(Sini-valged vanakesed jälgivad õhinal brigadiri käteliigutusi, mis igale reedesel Maidani meeleavaldusel osalejale päevapalga välja mõõdab)

See, et suurem osa sini-valge-punaste lippude all “Janukovitš! Janukovitš!” karjuvaid ukrainlasi on siin päevapalga alusel, ei ole kellelegi üllatuseks. See on poliitiline valimiskampaania, mis võib-olla siin ei saagi teisiti toimuda.

Tõeline üllatus oli lugeda Eesti meedia teateid, et ka Tallinna vandaalidele makstakse. Näiteks Andrus Kivirähk kirjutas: “Kui vastab tõele, et pronkssõduri juurde värvati inimesi 80-kroonise tunnitasuga, siis oli see tõesti hea teenistus! Ei olnud tarvis prügikastist pudeleid korjata, lihtsalt seismise eest maksti tubli kopikas peo peale ning lisaks sai veel öösel vargil käia kah!”

Ukrainas makstakse selle eest, et inimesed oleksid SÕBRALIKUD JA RAHUMEELSED. Samuti on kõik tänavakampaaniad kantud ideest, et vägivalda mitte mingil juhul ei tekiks. Eestis tundub, et makstakse aga selle eest, et meeleavaldajad just märatsema ja vandaalitsema hakkaksid.

Olen pidanud siin Kiievis paljudele seletama, mis Eestis toimub. Nende jaoks on kõige kummastavam, et meeleavaldajad karjuvad loosungeid “Russia! Russia! CCCP forever!” jne. Sarnaseid loosungeid siin Kiievis ei kasutata ja meeleavaldusi vaadates tundub, et riik on palju ühtsem kui Eesti. Ka sageli venemeelsuses süüdistatud Janukovitši leer peab ukrainakeelseid kõnesid ja laulab: “Me oleme ukrainlased, üheskoos viime riiki edasi.”

Kiievis elav vabakutsline Kanada ajakirjanik saatis mulle eile sellise SMS-i: “Russia has to understand that the monument that was moved in Estonia, was for the Soviet soldier not the Russian soldier, amongst those soldires were not only Russians! If they are going that way, they also have to be held accountable for the Famine (Stalini ajal korraldatud näljahäda Ukrainas aastatel 1932-1934, kus suri hinnanguliselt 7-15 miljonit inimest) and all repression! Their citizens should all be refused visas by all civilized countries – their government’s statements of late should be a clear signal to all civilized people!”

Kohalik meedia näitab Eesti sündmusi neutraalselt ja pigem süüdistab Venemaad selles, et nad sekkuvad teise riigi siseasjadesse. Samas ka siin on selliseid poliitikuid, kes soovivad pingelistest sündmustest Tallinnas kasu lõigata. Harkovi linnapea Mihail Dobkin saatis kirja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele sooviga kuju ära osta ja see Harkovi kesklinna kolossaalse Lenini kuju kõrvale paigutada. Paras paar! (Loe pikemalt)

—
Iga tund saabub minu Riigikogu e-posti 10-20 ähvarduskirja ja arvatavasti on suure enamuse Riigikogu liikmete postkastid sõimust umbes. Saatjate haridustaset näitavad pealkirjad “i v rot tebya ebal, pedodofil!” ja “ШЛЮХИ”. Hommikul sain tundmatult numbrilt ka telefonikõne, kus 20-sekundilise venekeelse sõimu ajal lubati minuga teha igasuguseid asju, millest surm oli ehk kõige meeldivam.

—
Täna kell 18:00 toimuvad Kiievis mõlema leeri suuremad meeleavaldused, sini-valge-punased Maidanil, oranžid Euroopa väljakul. Hea sõber Dirk organiseeris mulle ja Krister Parisele pressinurka akrediteeringu. Krister kirjutas pikemalt Ukraina sündmustest tänases EPL-is. Soovitan lugeda!

Tweet This Post 

Juba 28 päeva seisab Kiievis telklinnak ja näiteks täna kogunes Maidanile vähemalt 10000 inimest avaldama toetust Janukovitšile. Selle aja jooksul ei ole toimunud aga midagi sellist, mis eile öösel Tallinnas. Meeleavaldusel ja –sõgedusel on suur vahe.

Paadunud demokraadina olen alati toetanud inimeste õigust oma arvamust välja öelda ja seda mitte ainult Eestis. Sõnavabadus, seisukohtade pluralism ja kodanikuühiskonna aktiivsus peavad olema omased igale riigile.

Oluline on mõista, et need kolm väärtust ei ole mitte ainult (kodaniku-) õigused, vaid ka kohustused. Ehk see, kes nõuab sõnavabadust ja õigust oma arvamusele, peab aktsepteerima ka teise inimese samaväärset õigust. Ja seetõttu ei mõista ma hukka neid kodanikke, kes arvavad, et pronkssõduri teisaldamine oli vale otsus.

Kuid kindlasti ei ole mingit õigustust sellele, mida vandaalid eile Tallinnas korraldasid. Tegemist ei olnud meeleavalduse vaid –sõgedusega. Ning mõne poliitiku eilsete sündmuste kommenteerimine tänitamisega, et „ma ju hoiatasin, et kui te julgete midagi kuju vastu teha, läheb halvasti,” on kohatu.

Tweet This Post 

Lippudega meeleavaldajad, mõned telgid Maidanil ja telklinnak Verhovna Rada kõrval pargis ei köida eriti tähelepanu ega oma enam suurt tähendust, seda ka telklinnaku elanike jaoks, kes seal justkui tööl on.

Eile rääkisin TV5 ajakirjaniku Ronjaga, kes kinnitas, et 90% sealolevatest isikutest on seal raha pärast. Makstakse iga sealoldud päeva eest ja ekstra veel juurde siis, kui oled mõne kaaslase meeleavaldusele kaasa võtnud. Just see püramiidskeem on mõnele osavale noorele andnud kiire mooduse korralik taskuraha teenida.

Samas näeb Ronja selles sini-valges massiürituses Kiievis pigem midagi positiivset. Paljud 20-, 30-, 40-aastased idaukrainlased pole kunagi Kiievis käinud ja nüüd siin olles näevad, et tegemist on väga toreda kohaga. Kindlasti loevad siin nad ka lehti, arutavad poliitika üle ja räägivad kohalikega, mis võimaldab neil ehk mõista ka teise poole arvamust. I

Telklinnak on võrreldes kahe aasta tagusega palju paremini korraldatud. Hommikul kell 09:00 kogunetakse ja marsitakse ühiselt objektidele, õhtul kell 17-18 marsitakse linnakusse (või bussidesse) tagasi, siis seistakse tunnikese palgasabas ja vahel harjutatakse järgmiseks päevaks. Kõik meenutab eeskujuliku pioneerilaagri argipäeva. Eile Verhovna Rada juurest üles jalutades oli rõõm vaadata, et isegi haigutatakse üheskoos.

Tweet This Post 

Ukraina ootab ülemkohtu otsust, kas presidendi ukaas parlament laiali saata oli õiguspärane. Poliitikute veidrate avalduste tegemine on muutunud igapäevaseks ja poliitiline tsirkus jätkub igal rindel.

Eile vestlesin paari sini-valge (Janukovitshi toetajate) telklaagri elanikuga. Dialoog oli umbes selline:

MINA: Miks te siin telklinnakus elate?

NEMAD: Ideede pärast?

M: Milliste ideede pärast?

N: Et ei tuleks uusi valimisi?

M: Miks uued valimised halvad on?

N: Sellepärast, et on!

M: Et olete praeguse parlamendi tööga rahul?

N: Jah. Meil olid valimised aasta tagasi ja rahvas ei taha uusi valimisi. Uued valimised oleksid rahva tahte vastased.

M: Kas ei ole hoopis nii, et valimised on vahend, kuidas rahvas saab näidata oma tahet.

N: Ei ole. Meil on nii, et rahvas ei otsusta, poliitikud otsustavad.

M: Kas see peabki nii olema?

N: Siin see lihtsalt on nii.

M: OK. Aga mis on teie arvates olulised muutused, mida Ukraina vajaks.

N: Ei tea

Räägitakse, et 90% telklaagri elanikest on seal kui tööl. Ehk saavad 50-100 grivnat päevapalka ja teevad, mis kästakse. Loodan, et homme saan kokku telklaagri juhiga ja ehk oskab tema sellele väitele vastata.

Reedel toimusid mõlema poole toetajate kõnekoosolekud, sini-valged Maidanil, oranzid 300 meetrit eemal Euroopa väljakul. Kahte rahvamassi lahutas kaks miilitsa valvepunkti ning eriüksuse ahelik. Eesmärk oli vaenupooled lahus hoida ja see õnnestus kenasti. Mingeid konflikte (ega isegi mitte katseid neid tekitada) ei toimunud.

Kõnekoosolekud olid vormilt sarnased – poliitikud laval, ühislaulmised, emotsionaalsed sõnavõtud ja kooris karjumised. Oranzid rahvamass röökis „VALIMISED”, sinik-valged „EI UUTELE VALIMISTELE”.

Suur tõenäosusega valimised toimuvad, aga mitte enne sügist. Traditsiooniliselt on valimiste kuu oktoober ja poliitikaanalüütikud ennustavad nende toimumist just siis.

Tweet This Post 

Ida-Ukainast saabunud 5000 bussi ääristavad Kiievi teid. Lennujaamast kesklinna sõites jäi mulje justkui tiirutaks ringiratast Tallinna bussijaamas aastal 1989 - kõikjal vanad (enamasti punased) Ikarussid. Peamiselt Ida-Ukrainast on pealinna saabunud kümneid tuhandeid inimesi.

15 minuti pärast algavad nii sini-valgete kui oranžide jõudude üritused, konfliktide vältimisks kahel eraldi väljakul ja tugeva miilitsa valve all. Keskvalimiskomisjoni ees seisavad kõrvuti mõlema poliitilise suuna pooldajate tühjad telgid ja vali tuul püüab neid maast lahti kangutada. Elanikud on lahkunud kesklinna poole, vaid käputäis valvureid trotsib hoovihma (hoo-rahet, pigem).

Aeg endal ka Maidani poole astuma hakata…

Tweet This Post 

Vestlen Kristiina Ojulandiga lennujaamas, tema teel Taani (Põhja- ja Baltimaade liberaalide konverentisile), mina Ukrainasse. Sõber Dirk saatis juba lõbusa SMS-i, et kell 18:00 algab Maidan II. Koos temaga sai Maidan I (ehk oranž revolutsioon aastal 2004) ajal pool Ukrainat läbi sõidetud ning ta on seda vajadusel valmis uuesti tegema.

Loodan, et Wifi levialasid on Kiivisse juurde tekkinud ja ma saan huvitavatest sündmustest kiiresti ka ajaveebi kirjutada.

Tweet This Post 

Pets ja Viik arutasid viimases tehnokrati saates koalitsioonilepingus sätestatud e-teemade üle. Kes kuulata raadiost ei saanud, siis podcast siin.

Vestluspartnerid olid rõõmsad, et koalitsioonilepingus on e-arengule nii palju tähelepanu pööratud. Rohkem, kui kunagi varem! Mure oli neil esmalt selle pärast, et kas kõike on võimalik ikka ära teha, ning teiseks, et riik võiks nende elluviimisele kaasata partneritena erinevaid mitte-riiklike organisatsioone.

Kes on lugenud Reformierakonna infoühiskonna teese ja koalitsioonilepingut, teab, et suur osa e-lubadustest kattuvad. Vastutasin RE IT teeside väljatöötamise eest ning kõige olulisema panuse selle sisule andsid Riho Oks, Hannes Astok, minut.ee lugejad ja mitmed teised e-usku kodanikud.

Pets palus saate lõpetuseks, et kui keegi riigikogust soovib koalitsioonilepingus sätestatud e-teemasid kommenteerida, andku teada. Seda ma siis siinkohal teengi ja ütlen lihtsalt: „Pets, Sul mu email, GSM ja Skype ju on! Võta julgelt ühendust!”

Tweet This Post 

Piisab väikese grupiga tänaval vaikides ajalehte lugeda, et lavatsi peale saada. Vähemalt Valgevenes! Eestis on asi situatsioon muidugi kardinaalselt teistsugune, mida näitas ka Valgevene toetusgrupi poolt täna Tammsaare pargis korraldatud üritus.

Valgevene toetusgrupp on üks mitmekülgne seltskond noori inimesi, keda seob ühine huvi (või õigemini mure) Valgevene tuleviku pärast. Nädal tagasi tegime 4-päevase ajurünnaku ja püüdsime leida uusi ideid, kuidas suurendada kaasmaalaste teadlikust Valgevene tegelikust situatsioonist. Ajalehtede üritus on nüüdseks ellu viidud.

Alles täna varahommikul ELDR-i volikogugult Zagrebist koju jõudes ei olnud ma seekordse ürituse korraldamise juures ja tänu Riigikogu haldusteenistusele, kes ei ole ikka veel suutnud RE fraktsiooni ruumidesse WIFI-t panna, jõudsin ma emaili lugeda alles siis, kui üritus juba läbi oli. Pikemalt saab välkmeeleavaldusest lugeda delfist ja pilte vaadata siit. TV3 ja Kanal 2 uudised jõuavad digiformaati homseks.

Pressiteade:
Tammsaare pargis toimus välkmeeleavaldus
Tallinn, 16. aprill

Täna toimus Tammsaare pargis veerandtunnine välkmeeleavaldus, milles osalenud umbes 20 inimest lugesid vaikides ajalehte sõnumiga “Süütu tegevus? Valgevenes läheksid sa selle eest vangi”. Valgevene toetusgrupi korraldatud aktsiooni eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et Valgevenes puudub nii sõna- kui ka ajakirjandusvabadus.

“Nädalavahetusel Moskvas toimunud meelavalduste laialipeksmisele reageerisid Eesti meediakanalid esiküljeuudiste ja rohkete artiklitega,” ütles Valgevene toetusgrupi liige Krister Paris. “Suur hulk inimesi aga ei tea, et Valgevenes on sarnased jõuvõtted lausa igapäevaseks muutunud. Väiksemgi rahulolematuse väljendus võimudega – näiteks opositsiooni väljaannete avalik lugemine – võib kaasa tuua arreteerimise ning läbipeksmise miilitsajaoskonnas,” selgitas Paris vaikiva lehelugemise sümboolset tähendust.

Täna on Valgevene solidaarsuspäev, mida tähistatakse iga kuu 16. kuupäeval. Sel päeval kustutakse 15 minutiks tubades tuled ja süüdatakse akendel küünlad. Nii mälestatakse Aljaksandr Lukašenka diktatuuri ajal kadunud ja hukkunud kaasmaalasi ning seistakse vabaduse eest. Lisaks küünalde süütamisele korraldatakse meeleavaldusi nii Valgevenes kui kogu maailmas.

Eesti Valgevene toetusgrupile panid aluse Eesti vabaühendused, samuti 2006. aasta Valgevene presidendivalimistel osalenud valimisvaatlejad. Avatud Eesti Fondi toel on solidaarsuspäeva tähistamist korraldatud alates selle loomisest 2005. aasta oktoobris.

PS: Selle ürituse korraldamise eest on kiituse ära teeninud Kelly, Kristen, Kadri ja Sue. Nnnjah…., kui ausalt mõelda, siis ega vist meie toetusgrupi kõik head mõtted olekski jäänud (ja jääksid) vaid ideetasandile, kui ei oleks Kellyt, kes alati nii palju oma aega ja südant nende elluviimisele pühendab.

Tweet This Post 

Tweet This Post 

Tänases Tartu Postimehes tellitud reklaamis kutsusin oma valijaid liituma osalusdemokraatia võrgustikuga. Siinkohal ütlen, et sellega võivad liituda kõik huvilised, kes toetavad osalusdemokraatiat ja soovivad hoida otsekontakti Riigikogu liikmega. Veelgi õigemaks pean, et kõik Riigikogu saadikud looksid sarnased võrgustikud oma valijatele. Siit soovitus blogilugejale: võta ühendust enda poolt valitud saadikuga ja tee talle selline ettepanek. Lisainfoks minu kiri valijatele:

Head valijad,

Osalusdemokraatia annab kodanikele võimaluse osaleda poliitilises otsustusprotsessis ja mõjutada seeläbi Eesti tuleviku kujundamist. Osalusdemokraatia on kodanikuühiskonna kõige selgem väljendus. Aktiivsed kodanikud hoolivad oma riigist ning osalevad nõu ja jõuga riigi paremaks muutmisel.

Kodanike kaasamiseks otsuste tegemise juurde on mitmeid teid. Paljud huvigrupid ja mittetulundusühingud on riigi institutsioonide koostööpartnerid ning nende organisatsioonide kaudu saavad kodanikud poliitilisi otsuseid mõjutada. Kuid see ei ole piisav.

Eestis kipub pahatihti olema nii, et valijad meenuvad poliitikutele vahetult enne valimisi ja hiljem unustatakse nendega vahetult suhelda. Valijatega suhtlemine on midagi enamat kui valimislubaduste täitmine ja sellest ajalehes kirjutamine. Kodaniku dialoog riigiga on eduka ja mõistliku poliitika aluseks. Usaldus tekib siis, kui mõlemad dialoogi pooled austavad üksteist. Ausus on poliitikas peamine.

Alates 2003. aastast olen iga kahe kuu tagant saatnud oma valijatele regulaarse ülevaate tööst Riigikogus. 2005. aastal avasin esimese Eesti poliitikuna ajaveebi, kus kajastan minu jaoks olulisi teemasid. Need kaks vahendit on taganud mulle hea tagasiside. Paljud inimesed on võtnud minuga erinevatel teemadel ühendust ja reaalselt mõjutanud seadusloomet, aga saanud ka pakilistele küsimustele vastuseid.

Kutsun Sind liituma osalusdemokraatia võrgustikuga, et Sind mitte ainult väärikalt Riigikogus esindada, vaid pakkuda Sulle võimalust osaleda poliitikas. Osalusdemokraatia veendunud toetajana leian, et see on iga poliitiku kohus.

Osalusdemokraatia võrgustiku liikmetele saadan kord kahe kuu jooksul ülevaate oma tegevusest Riigikogus. Minuga võib poliitilistel teemadel alati ühendust võtta, ettepanekuid teha ning lisainfot küsida (GSM: 5278089; e-post: silver@meikar.ee; skype: silver_meikar).

Silver Meikar
Riigikogu liige

LIITU siin

Tweet This Post