Paraplaaniga kiirteele maandumine (VIDEOD)
Kui tuuleiil maandumiskohast paraplaani eemale viib, ei ole hullu. Jalta – Sevastoopoli kiirtee on piisavalt lai ja lootus on, et Ukraina üldiselt julmad autojuhid ehmatusest ka pidurit vajutavad. Just nii juhtuski eelmisel nädalal Krimmis, kui tandemhüpet proovisin.
Lennu korralduse juures oli veider ka see, et instruktor oli kiivrid maha unustanud. Vahet pole, saab ka ilma hakkama. Ega kiiver siis kaljust alla ei jookse ja Jalta lähedal lendama hakka. Ning kui tuul kivisele põllulapikesele maanduda ei lase, siis küll maanteel ilma kiivrita maanduda saab.
Võrreldes Kuusiku kohalt langevarjuhüppe tegemisega, tuleb tunnistada, et varju all kõikudes on vaade Krimmis palju mitmekesisem. Meil ju lagendikud, põllud ja majakesed. Neil lisaks ka mäed, kaljud ja Must meri.
Video muuseas filmitud mobiiltelefoniga.
Valgevene piir ikka mulle suletud, ehk vigade parandus.
Laupäevane SLÕhtuleht avaldas minu artikli "Suukorv pole demokraatlik", mille täisversiooni "Meediavabaduse piiramisest algab taganemine demokraatiast" alates teisipäevast blogist lugeda sai.
Väike näpukas jäi saadetud artiklisse ka sisse. Nimelt jääb SLÕhtulehe avaldatust ekslik mulje, nagu Valgevene konsulit Aleksandr Ostrovskit ei lastaks Valgevenesse enam kunagi. Tegelikult kirjutas 16. aprilli ajalehes Molodjoš Estonii Aleksandr Šegedin, et MINU (Silver Meikari) JAOKS ON VALGEVENE UKS SULETUD. Sellest kirjutasin ka ühe blogipostituse: Valgevene näitas meile ust
Šegedinit'i arikli leiad siit: Неудобный председатель
Ning vajalik lõik järgmine:
Председателями нескольких групп, которые будут работать на «постсоветском пространстве», тоже стали довольно неоднозначные фигуры. Причем группа Эстония-Белоруссия вообще пока не создана, зато сформировано «Объединение в защиту демократического развития Белоруссии». Председателем объединения стал Сильвер Мейкар, который участвовал в волнениях в Минске во время президентских выборов в Белоруссии. Сейчас ему отказано в праве посещения этой страны. Этот депутат уже стал чем-то вроде профессионального революционера, так как участвовал и в «оранжевой революции» в Украине. Может быть, поэтому он стал и председателем еще одного парламентского объединения – группы Эстония-Украина.
Parim küberarsenal ründes kasutamata
Tänases Postimehes ilmus minu küberrünnakuid käsitlev artikkel. Siin avaldan artikli täispikkuses:
Venemaa parimat küberarsenali ründes ei kasutatud
Täna veel langenuid ei ole. Jumal tänatud. Kuid ei ole mingit garantiid, et ühel päeval süttib häkkeri käsul fooriga ristmikul üheaegselt igal suunal roheline tuli või langeb eduka rünnaku ohvriks näiteks hädaabinumber 112. Selle tulemusena võivad toimuvad verised kokkupõrked ja võimetus kutsuda kiirabi läheb maksma inimelu.
Küberrünnakud ei ole maailmas midagi uut, kuid esmakordselt ajaloos rünnati riiki. Rünnete eesmärgiks oli rivist välja lüüa Eesti riigiasutuste kodulehed, aga ka online meedia ja internetipangad. Mitmel puhul lühiajaliselt see ka õnnestus, kuid vähemalt täna võib väita, et oleme hästi suutnud oma riiki kaitsta.
Siiani on peamiselt piirdutud kodulehekülgede ründamisega ning massilist rünnakut ei ole toimunud registrite, sisevõrkude ja sidesüsteemide vastu. Kodanike rahulolematust on tekitanud ajutised tõrked internetipankades ja meediakanalite „pimedus”. Ei midagi tõsist.
Mesilased ja küberrünnak
Küberrünnakute korraldajate leidmiseks ei ole oluline, kus asuvatest arvutitest kogupauk tehakse, vaid see, kust tuli käsk seda teha. Kõigi Eesti vastase rünnakute korraldamise iseloomulikuks jooneks on kirillitsa tähed ja vene nimed.
27. aprillil alanud küberrünnakuid võib osaliselt nimetada emotsionaalseks kodanikeliikumiseks. Vene edukast propagandast tiivustunud noored õppisid foorumitest lihtsad nipid küberründe korraldamiseks, nakatasid enda koduarvuti pahavaraga või installeerisid endale ründetarkvara. Üks küberaktivisti suudab häirida riiki samapalju, kui üksik herilane ilusat ilma nautivaid tudengeid Pirogovi platsil. Tuhande herilase soov tudengi kesamärjukest varastada aga häirib küll.
Küberrünnakute esimesel päeval lisandusid aktivistidele ka professionaalid ja pahavaraga nakatunud ülemaailmsed arvutitevõrgud, mis nagu herilaseparved ründasid sihtmärki igast küljest. Nakatunud arvuteid kutsutakse bot-ideks ja nad on küberpättide tavaline töövahend näiteks pankadelt raha välja pressimiseks.
Viimased küberrünnakuid aga võiks võrrelda juba intelligentsete hüper-herilaseparvedega, -- ründed on olnud sihilikud, kiired ja teadlikud. Selliste herilaste rünnaku sihtmärgil on targem padavai Lossi tänava õppehoonesse joosta ja uks enda järel kiiresti kinni tõmmata.
Just nii käituti ka mitmete kodulehtedega, mis välismaailmale ligipääsuks mõneks ajaks suleti. Kui küberherilased olid ukse tagant kadunud, julgeti taas välja minna. Tuhandete herilase samaaegsed pisted on teatavasti surmavad.
Venemaa roll rünnetes
Kindlasti võtab aega Venemaa riigiaparaadi tegevuse tõestamine küberrünnetes, aga selle tegevusetus on juba tõestatud. Tasub vaid google.com’i kirjutada käsk „pinguem estonskie servera” ja leida hulgaliselt avatud foorumeid, kus vene kodanikud ilma varjunimedeta lepivad kokku ründeplaane. Sellist tegevust võiks võrrelda avaliku foorumiga, kus hulk inimesi lepib kokku, et täna lähme panka röövima.
Vaieldamatult soodustab Venemaa tegevusetusega pättide kuritegelikke plaane. Rahvusvaheline õigus ei reguleeri küberrünnakuid piisavalt ja niikaua, kuni Venemaa ei ole ka liitunud Euroopa Komisjoni küberkuritegevuse vastase konventsiooniga, on neilt raske midagi nõuda. Muuseas, Eesti oli abiks selle konventsiooni väljatöötamisel ja ratifitseeris selle juba aastal 2002.
Eriti küünilist suhtumist näitab tõik, et küberrünnakus osalenud mõned IP aadressid viitavad Putini administratsioonis asuvatele arvutitele. On see ametnike Kozirevi, Sosovi, Grishini jt tuvastatud arvutikasutajate lollus või ülbus, seda ma ei ta. Kahtlemata võib Moskva väita, et keegi kogemata „unustas” need juhised kümnetesse erinevatesse foorumitesse ning IP aadressid on võltsitud.
Kodanikuliikumisest märksa tõsisem on ülemaailmsete pahavaraga nakatunud arvutivõrkude kasutamine. Isegi siis, kui mõne sellise massilise ründe maksis kinni Vene julgeolekuasutus, on väga vähetõenäoline, et pangaülekande adressaadi real seisab FSB ja seletuses „www.president.ee serveri ründamise eest 9. mail”. Arvestades Vene riigi koostöövalmidust, ei tule maksjad arvatavasti kunagi välja.
Ametlikult on ka Nashi kodanikeühendus, mida Vene võimuaparaat kuidagi mõjutada ei saa. Samas ei ole just palju kahtlejaid, et nii Nashi käsu- kui ka finantsliin jookseb Punase Väljaku sillutise alt Kremlisse. „Me oleme teinud maksimumi olukorra lahendamiseks, kuid ei saa segada kodanikuühenduse tööd” oli Venemaa vabandus Eesti saatkonna piiramise ajal, kuid ei-tea-mis jõul pakkisid nashistid oma kola 20 minutiga kokku, kui rahvusvaheline üldsus mõistis Moskvas toimuva ühemõtteliselt hukka. Usun, et väga kiiresti suudaks Moskva käsk pidurdada ka küberründed.
Küberrünnakute tugevus
Küberrünnak Liberia vastu oleks sama hea, kui tankiga sääske rünnata. Alla 0,1% internetikasutajaid ja peaaegu olematu infrastruktuur ei ole riigi toimimise seisukohalt oluline ja seega igasuguse kübersõja suhtes immuunne. Teine asi on Eesti, kus Internet ja e-teenused on lahutumatu osa kodanike elust ja ettevõtete ning riigi toimimisest.
Linnar Viik on õigesti öelnud, et 21. sajandil on riigi lahutamatuks osaks lisaks territooriumile ja õhuruumile ka tema arvutivõrgud ja infosüsteem. Täna oleme suutnud oma riiki kaitsta ja võita lahingu. Samas ei ole vaenlane käiku lasknud veel oma peajõude. Seda mitmel põhjusel.
Igasugune rünnak tähendab, et antakse ära oluline info võimekuse ja taktika kohta. Ehk traditsioonilise sõja puhul saab vastaspool suhteliselt kiiresti teada, milline on efektiivseim moodus vaenlase tanki hävitamiseks ja millisest sõjaväebaasist alustati dessanti. Kübersõja puhul täiustatakse kaitsesüsteeme kiiresti ning täpselt samasugune rünnak enam efekti ei omaks.
Just seetõttu võib kindel olla, et Venemaa ei ole selle küberründe puhul oma raksekahurväge meie vastu rakendanud. Aastaid arendatud ja ülesehitatud ründevalmidus on kindlasti suurem ning mõeldud tõeliseks kübersõjaks. Eesti vastaste küberrünnakutega ei reedeta kindlasti oma parimat tehnikat ja taktikat. Täisvõimsusel kübersõjas ei oleks aga ohus mitte ainult kodanike heaolu, vaid ka elud.
Meediavabaduse piiramisest algab taganemine demokraatiast
Meediat nimetatakse neljandaks võimuks, kuid kui rahvas esimest kolme ei usalda, siis võiks teda ka esimeseks nimetada. Vähemalt vene keelt emakeelena kõnelevate eestimaalaste puhul tundub tõele vastavat. ORT õhtustest uudistes on rohkem tõde, kui ETV uudistes või valitsuse liikmete avalikes pöördumistes.
Pole siis ime, et hea sõber ja kolleeg Kristiina Ojuland sellise olukorraga rahul ei ole ja peab propagandasõja võitmise vahendiks vene telepilt sahisevaks muuta. Jagan Kristiina õigustatud muret, kuid näen tema lahenduses mitmeid ohte.
Siinkohal ei hakka ma heietama teemal, kuidas lairiba-interneti hea kättesaadavus muudab selle tegevuse pikas perspektiivis mõttetuks. Keskendun ohtudele, mis kaasnevad (välis-) meedia piiramise ja/või selle riikliku mõjutamisega.
Eeskuju Valgevenest
Välismeedia ohtliku mõju kõrvaldamise eest vaieldamatuks eeskujuks võiks pidada Valgevenet. Poola piiri lähedal asuvas Brestis pidid küll Poola raadiojaamad levima ning isegi Vaba Euroopa Valgevene originaalsaated umbes 30 kilomeetri raadiuses kuulda olema, kuid see ei taga 10 miljoni elanikuga riigis mingit tähelepanu.
Isegi siis, kui mõnel tõesti piraatpanniga CNN või BBC telekapurki jõuab, ei taga vähene keeleoskus piisavat arusaamist. Palju mõnusam on ju vaadata Russkii Kino’st filme, kui püüda aru saada, miks välisuudised sisemaistest niipalju erinevad. Arutada selle üle ei ole ju niikuinii kellegagi.
Jaanuaris Valgevenet külastades kurtsid kohalikud, et gaasitüli tõttu on hakatud tsenseerima ka Vene uudiseid, sest nendes on olnud kriitilisi noote Batka (Lukashenka) suunas. Nii hakati vene uudiseid Valgevene riigitelekanalitesse edastama tunnise hilinemisega, ebasobivad kohad välja lõigatud.
Eelmisel aastal külastas Valgevenet vaid paarsada tuhat lääne-euroopa turisti, mis ei ole kindlasti piisav, et läbi isiklike kontaktide mingitki teise arvamuse seemet levitada. Seda enam, et vähegi aktiivsematele välismaalastele lihtsalt suletakse uks riiki. 16. aprilli Молодежь Эстонии's annab Eesti-Valgevene diplomaatliste suhete sõlmimise 15. aastapäeva puhul Valgevene konsul Aljaksandr Ostrovski intervjuu ja samas lehes kirjutab Александр ШЕГЕДИН, et näiteks mind ei lasta sinna riiki enam kunagi.
Keelustamise lumepalliefekt
Ka Valgevenes algas kõik mõne ajalehe sulgemise ja mõne ajakirjaniku persona non grataks nimetamisega. Kuid sellel on lumepalliefekt. On raske tõmmata piiri, kus piiratakse vale levitamist ja kus sõnavabadust. Ning mis kasu sellest oleks arvestades, et vene telekanalitele ligipääsu sulgemine (isegi siis, kui see oleks tehniliselt võimalik) ei taga, et Eesti venekeelne meedia oma tonaalsust muutma hakkaks.
Ivan Makarov kirjutas Päevalehes õigesti: „Kui me ei suuda kindlustada isegi seda, et meie enda massiteabevahendid täidaksid elementaarseid reegleid – et ässitavaid kuulujutte, laimu ja isikute ning riikluse ja rahvuste vastu suunatud üleskutseid ning solvanguid ei avaldataks – kuidas me suudame siis reguleerida väljastpoolt tulevat vihkamislainet?”
Teoreetiliselt võib ka pahad venekeelsed lehed kinni panna, aga siis võiks juba ühe hoobiga ära keelata ka kriitilised artiklid eestikeelses meedias. Alustaks Kesknädalast, mis on ju vene propaganda K kuues. Mis suhtes on nende vale ja vihkamine õigem kui ORTV oma? Ja pärast seda läheks kollase meedia kallale.
Ärakeelamise kõrvalprobleem on selles, et tsenseeritavad kanalid omandavad alatihti suurema usalduse, tõe ja suursugususe oreooli ehk saavutavad selle, mida hävitada püüti. Mäletame ju Ameerika Häält ja Vaba Euroopat, mis hoolimata venekeelsest monotoonsest pealelugemisest meie maailmapilti 20 aastat tagasi kujundasid. Ka vene telekanalite keelamisega muudame need legitiimseks.
Lahendus
Kriisi emotsioonidest kantult pakutakse erinevaid lahendusi. Mäletan üritust, kui meediast poliitikasse siirdunud arutlesid omavahel, et üheks võimaluseks on näiteks venekeelse Postimehe kasutamist „õige” sõnumi edastamiseks. Uskumatu. Esiteks muutuks Postimees siis võimu häälekandjaks ja nendele, kes võimu ei usalda, ei oleks sellel mingit efekti.
Vahel jõuab minu postkasti mõni linnaosaleht, kus keegi tähtis keskerakondlane tõestab veenvalt, kui tore on Sakala lammutamine, kui aus mees on Elmar Sepp või kui hästi linnarahaga ümber käiakse. Loen, aga tõesti ei usu. Lähen hoopis vihaseks.
Miks siis arvata, et kui visata Ida-Virumaal igasse postkasti tõe leht, muudavad sealsed elanikud oma arvamust. Suurem osa propagandalehtedest rändab kohe pliidi alla või hakkab vaesel ajal asendama vetsupaberit. Kas tõesti usutakse propagandalehtede võidukäiku?
Mina ei arva, et meie venekeelsed elanikud nii rumalad on. Selle tõestuseks on ka tõik, et populistid Dmitri Klenski või Andrei Sarenkov pole kujunenud vene eliidiks ja arvamusliidriteks Eestis. Konstitutsioonipartei kogus Riigikogu valimistel viimati ju vaid 0,9% häältest.
Just seetõttu julgen väita, pronkssõduri teisaldamisest puhkenud siseriiklikus kriisis on ka midagi positiivset. Tänu sellele on hakatud arutlema teemadel, mis muidu majanduskasvu ja pensionitõusu kõrval väheolulisena tundusid. Kõikide Eestis elavate inimeste arvamus on muutunud oluliseks.
Kultuuriministri otsustav toetus novosti.etv24.ee avamisele on kiiduväärne, nagu ka arutelud kultuuriseltsidega vene meedia üle. Oluline on dialoog (meedia-) organisatsioonidega, mis täna meie venekeelses elanikkonnas debatti tekitavad, näiteks Pervõi Baltiski Kanaliga. Selle asemel, et midagi sulgeda, peaks looma usaldusväärse suhte meediumitega, mida meie venelased usaldavad.
Küberrünnak Eesti vastu leiab kajastust kõikjal (TÄIENDATUD)
Nädalavahetusel ilmus Washington Posti (Moskvas resideeruva) ajakirjaniku Peter Finni 3-päevase Eesti reisi töötulemus. Juhuse tahtel korraldasin mina tema kohtumised, ehk tegin seda, mida üldjuhul teeb pressisekretär. Siinkohal tahangi öelda suur aitäh nendele, kes ainult ühepäevasest etteteatamisest hoolimata leidsid oma tihedast ajagraafikust aega Peterile intervjuu andmiseks. Aitäh Linnar Viik, Peeter Marvet, Hillar Aarelaid, Raul Volter, Rein Lang, Jaak Aaviksoo, Jaan Piirsalu, Kadri Põldaru jt.
Lisaks harivatel kohtumistel osalemisele oli mul tore kõrvalt vaadata, kuidas USa (aga ka maailma) ühe mõjukaima väljaande korrespondent tööd teeb.
Tema artiklit loe siit: Cyber Assaults on Estonia Typify a New Battle Tactic
Eelmisel nädalal jooksis AP, Reutrsi ja teiste agentuuride uudisterealt Aaviksoo telefoni teel antud kommentaar: "We identified in the initial attacks IP numbers from the Russian governmental offices," Aaviksoo told The Associated Press by telephone, referring to traceable Internet addresses. "There is no sufficient evidence of a governmental role but it indicates a possibility."
Selle kohta ütles Peter, et selline "may-be" ei ole piisavalt hea Washington Posti jaoks. Ehk kui keegi avaldab vaid kahtlust, siis seda nad kindlasti oma kvaliteetlehte ei pane. Eks ole see ka põhjuseks, miks minu konkreetsem kommentaar sisse läks!
"There are strong indications of Russian state involvement," said Silver Meikar, a member of Parliament in the governing coalition who follows information technology issues in Estonia. "I can say that based on a wide range of conversations with people in the security agencies."
Sellest pikemalt kirjutasin artiklis, mis peaks 2-3 päeva pärast Postimehes ilmuma.
__
See, et keegi oma tööarvutis Eesti riigiasutuste kodulehti pingima hakkas, on armas. Seda enam, kui inimene töötab riigiaparatuuris. Nende inimeste selline tegevus ei moodusta kübetki sellest panusest, mida naaberiigi võim on andnud kogu küberrünnakule. Pigem tõestab ülimat ülbust ja küünilisust.
Paar näidet tõesti nutikatest tüüpidest:% Information related to '194.226.80.0 - 194.226.95.255' inetnum: 194.226.80.0 - 194.226.95.255
netname: RSNET
descr: RUSSIAN STATE INTERNET NETWORK
descr: Main Division of Informations Resources
descr: for States organs of the Russian Federation
country: RU
admin-c: KOZ1-RIPE
admin-c: AVS76-RIPE
admin-c: DVD56-RIPE
tech-c: AVS76-RIPE
tech-c: MAGR-RIPE
tech-c: MP79-RIPE
tech-c: KOZ1-RIPE
tech-c: DVD56-RIPE
status: ASSIGNED PI
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
mnt-by: AS8291-MNT
mnt-by: ROSNIIROS-MNT
changed: *******@gov.ru <mailto:*******@gov.ru> 20070424
source: RIPEperson: Andrey A. Kozirev
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
phone: +7 495 6062863
phone: +7 495 6060333
fax-no: +7 495 6060333
e-mail: *******@gov.ru <mailto:*******@gov.ru>
nic-hdl: KOZ1-RIPE
changed: ******@nic.ru <mailto:******@nic.ru> 20061206
source: RIPEperson: Andrey V. Sosov
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
phone: +7 495 6062863
phone: +7 495 6060333
fax-no: +7 495 6060333
e-mail: *****@gov.ru < mailto:*****@gov.ru>
nic-hdl: AVS76-RIPE
changed: ******@nic.ru <mailto:******@nic.ru> 20061206
source: RIPEperson: Denis V. Davydov
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
phone: +7 495 6062863
phone: +7 495 6060333
fax-no: +7 495 6060333
e-mail: *****@gov.ru <mailto:*****@gov.ru>
nic-hdl: DVD56-RIPE
changed: ******@nic.ru <mailto:******@nic.ru> 20061206
source: RIPEperson: Mikhail V Poliakov
address: Administration of the President of the Russian
Federation
address: 4, Staraya sq.
address: Moscow
address: Russia
remarks: phone: +7 495 6062882
phone: +7 495 6062882
remarks: fax-no: +7 495 6062882
fax-no: +7 495 6062882
e-mail: ***@gov.ru < mailto:***@gov.ru>
nic-hdl: MP79-RIPE
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
changed: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru> 20030717
source: RIPE
remarks: modified for Russian phone area changes
changed: ********@ripe.net <mailto:********@ripe.net> 20051216person: Mikhail A. Grishin
address: Main Division of Informations Resources
address: for States organs of the Russian Federation
address: 4, Staraya sq.
address: 103132 Moscow
address: Russia
remarks: phone: +7 095 2062863
phone: +7 495 2062863
remarks: phone: +7 095 2060333
phone: +7 495 2060333
remarks: fax-no: +7 095 2067355
fax-no: +7 495 2067355
e-mail: ****@gov.ru <mailto:****@gov.ru>
nic-hdl: MAGR-RIPE
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
changed: ****@gov.ru <mailto:****@gov.ru> 20031001
source: RIPE
remarks: modified for Russian phone area changes
changed: ********@ripe.net <mailto:********@ripe.net> 20051216% Information related to '194.226.80.0/20AS8291'route: 194.226.80.0/20
descr: RGIN
origin: AS8291
notify: ***@gov.ru <mailto:***@gov.ru>
mnt-by: AS8291-MNT
changed: ****@ns.gov.ru <mailto:****@ns.gov.ru> 19970716
source: RIPE
Marika Tuus sõnastas edukalt Keskerakonna pensionipoliitika.
Marika Tuus ütles täna Riigikogu kõnepuldis välja tõe Keskerakonna pensionipoliitika kohta. Olenemata sellest, kui palju valitsus otsustab pensione tõsta, esitavad nad alati parandusettepaneku, et summat suurendada. Seekord siis 50 krooni võrra.
Stenogrammist võib lugeda: „Keskerakond leiabki, et pensione tuleb praegu tõsta rohkem, kui seda koalitsioon ette näeb.” See kehtib alati. Ei mingeid kalkulatsioone, kompromisse ega koostööd. Alati vähe, liiga vähe! Poliitilise demagoogia lihtsam tõde, et rohkemat on alati võimalik nõuda.
Tuleb meelde Ukraina 2004, kui peaminister (ja presidendikandidaat) Janukovitsh tõstis kuu enne valimisi pensione ligi kaks korda. Läks kaks kuud mööda, tänavatelt korjati eduka oranži revolutsiooni sümbolid ja valimisvõitluse kaotanud Janukovitsh nõustus kenasti pensionite vähendamisega endisele tasemele. Valimiskampaanias tõi see talle küll hääli, aga mitte piisavalt. Pärast valimisi aga oli juba ükskõik.
Eestis on järgmised valimised 2,5 aasta pärast, aga sellest hoolimata on retoorika väga sarnane.
Minu sõnavõtt Riigikogus:
Silver Meikar
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma tulin siia selleks, et tänada Marika Tuusi. Täiesti siiralt tahan tänada, sellepärast et Marika Tuus oma sõnavõtus sõnastas lihtsalt, aga väga arusaadaval moel Keskerakonna pensionipoliitika alustala. Ta ütles: "Keskerakond on seisukohal, et pensione tuleb tõsta alati rohkem, kui koalitsioon seda ette näeb." Ehk ükskõik, kui suur on pensionitõus, ikka on vähe, ei mingeid arvutusi, kalkulatsioone, kompromisse. Ma arvan, et see oli väga hea. Aitäh sulle!
(sõnade „praegu” ja „alati” üle võib ju iriseda. Piisab vaid lugeda keskerakondlaste sõnavõtte ükskõik millal ja millise pensionitõusu arutelul ja leida selge seaduspärasus. Vähe!)
Kuidas sprinterid kukuvad
(Finišiheitlus Tallinna vanalinnas VIDEO: Silver Meikar)
Täna tehti Tallinnas natuke ajalugu. Varem pole vanalinnas suusavõistlusi toimunud, ammugi siis pool-suvisel maikuu päeval. Suusaprindi meestefinišis näitas klassi norrakas Jens Arne Svartedal, kes hüppega võidu vormistas. Sellele järgnes muidugi üheskoos käntsa käimine. 
Tallinn on muutunud taas turvaliseks ja rahulikuks.
Lauluviis ja punased nelgid 9. mai Tõnismäel (VIDEO)
(Lauluviisike 9. mail tõnismäel. VIDEO: Silver Meikar)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Lõpuks ometi kajastab ka eestikeelne meedia (eile Eesti Raadio, täna EPL) seda, mida minu kolleeg Vladimir Velman esmaspäevases Molodjož Estoniis teatas. Nimelt on Velman kaotanud usu Eesti võimu ja lubab selle vastu sõdima hakata: “Ma hakkan võitlema selle võimu vastu mulle kättesaadavate parlamentlike vahenditega.”
Olen Velmaniga varem sõnelenud Valgevene teemal. Sealne võim ja riigikorraldus talle meeldib. Lukashenka on seal 10 aastaga riiki ja rahvast venestanud rohkem, kui seda jõudis NL kolmveerand sajandiga teha - valgevene keel on sisuliselt väljasuretatud, igasugused iseseisvust näitavad sümbolid keelustatud ja vaba meedia hävitatud. Kas Velman armastaks sellist võimu ka Eestis? Järgmine nädal Riigikogus küsin.
