pakkuv ettepanek oleks arvutialase teadlikkuse tõstmine koolides. Minu ettepanekul läks programmi sisse: „õppetöös keskendutakse lisaks konkreetsete programmide õpetamisele rohkem IT ja infoühiskonna toimivuse loogika selgitamisele, tagamaks inimesele paremad arvutialased üldteadmised.”

 

Toon näite teisest valdkonnast. Meessoost bussijuhte on rohkem ja see on minu arvates täiesti normaalne. Ei, ma ei arva, et naised oleksid kehvemad bussijuhid. Minu jaoks ei ole lihtsalt oluline, mis soost bussijuht on, minu jaoks on oluline, et teenus oleks kvaliteetne. Oluliseks pean seda, et mõlemal sool oleks võrdsed võimalused saada bussijuhiks ning võimalikult paljudel oleks autojuhtimise oskused (ehk baasteadmised).

 

Pean oluliseks, et Eesti oleks hea e-riik, meil oleksid maailmas ainulaadsed e-projektid jne, olenemata siis sellest, mis soost nende loojad on. Lisaks pean ka oluliseks, et kõigil eestlastel oleks arvuti kasutamise oskus (baasteadmised).

 

Erinevate kvootide tekitamine loob ebavõrdsust (mitte ei vähenda seda, nagu sotsid väidavad). Arvutialase kasutamise oskuse osas Eestis soolist digitaalset lõhet ei ole, on küll vanuseline ja hariduslik. Just seetõttu toetan Vaata Maailma sarnaseid projekte, mis võimaldavad e-ühiskonnast kasu saada näiteks ka pensionäridel.

4. Ühe suure erakonna juhtpoliitik vihjas hiljuti oma ajaveebis, et osa ajaveebidest võivad olla kokkupandud erakondade tagatubades. Kas suurema lugejaskonnaga veebiväljaannete (sh blogide) puhul peaks tekstide autorlus olema selgelt tuvastatav? Aga internetikommentaaride puhul?

Üldiselt öeldes, selgelt tuvastatavus nähtub sellest, kes tekstile oma nime alla pannud on. Kui mõni poliitik on arvamusliider mingil teemal, siis on loomulik, et erakond kasutab just teda enda seisukohtade väljendajana.

 

Lugeja saab mõne aja jooksul aru, kas postitajaks on isik ise või mõni tema nõunik. Näiteks Jürgen Ligi kirjutamisstiil on nii selgelt eristuv, et igaüks kes teda tunneb, teab, et ta kirjutab ise. Minul kah, ma arvan.

 

Mulle meeldib EPL-i kommentaaride osa, kus saab kommenteerida vaid registreeritud kasutaja. Nõus, on võimalik enda nime asemel kasutajatunnuseks panna misiganes. See ongi hea. Üheltpoolt on tagatud võimalus mitte oma päris nime kasutada, teisalt on see süsteem oluliselt distsiplineerinud kommentaarisfääri ning kõrvaldanud võimaluse, et mingi erakonna tubli nõunik lisaks artiklile 100 nime all 100 erinevat (aga sarnase seisukohaga) arvamust.

 

Kirjutasin mõni päev tagasi oma blogis:

„Internetipäevik on vaid vahend enda arvamuste ja seisukohtade esitamiseks. Üks paljudest kanalitest, kuidas ennast kuuldavaks teha televisiooni, arvamusartiklite, esinemiste ja palju muu kõrval. Minu arvates on ajaveeb parim tööriist valijatega suhtlemiseks. Enam ei sõltu artikli ilmumine toimetaja suvast ning seisukohaga saab lajatada siis, kui teema kuum on.

 

Ei ole nii, et peab iga päev ajaveebi uuendama, kõigil teemadel sõna võtma ja kõigist kohtumistest kirjutama. Oluline on seisukohtade olemasolu – kui seisukohti ei ole, pole mõtet neid ka avaldada. Ning kui poliitik ise ei suuda oma ajaveebi täiendada, siis ärgu ta seda endale üldse tehku . Lugejad saavad väga ruttu aru, kas kirjutaja on tema ise või mõni nõunik.

 

Olen esimene poliitik, kes oma ajaveebi tegi. Esimesele sissekandele andis tuntud langevarjur Parasiil kommentaari: „Tulevikus ma ütlengi nii - mitteblogiv poliitik on ebausaldusväärne, sest blogisse ta ei saa valetada, kes suudab iga päev valetada (ei tea sellist tegelast)”

 

5. EV Autoriõiguse seadus §38 lg1 ütleb: “Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma”. Kas olete nõus seda arvu teatud tingimustel vähendama? Suurendama?

ESITEKS: Soovitan Sul tutvuda rahvusvahelist tavaga, kokkulepetega jne:; http://www.autor.ee/est/vasak/SeadusedKon. Sellest lähtuvalt võiks öelda, et selline autoriõiguste kehtimise tähtaeg on optimaalne - kasu saavad nii autor, kui tema lapsed ja lapselapsed. Küll võiksime teha reservatsioone teatud autori õiguste osas - nt poleks ju halb idee vabastada teoste esitamisõigus varasemalt, kui reprodutseerimise õigus.

 

TEISEKS: On tõsine oht, kui EL-is hakatakse (sarnaselt USA-ga) võimaldama tarkvara (loe: algoritmide) patenteerimist. See seaks tõsisesse ohtu innovatsiooni ning tekitaks paratamatult monopoliseerumise. Nagu Sa kindlasti tead osalesin ma aktiivselt FII ja offline.ee kampaanias nende vastu ning võime sellest väga pikalt rääkida.

 

KOLMANDAKS: Leian, et peaks igati soodustama litsentsivabade „toodete” loomist. Näiteks oma raamatu panin ma tasuta netti üles ning olen avalikult teadustanud, et sellel on CC litsents (ehk mittekommertslikel eesmärkidel paljunda, prindi, jne niipalju kui tahad). Mulle meeldivad muusikud, kes on sarnaselt teinud oma heliloominguga ja lubavad seda tasuta mp3-dega levitada.

 

NELJANDAKS: 2 aastat tagasi tahtsin Eesti Autorite Ühingule esitada kaebuse iseenda vastu. LOE: http://www.meikar.ee/blog/index.php?s=autorika. See asi jäi esitamata, sest sõitsin varsti pärast seda kolmepäevasele reisile Ukrainasse (kuhu aga jäin 1,5 kuuks) ning kui sealt tagasi tulin, oli koolilõpetamine käsil. Kahjuks, oleks olnud huvitav juhus, aga seda võiks ju koos Sinuga korrata.

6. Kas teie erakonna arvates peaks olema võimalik patenteerida tarkvara lähtudes Euroopa Patendiameti (EPO) definitsioonist (”an invention whose implementation involves the use of a computer, computer network or other programmable apparatus, the invention having one or more features which are realised wholly or partly by means of a computer program.”)?

Meie seisukoht on, et tarkvarapatendid ei ole vajalikud ning piiravad vaba konkurentsi ja innovatiivset arendustegevust.

 

Patent kaitseb tehnilist lahendust. Autoriõigusseadus annab tegelikult tarkvarale juba kaitse - koodi kaitstakse nagu tavalist kirjandusteost. Aga autoriõigustega opereerimine on paindlikum, kui patentidega - patent piiraks liigselt juba teiste isikute õigused.

 

Kui Euroopa Parlamendis see patenditeema kuum oli, küsisin selle EPO definitsiooni kohta patendiameti juhilt Pätsilt, kes kinnitas, et selle järgi ei saa tarkvara patentida. Kui oled huvitatud, siis saadan Sulle selle teema kohta palju lisainfot ja (pool)ametlikke seisukohti.

7. Kas riigi dokumendihalduses peaks kasutama dokumentide salvestamiseks ainult avatud, avaliku standardiga kinnitatud formaate või sobivad ka kinnised, ühe tootja poolt arendatavad. Miks?

Kaks küsimust, kuidas korraldatakse asutuste vaheline- ja sisemine dokumentide liikumine ning millises formaadis neid arhiveeritakse. Reformierakonna veendumus on, et infosüsteeme tellides peab riik lähtuma põhimõttest, et süsteem ei oleks seotud konkreetse tarnijaga ning seda oleks võimalik edasi arendada ja kasutada kogu riigi sektoris piiranguteta. Kõik e-riigi teenused peavad olema võrdväärselt kasutatavad levinud operatsioonisüsteemides.

Praegu on dokumenditöötluses probleemiks suurima turuosaga tarkvara tarnija soovimatus toetada avatud formaate, mis tähendab, et kui formaati vahetada, seisab ees ka tarkvaravahetus, millega kaasneb ka kasutajate koolitus, mis on kallis ja kindlasti tülikas..

 

Võimalike lahendusi on mitmeid, esimeseks on, et igal asutusel on õigus enda sisemist dokumendihaldust ja kasutatavaid formaate ning tarkvara määrata. Teiseks, et riigi juures on tegev standardiseeriv ja üldist IT-poliitikat suunav allasutus või kolmandaks, et olukord jääb samaks praegusega aga avalikkusele kättesaadavad dokumendid peavad olema formaatides, mida saab kasutada erinevates süsteemides ja tarkvaradega.

 

Kohtule dokumentide esitamise korras on kirjas (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12784699), et digitaalselt allkirjastatud dokumendid peavad olema kas txt, rtf või pdf formaadis. Aga XML? Loodan, et tulevikus minnakse täielikult üle vormingule, mille arendustegevus ei sõltu ainult kellegi ärihuvidest ja suvast.

Tweet This Post 

Sellist Internetis toimuvat valimiskampaaniat pole varem Eestis olnud. Kasutusel on nii ajaveebid, YouTube klipid, SmartVote, Postimees.ee foorumid ja palju muud.

EPRI korraldab veebruari keskel on-line arutelu teemal „Web 2.0 for Politicians”. Kohtade arv on piiratud ja suunatud peaasjalikult tegevpoliitikutele, aga huvi korral saan kindlasti mõne blogilugeja osalejaks registreerida. Andke julgelt teada: silver@meikar.ee

LISAINFO:

RADIO SHOW/PODCAST on “Web 2.0 for Politicians”
Hear about the hottest new media, techniques and campaigns from the big names in our Hot-Air Balloon

The next online EPRI event is now open for registration!

The political Hot Air Balloon Show will present interviews and discussions with the big names in online political campaigning, blogging… and Web 2.0. You can put your questions to the panel – via audio/video/online conference.

* You need only a phone, or an internet connection to participate - and of course an enquiring mind and desire to be ahead of the game.
* The live audio & online shows will take place on 12th and 14th February (early afternoon) - each show is 1.5 hours.
* Places for active participants are limited, but you can always download the podcast afterwards.

AGENDA: What’s on
Mon 12th Feb: Making Web 2.0 work for you
Hear from the big names in Blogging, Social Networking,
* David Weinberger: technologist, professional speaker, blogger (JohoThe Blog.com), and co-author of the Cluetrain Manifesto,
* Heather Holdridge: Political Director of “Care2” - the world’s biggest civic online campaign & social networking platform (7 million members);
* Justin Oberman: Founder of Digitism, mobile technology journalist and blogger (Mopocket.com),
* Steve Garfield: Community Manager for Hipcast and pioneer in video podcasting/blog, (TBC)
* Tom Steinberg: Founder of MySociety.org including the online petitions service on the UK Prime Minister’s site. (TBC)

Wed 14th Feb: Secrets of success? New media in political campaigning
Hear about the latest (new media) trends in political campaigning in the US and Europe.
* Alan Rosenblatt: Director, Internet Advocacy Center and famous blogger (aka Dr. DigiPol),
* Chris Casey: Director of Online Campaigns, NGP Software,
* Jimmy Orr: Director of E-Communications for US Governor Arnold Schwarzenegger, (TBC)
* Loïc Le Meur: European MD,Six Apart and one of France’s most influential bloggers.

CONCEPT: How it works
* The “Hot Air Balloon” game is a 1.5 hour online radio show, where invited experts need to convince the listeners of their added value to society, in order not to be thrown out of the sinking balloon.
* This online audio show will be followed by a Question-Answer session open to the live political audience via audio (telephone) and web conference.
* Your role as a panel member, would be to review the tools, question the visionaries and experts, and of course, decided which of them should stay in the balloon!

Tweet This Post