Kui tuuleiil maandumiskohast paraplaani eemale viib, ei ole hullu. Jalta – Sevastoopoli kiirtee on piisavalt lai ja lootus on, et Ukraina üldiselt julmad autojuhid ehmatusest ka pidurit vajutavad. Just nii juhtuski eelmisel nädalal Krimmis, kui tandemhüpet proovisin.

Lennu korralduse juures oli veider ka see, et instruktor oli kiivrid maha unustanud. Vahet pole, saab ka ilma hakkama. Ega kiiver siis kaljust alla ei jookse ja Jalta lähedal lendama hakka. Ning kui tuul kivisele põllulapikesele maanduda ei lase, siis küll maanteel ilma kiivrita maanduda saab.

Võrreldes Kuusiku kohalt langevarjuhüppe tegemisega, tuleb tunnistada, et varju all kõikudes on vaade Krimmis palju mitmekesisem. Meil ju lagendikud, põllud ja majakesed. Neil lisaks ka mäed, kaljud ja Must meri.

Video muuseas filmitud mobiiltelefoniga.

Tweet This Post 

Laupäevane SLÕhtuleht avaldas minu artikli “Suukorv pole demokraatlik”, mille täisversiooni “Meediavabaduse piiramisest algab taganemine demokraatiast” alates teisipäevast blogist lugeda sai.

Väike näpukas jäi saadetud artiklisse ka sisse. Nimelt jääb SLÕhtulehe avaldatust ekslik mulje, nagu Valgevene konsulit Aleksandr Ostrovskit ei lastaks Valgevenesse enam kunagi. Tegelikult kirjutas 16. aprilli ajalehes Molodjoš Estonii Aleksandr Šegedin, et MINU (Silver Meikari) JAOKS ON VALGEVENE UKS SULETUD. Sellest kirjutasin ka ühe blogipostituse: Valgevene näitas meile ust

Šegedinit’i arikli leiad siit: Неудобный председатель

Ning vajalik lõik järgmine:

Председателями нескольких групп, которые будут работать на «постсоветском пространстве», тоже стали довольно неоднозначные фигуры. Причем группа Эстония-Белоруссия вообще пока не создана, зато сформировано «Объединение в защиту демократического развития Белоруссии». Председателем объединения стал Сильвер Мейкар, который участвовал в волнениях в Минске во время президентских выборов в Белоруссии. Сейчас ему отказано в праве посещения этой страны. Этот депутат уже стал чем-то вроде профессионального революционера, так как участвовал и в «оранжевой революции» в Украине. Может быть, поэтому он стал и председателем еще одного парламентского объединения – группы Эстония-Украина.

Tweet This Post 

Tänases Postimehes ilmus minu küberrünnakuid käsitlev artikkel. Siin avaldan artikli täispikkuses:

Venemaa parimat küberarsenali ründes ei kasutatud

Täna veel langenuid ei ole. Jumal tänatud. Kuid ei ole mingit garantiid, et ühel päeval süttib häkkeri käsul fooriga ristmikul üheaegselt igal suunal roheline tuli või langeb eduka rünnaku ohvriks näiteks hädaabinumber 112. Selle tulemusena võivad toimuvad verised kokkupõrked ja võimetus kutsuda kiirabi läheb maksma inimelu.

Küberrünnakud ei ole maailmas midagi uut, kuid esmakordselt ajaloos rünnati riiki. Rünnete eesmärgiks oli rivist välja lüüa Eesti riigiasutuste kodulehed, aga ka online meedia ja internetipangad. Mitmel puhul lühiajaliselt see ka õnnestus, kuid vähemalt täna võib väita, et oleme hästi suutnud oma riiki kaitsta.

Siiani on peamiselt piirdutud kodulehekülgede ründamisega ning massilist rünnakut ei ole toimunud registrite, sisevõrkude ja sidesüsteemide vastu. Kodanike rahulolematust on tekitanud ajutised tõrked internetipankades ja meediakanalite „pimedus”. Ei midagi tõsist.

Mesilased ja küberrünnak

Küberrünnakute korraldajate leidmiseks ei ole oluline, kus asuvatest arvutitest kogupauk tehakse, vaid see, kust tuli käsk seda teha. Kõigi Eesti vastase rünnakute korraldamise iseloomulikuks jooneks on kirillitsa tähed ja vene nimed.

27. aprillil alanud küberrünnakuid võib osaliselt nimetada emotsionaalseks kodanikeliikumiseks. Vene edukast propagandast tiivustunud noored õppisid foorumitest lihtsad nipid küberründe korraldamiseks, nakatasid enda koduarvuti pahavaraga või installeerisid endale ründetarkvara. Üks küberaktivisti suudab häirida riiki samapalju, kui üksik herilane ilusat ilma nautivaid tudengeid Pirogovi platsil. Tuhande herilase soov tudengi kesamärjukest varastada aga häirib küll.

Küberrünnakute esimesel päeval lisandusid aktivistidele ka professionaalid ja pahavaraga nakatunud ülemaailmsed arvutitevõrgud, mis nagu herilaseparved ründasid sihtmärki igast küljest. Nakatunud arvuteid kutsutakse bot-ideks ja nad on küberpättide tavaline töövahend näiteks pankadelt raha välja pressimiseks.

Viimased küberrünnakuid aga võiks võrrelda juba intelligentsete hüper-herilaseparvedega, — ründed on olnud sihilikud, kiired ja teadlikud. Selliste herilaste rünnaku sihtmärgil on targem padavai Lossi tänava õppehoonesse joosta ja uks enda järel kiiresti kinni tõmmata.

Just nii käituti ka mitmete kodulehtedega, mis välismaailmale ligipääsuks mõneks ajaks suleti. Kui küberherilased olid ukse tagant kadunud, julgeti taas välja minna. Tuhandete herilase samaaegsed pisted on teatavasti surmavad.

Venemaa roll rünnetes

Kindlasti võtab aega Venemaa riigiaparaadi tegevuse tõestamine küberrünnetes, aga selle tegevusetus on juba tõestatud. Tasub vaid google.com’i kirjutada käsk „pinguem estonskie servera” ja leida hulgaliselt avatud foorumeid, kus vene kodanikud ilma varjunimedeta lepivad kokku ründeplaane. Sellist tegevust võiks võrrelda avaliku foorumiga, kus hulk inimesi lepib kokku, et täna lähme panka röövima.

Vaieldamatult soodustab Venemaa tegevusetusega pättide kuritegelikke plaane. Rahvusvaheline õigus ei reguleeri küberrünnakuid piisavalt ja niikaua, kuni Venemaa ei ole ka liitunud Euroopa Komisjoni küberkuritegevuse vastase konventsiooniga, on neilt raske midagi nõuda. Muuseas, Eesti oli abiks selle konventsiooni väljatöötamisel ja ratifitseeris selle juba aastal 2002.

Eriti küünilist suhtumist näitab tõik, et küberrünnakus osalenud mõned IP aadressid viitavad Putini administratsioonis asuvatele arvutitele. On see ametnike Kozirevi, Sosovi, Grishini jt tuvastatud arvutikasutajate lollus või ülbus, seda ma ei ta. Kahtlemata võib Moskva väita, et keegi kogemata „unustas” need juhised kümnetesse erinevatesse foorumitesse ning IP aadressid on võltsitud.

Kodanikuliikumisest märksa tõsisem on ülemaailmsete pahavaraga nakatunud arvutivõrkude kasutamine. Isegi siis, kui mõne sellise massilise ründe maksis kinni Vene julgeolekuasutus, on väga vähetõenäoline, et pangaülekande adressaadi real seisab FSB ja seletuses „www.president.ee serveri ründamise eest 9. mail”. Arvestades Vene riigi koostöövalmidust, ei tule maksjad arvatavasti kunagi välja.

Ametlikult on ka Nashi kodanikeühendus, mida Vene võimuaparaat kuidagi mõjutada ei saa. Samas ei ole just palju kahtlejaid, et nii Nashi käsu- kui ka finantsliin jookseb Punase Väljaku sillutise alt Kremlisse. „Me oleme teinud maksimumi olukorra lahendamiseks, kuid ei saa segada kodanikuühenduse tööd” oli Venemaa vabandus Eesti saatkonna piiramise ajal, kuid ei-tea-mis jõul pakkisid nashistid oma kola 20 minutiga kokku, kui rahvusvaheline üldsus mõistis Moskvas toimuva ühemõtteliselt hukka. Usun, et väga kiiresti suudaks Moskva käsk pidurdada ka küberründed.

Küberrünnakute tugevus

Küberrünnak Liberia vastu oleks sama hea, kui tankiga sääske rünnata. Alla 0,1% internetikasutajaid ja peaaegu olematu infrastruktuur ei ole riigi toimimise seisukohalt oluline ja seega igasuguse kübersõja suhtes immuunne. Teine asi on Eesti, kus Internet ja e-teenused on lahutumatu osa kodanike elust ja ettevõtete ning riigi toimimisest.

Linnar Viik on õigesti öelnud, et 21. sajandil on riigi lahutamatuks osaks lisaks territooriumile ja õhuruumile ka tema arvutivõrgud ja infosüsteem. Täna oleme suutnud oma riiki kaitsta ja võita lahingu. Samas ei ole vaenlane käiku lasknud veel oma peajõude. Seda mitmel põhjusel.

Igasugune rünnak tähendab, et antakse ära oluline info võimekuse ja taktika kohta. Ehk traditsioonilise sõja puhul saab vastaspool suhteliselt kiiresti teada, milline on efektiivseim moodus vaenlase tanki hävitamiseks ja millisest sõjaväebaasist alustati dessanti. Kübersõja puhul täiustatakse kaitsesüsteeme kiiresti ning täpselt samasugune rünnak enam efekti ei omaks.

Just seetõttu võib kindel olla, et Venemaa ei ole selle küberründe puhul oma raksekahurväge meie vastu rakendanud. Aastaid arendatud ja ülesehitatud ründevalmidus on kindlasti suurem ning mõeldud tõeliseks kübersõjaks. Eesti vastaste küberrünnakutega ei reedeta kindlasti oma parimat tehnikat ja taktikat. Täisvõimsusel kübersõjas ei oleks aga ohus mitte ainult kodanike heaolu, vaid ka elud.

Tweet This Post 

Meediat nimetatakse neljandaks võimuks, kuid kui rahvas esimest kolme ei usalda, siis võiks teda ka esimeseks nimetada. Vähemalt vene keelt emakeelena kõnelevate eestimaalaste puhul tundub tõele vastavat. ORT õhtustest uudistes on rohkem tõde, kui ETV uudistes või valitsuse liikmete avalikes pöördumistes.

Pole siis ime, et hea sõber ja kolleeg Kristiina Ojuland sellise olukorraga rahul ei ole ja peab propagandasõja võitmise vahendiks vene telepilt sahisevaks muuta. Jagan Kristiina õigustatud muret, kuid näen tema lahenduses mitmeid ohte.

Siinkohal ei hakka ma heietama teemal, kuidas lairiba-interneti hea kättesaadavus muudab selle tegevuse pikas perspektiivis mõttetuks. Keskendun ohtudele, mis kaasnevad (välis-) meedia piiramise ja/või selle riikliku mõjutamisega.

Eeskuju Valgevenest

Välismeedia ohtliku mõju kõrvaldamise eest vaieldamatuks eeskujuks võiks pidada Valgevenet. Poola piiri lähedal asuvas Brestis pidid küll Poola raadiojaamad levima ning isegi Vaba Euroopa Valgevene originaalsaated umbes 30 kilomeetri raadiuses kuulda olema, kuid see ei taga 10 miljoni elanikuga riigis mingit tähelepanu.

Isegi siis, kui mõnel tõesti piraatpanniga CNN või BBC telekapurki jõuab, ei taga vähene keeleoskus piisavat arusaamist. Palju mõnusam on ju vaadata Russkii Kino’st filme, kui püüda aru saada, miks välisuudised sisemaistest niipalju erinevad. Arutada selle üle ei ole ju niikuinii kellegagi.

Jaanuaris Valgevenet külastades kurtsid kohalikud, et gaasitüli tõttu on hakatud tsenseerima ka Vene uudiseid, sest nendes on olnud kriitilisi noote Batka (Lukashenka) suunas. Nii hakati vene uudiseid Valgevene riigitelekanalitesse edastama tunnise hilinemisega, ebasobivad kohad välja lõigatud.

Eelmisel aastal külastas Valgevenet vaid paarsada tuhat lääne-euroopa turisti, mis ei ole kindlasti piisav, et läbi isiklike kontaktide mingitki teise arvamuse seemet levitada. Seda enam, et vähegi aktiivsematele välismaalastele lihtsalt suletakse uks riiki. 16. aprilli Молодежь Эстонии’s annab Eesti-Valgevene diplomaatliste suhete sõlmimise 15. aastapäeva puhul Valgevene konsul Aljaksandr Ostrovski intervjuu ja samas lehes kirjutab Александр ШЕГЕДИН, et näiteks mind ei lasta sinna riiki enam kunagi.

Keelustamise lumepalliefekt

Ka Valgevenes algas kõik mõne ajalehe sulgemise ja mõne ajakirjaniku persona non grataks nimetamisega. Kuid sellel on lumepalliefekt. On raske tõmmata piiri, kus piiratakse vale levitamist ja kus sõnavabadust. Ning mis kasu sellest oleks arvestades, et vene telekanalitele ligipääsu sulgemine (isegi siis, kui see oleks tehniliselt võimalik) ei taga, et Eesti venekeelne meedia oma tonaalsust muutma hakkaks.

Ivan Makarov kirjutas Päevalehes õigesti: „Kui me ei suuda kindlustada isegi seda, et meie enda massiteabevahendid täidaksid elementaarseid reegleid – et ässitavaid kuulujutte, laimu ja isikute ning riikluse ja rahvuste vastu suunatud üleskutseid ning solvanguid ei avaldataks – kuidas me suudame siis reguleerida väljastpoolt tulevat vihkamislainet?”

Teoreetiliselt võib ka pahad venekeelsed lehed kinni panna, aga siis võiks juba ühe hoobiga ära keelata ka kriitilised artiklid eestikeelses meedias. Alustaks Kesknädalast, mis on ju vene propaganda K kuues. Mis suhtes on nende vale ja vihkamine õigem kui ORTV oma? Ja pärast seda läheks kollase meedia kallale.

Ärakeelamise kõrvalprobleem on selles, et tsenseeritavad kanalid omandavad alatihti suurema usalduse, tõe ja suursugususe oreooli ehk saavutavad selle, mida hävitada püüti. Mäletame ju Ameerika Häält ja Vaba Euroopat, mis hoolimata venekeelsest monotoonsest pealelugemisest meie maailmapilti 20 aastat tagasi kujundasid. Ka vene telekanalite keelamisega muudame need legitiimseks.

Lahendus

Kriisi emotsioonidest kantult pakutakse erinevaid lahendusi. Mäletan üritust, kui meediast poliitikasse siirdunud arutlesid omavahel, et üheks võimaluseks on näiteks venekeelse Postimehe kasutamist „õige” sõnumi edastamiseks. Uskumatu. Esiteks muutuks Postimees siis võimu häälekandjaks ja nendele, kes võimu ei usalda, ei oleks sellel mingit efekti.

Vahel jõuab minu postkasti mõni linnaosaleht, kus keegi tähtis keskerakondlane tõestab veenvalt, kui tore on Sakala lammutamine, kui aus mees on Elmar Sepp või kui hästi linnarahaga ümber käiakse. Loen, aga tõesti ei usu. Lähen hoopis vihaseks.

Miks siis arvata, et kui visata Ida-Virumaal igasse postkasti tõe leht, muudavad sealsed elanikud oma arvamust. Suurem osa propagandalehtedest rändab kohe pliidi alla või hakkab vaesel ajal asendama vetsupaberit. Kas tõesti usutakse propagandalehtede võidukäiku?

Mina ei arva, et meie venekeelsed elanikud nii rumalad on. Selle tõestuseks on ka tõik, et populistid Dmitri Klenski või Andrei Sarenkov pole kujunenud vene eliidiks ja arvamusliidriteks Eestis. Konstitutsioonipartei kogus Riigikogu valimistel viimati ju vaid 0,9% häältest.

Just seetõttu julgen väita, pronkssõduri teisaldamisest puhkenud siseriiklikus kriisis on ka midagi positiivset. Tänu sellele on hakatud arutlema teemadel, mis muidu majanduskasvu ja pensionitõusu kõrval väheolulisena tundusid. Kõikide Eestis elavate inimeste arvamus on muutunud oluliseks.

Kultuuriministri otsustav toetus novosti.etv24.ee avamisele on kiiduväärne, nagu ka arutelud kultuuriseltsidega vene meedia üle. Oluline on dialoog (meedia-) organisatsioonidega, mis täna meie venekeelses elanikkonnas debatti tekitavad, näiteks Pervõi Baltiski Kanaliga. Selle asemel, et midagi sulgeda, peaks looma usaldusväärse suhte meediumitega, mida meie venelased usaldavad.

Tweet This Post 

Nädalavahetusel ilmus Washington Posti (Moskvas resideeruva) ajakirjaniku Peter Finni 3-päevase Eesti reisi töötulemus. Juhuse tahtel korraldasin mina tema kohtumised, ehk tegin seda, mida üldjuhul teeb pressisekretär. Siinkohal tahangi öelda suur aitäh nendele, kes ainult ühepäevasest etteteatamisest hoolimata leidsid oma tihedast ajagraafikust aega Peterile intervjuu andmiseks. Aitäh Linnar Viik, Peeter Marvet, Hillar Aarelaid, Raul Volter, Rein Lang, Jaak Aaviksoo, Jaan Piirsalu, Kadri Põldaru jt.

Lisaks harivatel kohtumistel osalemisele oli mul tore kõrvalt vaadata, kuidas USa (aga ka maailma) ühe mõjukaima väljaande korrespondent tööd teeb.

Tema artiklit loe siit: Cyber Assaults on Estonia Typify a New Battle Tactic

Eelmisel nädalal jooksis AP, Reutrsi ja teiste agentuuride uudisterealt Aaviksoo telefoni teel antud kommentaar: “We identified in the initial attacks IP numbers from the Russian governmental offices,” Aaviksoo told The Associated Press by telephone, referring to traceable Internet addresses. “There is no sufficient evidence of a governmental role but it indicates a possibility.”

Selle kohta ütles Peter, et selline “may-be” ei ole piisavalt hea Washington Posti jaoks. Ehk kui keegi avaldab vaid kahtlust, siis seda nad kindlasti oma kvaliteetlehte ei pane. Eks ole see ka põhjuseks, miks minu konkreetsem kommentaar sisse läks!

“There are strong indications of Russian state involvement,” said Silver Meikar, a member of Parliament in the governing coalition who follows information technology issues in Estonia. “I can say that based on a wide range of conversations with people in the security agencies.”

Sellest pikemalt kirjutasin artiklis, mis peaks 2-3 päeva pärast Postimehes ilmuma.

__

See, et keegi oma tööarvutis Eesti riigiasutuste kodulehti pingima hakkas, on armas. Seda enam, kui inimene töötab riigiaparatuuris. Nende inimeste selline tegevus ei moodusta kübetki sellest panusest, mida naaberiigi võim on andnud kogu küberrünnakule. Pigem tõestab ülimat ülbust ja küünilisust.

Paar näidet tõesti nutikatest tüüpidest:% Information related to ‘194.226.80.0 - 194.226.95.255′ inetnum: 194.226.80.0 - 194.226.95.255
netname: RSNET
descr: RUSSIAN STATE INTERNET NETWORK
descr: Main Division of Informations Resources
descr: for States organs of the Russian Federation
country: RU
admin-c: KOZ1-RIPE
admin-c: AVS76-RIPE
admin-c: DVD56-RIPE
tech-c: AVS76-RIPE
tech-c: MAGR-RIPE
tech-c: MP79-RIPE
tech-c: KOZ1-RIPE
tech-c: DVD56-RIPE
status: ASSIGNED PI
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
mnt-by: AS8291-MNT
mnt-by: ROSNIIROS-MNT
changed: *******@gov.ru <mailto:*******@gov.ru> 20070424
source: RIPEperson: Andrey A. Kozirev
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
phone: +7 495 6062863
phone: +7 495 6060333
fax-no: +7 495 6060333
e-mail: *******@gov.ru <mailto:*******@gov.ru>
nic-hdl: KOZ1-RIPE
changed: ******@nic.ru <mailto:******@nic.ru> 20061206
source: RIPEperson: Andrey V. Sosov
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
phone: +7 495 6062863
phone: +7 495 6060333
fax-no: +7 495 6060333
e-mail: *****@gov.ru < mailto:*****@gov.ru>
nic-hdl: AVS76-RIPE
changed: ******@nic.ru <mailto:******@nic.ru> 20061206
source: RIPEperson: Denis V. Davydov
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
phone: +7 495 6062863
phone: +7 495 6060333
fax-no: +7 495 6060333
e-mail: *****@gov.ru <mailto:*****@gov.ru>
nic-hdl: DVD56-RIPE
changed: ******@nic.ru <mailto:******@nic.ru> 20061206
source: RIPEperson: Mikhail V Poliakov
address: Administration of the President of the Russian
Federation
address: 4, Staraya sq.
address: Moscow
address: Russia
remarks: phone: +7 495 6062882
phone: +7 495 6062882
remarks: fax-no: +7 495 6062882
fax-no: +7 495 6062882
e-mail: ***@gov.ru < mailto:***@gov.ru>
nic-hdl: MP79-RIPE
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
changed: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru> 20030717
source: RIPE
remarks: modified for Russian phone area changes
changed: ********@ripe.net <mailto:********@ripe.net> 20051216person: Mikhail A. Grishin
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
remarks: phone: +7 095 2062863
phone: +7 495 2062863
remarks: phone: +7 095 2060333
phone: +7 495 2060333
remarks: fax-no: +7 095 2067355
fax-no: +7 495 2067355
e-mail: ****@gov.ru <mailto:****@gov.ru>
nic-hdl: MAGR-RIPE
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
changed: ****@gov.ru <mailto:****@gov.ru> 20031001
source: RIPE
remarks: modified for Russian phone area changes
changed: ********@ripe.net <mailto:********@ripe.net> 20051216% Information related to ‘194.226.80.0/20AS8291′route: 194.226.80.0/20
descr: RGIN
origin: AS8291
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
mnt-by: AS8291-MNT
changed: ****@ns.gov.ru <mailto:****@ns.gov.ru> 19970716
source: RIPE

Tweet This Post 

Marika Tuus ütles täna Riigikogu kõnepuldis välja tõe Keskerakonna pensionipoliitika kohta. Olenemata sellest, kui palju valitsus otsustab pensione tõsta, esitavad nad alati parandusettepaneku, et summat suurendada. Seekord siis 50 krooni võrra.

Stenogrammist võib lugeda: „Keskerakond leiabki, et pensione tuleb praegu tõsta rohkem, kui seda koalitsioon ette näeb.” See kehtib alati. Ei mingeid kalkulatsioone, kompromisse ega koostööd. Alati vähe, liiga vähe! Poliitilise demagoogia lihtsam tõde, et rohkemat on alati võimalik nõuda.

Tuleb meelde Ukraina 2004, kui peaminister (ja presidendikandidaat) Janukovitsh tõstis kuu enne valimisi pensione ligi kaks korda. Läks kaks kuud mööda, tänavatelt korjati eduka oranži revolutsiooni sümbolid ja valimisvõitluse kaotanud Janukovitsh nõustus kenasti pensionite vähendamisega endisele tasemele. Valimiskampaanias tõi see talle küll hääli, aga mitte piisavalt. Pärast valimisi aga oli juba ükskõik.

Eestis on järgmised valimised 2,5 aasta pärast, aga sellest hoolimata on retoorika väga sarnane.

Minu sõnavõtt Riigikogus:

Silver Meikar
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma tulin siia selleks, et tänada Marika Tuusi. Täiesti siiralt tahan tänada, sellepärast et Marika Tuus oma sõnavõtus sõnastas lihtsalt, aga väga arusaadaval moel Keskerakonna pensionipoliitika alustala. Ta ütles: “Keskerakond on seisukohal, et pensione tuleb tõsta alati rohkem, kui koalitsioon seda ette näeb.” Ehk ükskõik, kui suur on pensionitõus, ikka on vähe, ei mingeid arvutusi, kalkulatsioone, kompromisse. Ma arvan, et see oli väga hea. Aitäh sulle!

(sõnade „praegu” ja „alati” üle võib ju iriseda. Piisab vaid lugeda keskerakondlaste sõnavõtte ükskõik millal ja millise pensionitõusu arutelul ja leida selge seaduspärasus. Vähe!)

Tweet This Post 

(Finišiheitlus Tallinna vanalinnas VIDEO: Silver Meikar)

Täna tehti Tallinnas natuke ajalugu. Varem pole vanalinnas suusavõistlusi toimunud, ammugi siis pool-suvisel maikuu päeval. Suusaprindi meestefinišis näitas klassi norrakas Jens Arne Svartedal, kes hüppega võidu vormistas. Sellele järgnes muidugi üheskoos käntsa käimine.

Tallinn on muutunud taas turvaliseks ja rahulikuks.

Tweet This Post 

(Lauluviisike 9. mail tõnismäel. VIDEO: Silver Meikar)

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Lõpuks ometi kajastab ka eestikeelne meedia (eile Eesti Raadio, täna EPL) seda, mida minu kolleeg Vladimir Velman esmaspäevases Molodjož Estoniis teatas. Nimelt on Velman kaotanud usu Eesti võimu ja lubab selle vastu sõdima hakata: “Ma hakkan võitlema selle võimu vastu mulle kättesaadavate parlamentlike vahenditega.”

Olen Velmaniga varem sõnelenud Valgevene teemal. Sealne võim ja riigikorraldus talle meeldib. Lukashenka on seal 10 aastaga riiki ja rahvast venestanud rohkem, kui seda jõudis NL kolmveerand sajandiga teha - valgevene keel on sisuliselt väljasuretatud, igasugused iseseisvust näitavad sümbolid keelustatud ja vaba meedia hävitatud. Kas Velman armastaks sellist võimu ka Eestis? Järgmine nädal Riigikogus küsin.

Tweet This Post 

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus on koostanud ülevaate “Moskva käsi Tallinna rahutustes”, mida soovitan kindlasti lugeda. Ning kui peaks keegi Sinu tuttav välisajakirjanik lisainfot küsima, siis on sellele lihtne viidata!
Ülevaade eesti keeles: http://www.icds.ee/index.php?id=3⊂=2&L=0

____

Cyberattacks

Beginning on April 27, Estonia fell victim to a series of powerful cyberattacks. The attacks entailed a broad array of techniques, beginning with simple spam posting and ranging to well-coordinated DDoS (Distributed Denial-of-Service) attacks against the IT systems of the Government. A DDoS attack consists of the sending of multitudes of meaningless queries by many computers to a specific server or to a network of computers. As a result, the targeted network or server becomes oversaturated or simply ceases to function.The cyberattacks were coordinated in the Internet in the Russian language. Many of the attacks originated from computer networks and servers situated in Russia. The Internet was used to distribute detailed instructions on how to act in the Russian language. These instructions covered topics about the nature and execution of attacks (how to attack), as well as information about targets (what to attack) and timing (when to attack). The instructions were disseminated on websites, in forums, and in chat spaces.In most cases, these were very basic instructions, which don’t require the user to have particular knowledge or skills. This facilitates attacks being carried out at the level of the ordinary citizen. All one requires is access to a computer with an Internet connection.The first attack took place on April 27 after the first night of rioting and was fairly simple. The portrait of Prime Minister Andrus Ansip on the home page of the Estonian Reform Party was defaced. On the same day, the first denial-of-service attacks were directed against Estonian government organizations. Some of these were successful, but it was possible to restore the normal operation of the websites within a reasonably short time.The first signs that someone was urging attacks to be carried out against Estonian web pages was discovered on April 28 at the address http://2ch.ru and http://forum.xaker.ru. Discussions were also taking place about how to finance the rental of the server farms and botnets needed to carry out massive attacks.A botnet (a robot network) consists of a large number of hijacked computers that are used for the purpose carrying out an attack or for distributing junk mail. So-called Trojan Horse applications are often used for the hijacking of computers. These log onto chat lines in the Internet and await instructions from the party who controls the botnet. Botnets are ordinarily owned by criminal gangs, who rent botnets in order to be able to launch attacks, usually against enterprises, for criminal purposes. Simultaneously, the detailed orders to attack, as described earlier, were being disseminated via the Internet. Although the majority of the attacks that resultantly took place were of a rather primitive nature, they were effective for the purposes of creating chaos and confusion. The attacks were also discussed and coordinated in concert in IRC (Internet Relay Chat) environments, which are intended to be used for group discussions. The consequence was a large incremental increase in spontaneous attacks carried out by individuals. On April 30, a sharp rise took place in respect to the sophistication of attacks and the resources that are needed to carry out such attacks. From this point on, a number of very complex attacks were launched. The attacker or attackers were able to dedicate substantial resources to the attacks against Estonia, which is indicative of the existence of a well organized and financed opponent.By this time, the Estonian authorities had blocked the majority of Internet traffic arriving in Estonia from IP addresses with the extension .ru, as well as from other foreign IP addresses. Then the brunt of the attack shifted to Domain Name Servers in the DNS system. Domain Name Servers “translate” IP addresses into human-friendly website names that are utilized by the majority of Internet users. As a result, websites become recognizable as addresses (for instance, in the form www.nato.int), instead of appearing as numerical IP-address combinations (an example of which would be 127.0.2.6.4.7). Putting the DNS-system out of commission would cripple all Internet use throughout Estonia. Some of these attacks were able to achieve temporary success.During the first days of May, telecommunications companies (Elion and Elisa) providing Internet services and Estonian media publications (Postimees) were added to the list of targets. The attackers covered their tracks by using global bot networks (not all of which are located in Russia), by using proxy servers located in third countries as the channels for their attacks, and by distorting their IP addresses.

READ FULL RAPORT: Ülevaade inglise keeles: http://www.icds.ee/
____

First cyber attacker arrested

Dmitri is suspected of computer sabotage and of damaging connections to the computer network (Penal Code §206 and § 207). He actively participated on various Internet forums helping to organise cyber attacks, announced the spokesperson of the Public Prosecutor’s Office.

Dmitri independently volunteered and supervised other forum users in organizing the so-called DDoS attacks against several Estonian servers. As an Estonian resident, Dmitri had a good overview of the local Internet landscape and had the know-how for choosing targets. He instigated attacks against the web pages of local authorities as well as various political parties.

“Those who believe that they can be completely anonymous on the Internet and do whatever they like are seriously mistaken,” said Public Prosecutor Margus Kurm. “There are many competent specialists with the Estonian Police who are capable of tracking down even the most shrewd hackers”.

Senior Superintendent of the Central Criminal Police, Ivo Kolk, stated that the police has vowed to prosecute, to the full extent of the law, those attacking Estonian servers. “This crime, like any other crime, leaves a trace that will lead us to apprehending the criminals. The Central Criminal Police, in co-operation with specialists of other local authorities and private enterprises, has determined the main channels of anti-Estonian attacks as well as the culprits”.

Criminal proceedings for the apprehension of the organisers of the cyber attacks continue, and the number of suspects may increase. The purpose is to apprehend and prosecute all Estonian residents who have attacked servers themselves or have aided hackers from outside Estonia to do so.

Through international co-operation, Estonia aims to pursue the individuals who perpetrated these cyber crimes and bring them to justice, in accordance with the laws of Estonia. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/estoniareports/article.php?id=15856367)

Tweet This Post 

(Metsapäevade näituse avamine Riigikogus. VIDEO: Silver Meikar)

Riigikogu fuajees naeratas karu metsanädala näituse „Mets läheb peale” avamisel osalejatele. Lisaks karule sai vaadata fotostende metsadest ja metsatöödest, osaleda saagimisvõistlusel ja vestelda Metsanädal 2007 korraldajatega.

Kindlasti leiaks see ja paljud teised toredad üritused palju rohkem kajastust, kui ei oleks seda sõnasõda Pronkssõduri ümber. Loodan, et täna ja homme sõnasõjast kaugemale ei minda ning aprilli lõpu sündmused ei kordu. Samuti seda, et konflikt vaibub ja kõik eestimaalased saaksid tegeleda palju meeldivamate teemadega.

Täpsemat infot metsanädala kohta võid leida aadressilt www.metsaselts.ee

(Üks foto ka ürituselt. Võistlus, kes saeb kõige täpsemalt 100g “viilu”. Minu tulemus 106g tagas mulle neljanda koha. FOTO: Helin Noor)

Tweet This Post