Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Riigikogu liikme Silver Meikari suvepuhkus

19. juunil algatas SL Õhtuleht kampaania, kus palus kodanikel teavitada suvistest kohtumistest Riigikogu liikmetega. Tuleb tunnistada, et mingit valijatega kohtumist ma Tartus korraldanud ei ole. Tallinnas olen küll mõnega kohtunud ja samuti sai jaanipäeval ja kursuse 10. aastapäeva kokkutulekul olla koos heade sõpradega, kellest mitmed muuseas on ka valijad. Aga see ei lähe arvesse.

Viskasin pilgu peale oma kalendrile ja võin kinnitada, et olen igal tööpäeval Riigikogus käinud ning lisaks on toimunud palju erinevaid kohtumisi. Näited:

E, 18. juuni:
Küberrünnakute analüüsi töögrupp

T, 19. juuni:
Kohtumine ja intervjuu andmine Joshua Davisele (USA ajakirjanik ja dokumentaalfilmide tegija) . Teemaks aprillisündmused ja kübersõda.

K, 20. juuni:
RE juhatus
Küberrünnakute analüüsi töögrupp
(lõbusam üritus A le Coq staadionil toimunud Hansapanga ja SEB panga jalgpallikohtumise vaheajal penaltite löömine)

N, 21. juuni:
Välispoliitiline arutelu Kristiina Ojulandi ja ühe VM-i ametnikuga. Kestus 3 tundi.

R, 22. juuni:
Küberrünnakute analüüsi töögrupp
Kohtumine Valgevene inimõiguste aktivisti Andrei Laptenokoga

E, 25. juuni
Küberrünnakute analüüsi töögrupp

T, 26. juuni
Kohtumine Ukraina kiriku esindajaga
Kohtumine Ukraina suursaadikuga

Kolmapäeval oli diplomaatilise korpuse aastasündmus -- USA saatkonna korraldatud iseseisvuspäeva vastuvõtt, täna kohtun Kanada suursaadikuga, homme on Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu koosolek.

Riigikogu istungeid tõesti ei ole, aga see ei tähenda, et ei toimuks erinevaid töögruppe ja kohtumisi. Tean, et paljud Riigikogu liikmed käisid piirkondades koolilõpetajaid tervitamas ning osalevad suveüritustel.

Juuli alguses saatsin oma valijatele kirja http://www.meikar.ee/blog/?p=311 ja sain ka 8 vastust. Oluline on, et iga valija teaks oma Riigikogu liikme kontaktandmeid ja julgeks ettepanekute/küsimuste korral ühendust võtta. Minu andmed on avalikud ja kõigile teada.

Eelpool mainitud SL Õhtulehe artikli kommentaaridest leidsin ühe, mis puudutas ka mind:

Kätlin: Olen
Mina olen.. Kuigi valisin ühe neist kanditaatidest, siis Nii Karel Rüütli kui ka Silver Meikariga olen kohtunud. Kohvi kõrval arutanud hetkest seisu poliitikas, mida tema arvab asjadest ning andnud omapoolseid mõtteid edasi Samuti on nt. Meikaril lausa omadele valijatele, kes on soovi avaldanud..list Kuhu ta kirjutab teatud aja tagant
Seega eesti poliitikud muutuvad järjest avatumaks ja toredamaks. Olgu need kaks noort härrat, kõigile eeskujuks.

Kätlin (18)

Keskerakondlik populism ja Õllesummer!

Eelmisel nädalal langes menetlusest välja Keskerakonna eelnõu, mis oleks kehtestanud üle-Eestilise alkoholimüügi keelu kell 23:00 - 08:00. Õige, sest müügipiirangute kehtestamine peaks olema kohalike omavalitsuste pädevuses.

Seda pädevust kasutas järgmisel päeval edukalt Edgar, kes algatas Tallinnas eelnõu, mis alates 1. juulist keelaks alkoholi müügi juba alates kella 20:00-ist. Pärast seda on ilmunud ajakirjanduses mitmeid arvamuslugusid, näiteks tänases EPL-i juhtkirjas küsis Urmet Kook: „Kas tõesti juuakse rohkem?”

Osaliselt püüdis sellele küsimusele vastuse anda sama EPL, kus Õlleliit arvas, et: „Alkoholitarbimise statistika teevad kõrgeks turistide ostud”. Usun, et Edgari alkoholimüügi keeld võib tõesti selles osas abiks olla – öisele helsingi praamile ruttavad nn „viinaturistid” peavad tühja käruga A terminali väravasse sõitma.

Samas kardan, et kas Edgari sammud kuidagi Eesti joodikute elu mõjutab. Näen hommikul tööle minnes sageli, et minu korterelamu viimasel korrusel elav alkoholilembeline seltskonda juba kilekotiga poodi sammub ja piisava koguse alkoholi vähemalt ööpäevaks koju tassib.

Samas, kui riiklik statistika tühjade turistikärude tõttu näitab kas või protsendilist alkoholimüügi langust, võib Edgar vastu rinda taguda „mina tegin, mina tegin”. Riigikogu üldise alkoholimüügi piiramise eelnõu arutlemise käigus võttis Meelis Atonen kenasti kokku keskerakondliku alkoholipoliitika:

„Kui te vaatate, kuidas ühe erakonna esindajad propageerisid eelmisel aastal Õllesummerit, ja näete seda ka tänavu, siis ma arvan, et Toomas Vareki kõne võtab hoopis teise ilme. Head keskerakondlased! Ärge mängige siin saalis rumalaid! Räägime asjast ja näidake ise eeskuju! Ma arvan, et see eelnõu on puhas populism, millega te oma tegudele katet ei anna. Aitäh!” (stenogramm)

Olen Meelisega ühel meelel ja seetõttu küsisin eelnevalt ka eelnõu ettekandjalt Vilja Savisaarelt, et kas keskerakond ei peaks õigemaks müügi piiramise asemel keelata 23:00-08:00 üldse tarbimine. Sellel juhul ei saaks ka Õllesummer toimuda. Vilja vastas: „Ma arvan, et tõepoolest teatud osale Eesti elanikkonnast, eriti nooremale seltskonnale võiks ka sellise eelnõu kehtestada Eesti Vabariigis.”

Kasutades Riigikogu stenogrammi kirjutas DELFI: Keelame ka öise joomise ja võõrad daamid?

Öine alkoholi müügikeeld on poolik lahendus, äkki keelaks hoopis tarbimise, pakkus reformierakondlane Silver Meikar eile vastava seaduseelnõu arutelul.

Raivo Järvi pakkus aga arutelu “lõppsõnana” piiranguid, mis kärbiks meestel tundmatute daamidega kohtumise võimalusi.Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu nägi ette alkohoolse joogi jaemüügi või muul eesmärgil tarbijale üleandmise keelustamist kella 23-st kuni 8-ni.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar ütles pärast alkoholiseaduse muutmise ettepanekute tagasilükkamist riigikogus, et kahetsusväärselt ei näe Reformierakonna juhitav koalitsioon vajadust alkoholi kättesaadavuse piiramiseks.

“Miks te lahendate seda probleemi nii poolikult,” küsis Meikar Savisaarelt pärast viimase ettekannet riigikogu ees. “Ei ole ju probleem selles, et müüakse alkoholi, probleem on see, et tarbitakse alkoholi.”

Meikar tegi ettepaneku jätta eelnõust välja jätta sõnad “jaemüük või mõnel muul moel” jne ja asendada sõnaga “tarbimine”. “Sel juhul oleks § 1: alkohoolse joogi tarbimine on keelatud ajavahemikul kella 23 kuni 8 hommikul. Kas see ei oleks pisut parem lahendus?”

Vilja Savisaar oli ettepanekuga nõus. “Ma arvan, et tõepoolest teatud osale Eesti elanikkonnast, eriti nooremale seltskonnale võiks ka sellise eelnõu kehtestada Eesti Vabariigis.”

Reformierakondlane Raivo Järvi päris Savisaarelt aga piirangute kohta. “Me oleme piiranud suitsetamist, nüüd me asume pealtnäha piirama alkoholi tarbimist. Kas järgmise sammuna hakkaksime piirama seda olukorda, kus mehed soovivad tutvuda tundmatute daamidega.”

“Ma saan aru, et sina mehena võiksid selle ettepaneku teha, minul naisena ei ole seda põhjust teha,” vastas Vilja Savisaar.

Veelkord kuluhüvitustest

Täna hommikul kogunes Kristiina Ojulandi juures Riigikogu fraktsioonide esindajatest koosnev töögrupp. Töögrupp soovib jätta praegusele parlamendikoosseisule kehtima korra, kus saadikud peavad hüvitise saamiseks oma kulutusi dokumentaalselt tõendama. Olen arvamusel, et see on igati mõistlik otsus.

Riigikogu eelnõude menetlemise protseduur võimaldab algatatud eelnõusid muuta ja seetõttu ei tasu menetlusse esitatud seaduseelnõud vaadata kui lõplikku otsust. Parlamentaarne debatt ja eelnõu parandamine toimub kõige enam esimese ja teise lugemise vahel, sest siis on võimalik teha parandusettepanekuid, kujundada välja komisjoni/fraktsiooni seisukohad nende suhtes, pidada nõu spetsialistide/huvigruppidega jne.

Ka antud eelnõu leiab kindlasti enne teist lugemist uue kuju.

Kuluhüvitiste teemal toimunud avalik debatt näitab demokraatia küpsust. Nõus, et selles oli ka palju möödarääkimisi ja liigset emotsionaalsust, aga see on paratamatu, kui vaidlus käib kellegi palga või hüvituste ümber. Oluline on, et debatt toimus, ning see, et tänu arutlusele toimuvad muudatused. Tulgu nüüd veel keegi väitma, et kodanikud/poliitikud/kodanikeühendused ei saa oma arvamust avaldada või tahtmist läbi suruda.

Tahaks loota, et sama aktiivselt astuvad valijad, kodanikeühendused, meedia jt debatti ka mõnel teisel teemal.

Kiri Sinu Riigikogu liikmelt

Alates 2003. aastast olen iga kahe kuu tagant saatnud oma valijatele regulaarse ülevaate tööst Riigikogus. 2005. aastal avasin esimese Eesti poliitikuna ajaveebi, kus kajastan minu jaoks olulisi teemasid. Need kaks vahendit on taganud mulle hea tagasiside. Paljud inimesed on võtnud minuga erinevatel teemadel ühendust ja reaalselt mõjutanud seadusloomet, aga saanud ka pakilistele küsimustele vastuseid.

Kutsun ka Sind ühinema osalusdemokraatia võrgustikuga, loe pikemalt http://www.meikar.ee/osalusdemokraatia. Eile saatsin võrgustiku liikmetele järgmise e-kirja:

Hea valija,

Head Eesti lipu aastapäeva.

Kaks kuud on möödas päevast, mil Riigikogu XI koosseis alustas tööd. Soovin jätkata väljakujunenud traditsiooni saata valijatele regulaarselt ülevaadet oma tegevusest. Igapäevaseid tegemisi kajastan ajaveebis www.meikar.ee.

Riigikogu tööst.

Eelmisel nädalal võtsime Riigikogus vastu pensioneid puudutava seaduseelnõu 1SE, mille kohaselt suureneb 1. juulist pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni määr 150ne krooni võrra. See on esimene suur samm valimislubaduse ?nelja aastaga pension kahekordseks" täitmisel.

Tänase seisuga on Riigikogu menetluses 56 seaduseelnõud, millest tooksin valikuliselt välja näiteks 63 SE, millega viiakse ellu teine valimislubadus - aastaks 2011 langetatakse tulumaks 18%ni ning maksuvaba tulu tõstetakse 3000 kroonini.

Lisan Riigikogu XI koosseisu poolt vastuvõetud seadusaktid 31. mai seisuga: http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendiosakond/vastuvoetud.pdf.

Valimislubaduste täitmine on iga poliitiku ja erakonna jaoks oluline ülesanne. Mul on hea meel, et reisirongiliikluse arendamine Tartu-Tallinna liinil leidis oma koha ka koalitsioonilepingus. Ei varja, et pean seda enda üheks olulisemaks töövõiduks. See ei ole nüüd enam ainult minu, vaid kogu koalitsiooni lubadus. Kindlasti jälgin, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selles vallas reaalseid samme astuks.

Praeguseks on juba rakendunud uus Tartu - Tallinn - Tartu sõiduplaan, millesse on reedel ja pühapäeval lisandunud 14:23 rong. Antud sammu tegi Edelaraudtee, kuna üha rohkem kodanikke eelistab autsõidule ja bussitranspordile kasutada märksa mugavamat ja keskkonnasõbralikumat reisirongi. Reisirongiliikluse paremaks muutmisel on loomulikult vaja veel suuremat riigipoolset tegutsemist.

Minu osalus Riigikogu töös.

Kuulun Riigikogu väliskomisjoni ning olen Ukraina ja Valgevene sõprusrühmade juht. Nimetatud riikidega on mul tekkinud tugev isiklik suhe ? Ukrainaga tänu õnnestunud oran?ile revolutsioonile, Valgevenega tänu isiklikele kontaktidele opositsioonipoliitikutega. Soovin anda endast parima, et nendes, meile nii lähedal asuvates riikides, kujuneks välja tõeliselt demokraatlik ühiskond. Lisaks olen seadnud oma isiklikuks eesmärgiks toetada veel teisi endisi idabloki ja demokraatia poole püüdlevaid riike ning rahvaid. Kuulun ka Serbia, Rumeenia, Moldova ja Georgia parlamendirühmadesse.

Osalen näiteks ka Taiwani, Tiibeti ning Kodanikuühiskonna toetusrühmas ja Skautlike ühenduste tegevustes. Ühenduste ja sõprusrühmade loetelu leiad Riigikogu kodulehelt http://www.riigikogu.ee/?id=31534.

Mõne aja eest ilmus Eesti ajakirjanduses kaks minu kirjutatud artiklit, kübersõda puudutav artikkel Postimehes ja meediavabadust käsitlev arvamuslugu SL Õhtulehes. Artiklid on üleval ka minu kodulehel aadressidel: http://www.meikar.ee/blog/?p=307 ja http://www.meikar.ee/blog/?p=306

Kahe kuu vältel olen saanud valijatelt mitmeid ettepanekuid ja küsimusi. Kõigile ei ole ma veel kahjuks jõudnud vastata, igaühe muresid ei ole saanud lahendada. Aga olen andnud endast parima ning kavatsen ka edaspidi hoida otsekontakti oma valijatega.

Millised on Sinu jaoks olulised teemad? Kas Sul on küsimusi või ettepanekuid? Soovid Sa avaldada arvamust minu tegevuse kohta? Ootan Sinu tagasisidet ja püüan võimalikult kiiresti vastata.

Lugupidamisega,
Silver Meikar
Riigikogu liige

Toetus Valgevene tudengitele

Mõni aeg tagasi edastasin Urmas Paetile ja Tõnis Lukasele pöördumise, mille koostamisel oli (nagu alati!) abiks Kelly. Asendamatuid inimesi ei pidanud olemas olema, aga ilma temata ei oleks kindlasti paljud algatused idee kirjapanekust kaugemale jõudnud.

Kui ministrid vastuse annavad, annan sellest blogi vahendusel teada.

Lugupeetud välisminister Urmas Paet

Lugupeetud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Tallinnas, 22. mail 2007

Eelmisel aastal otsustas Eesti riik toetada kümne Valgevene tudengi, kellel omal kodumaal poliitilistel põhjustel õpingute jätkamine võimatu, õpinguid Eestis. Esimene ülikooliaasta on kümnel Valgevene tudengil Tartu Ülikoolis edukalt möödunud.

Kahjuks on aasta jooksul Valgevenes vähe muutunud. Hoolimata Valgevene võimude kinnitustest nagu sooviksid nad parandada suhteid Euroopaga, ilmestavad opositsioonijuhtide vahistamised ning üliõpilaste tagakiusamine riigivõimude arusaama inimõiguste järgmisest. Maailma meediavabaduse järjestuses on Valgevene 195 riigi seas 186.-188. kohal, ajakirja The Economist demokraatiaindeksis 167 riigi seas 122.-128. kohal.

Käesoleva aasta märtsis Eesti parlamendivalimisi vaatlemas käinud Valgevene tudengiaktivistide sõnul on välisriikide stipendiumid demokraatiameelseid üliõpilasi julgemaks muutnud - nad teavad, et varuväljapääs on minna välismaale ja oma õpinguid jätkata. Toetuse ja rahvusvahelise solidaarsuse vajadust noortele ja demokraatlikele jõududele rõhutas ka hiljuti Tallinnas esinenud Andrei Sannikov. Sannikov on infoportaali Harta ’97 rahvusvaheline koordinaator, kes oli aastaid elukutseline Valgevene diplomaat, 1996. aastal astus ta vabatahtlikult tagasi asevälisministri positsioonilt, protesteerides Lukašenka diktatuurirežiimi vastu.

Seoses jätkuva ebademokraatliku situatsiooniga Valgevenes, teeme vabariigi valitsusele ettepanekud:

1. Toetada veel 5 Valgevene tudengi õpinguid Eestis, kellel Valgevenes on see poliitilistel põhjustel raskendatud. Selleks kuulutada välja avalik konkurss ja moodustada valikukomisjon nii riigi kui kodanikuühenduste esindajatest.

2. Eraldada finantsvahendid Eestis õppivate ja õppima saabuvate Valgevene tudengite tugiisiku palgakuludeks (1 kuu palgafond 8000). Aastane kogemus 10-ne tudengiga on näidanud, et Valgevene võimude repressioonide käes kannatanud tudengid vajavad tugisiku abi Eesti eluga kohanemisel.

3. Valgevene ei ole Eesti arengukoostöö sihtriik, mis on ka loomulik, sest Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, mis on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Valgevene ise aga keeldub tunnistamast oma puudujääke demokraatia ja inimõiguste vallas. Ilmekamaiks näiteks Valgevene kandideerimine ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks käesoleval aastal. Vaatamata tõsiasjadele, et Valgevene ei ole Eesti arengukoostöö prioriteetriik ja kahepoolne arengukoostöö Valgevenega on võimatu, teeme ettepaneku eraldada 2008. a Välisministeeriumi eelarvest 500 000 krooni projektideks koostööks Valgevene demokraatlike jõududega. Lisaks toetussõnadele ootab Valgevene opositsioon Eestilt reaalset abi läbi erinevate projektide. Ka valitsuse koalitsioonileppe välispoliitika lõik toetab Eesti tihedat koostööd Valgevene demokraatlike jõududega, mis aga ei saa toimuda ilma finantsvahendite olemasoluta.

Vajadusel oleme valmis kaasa aitama nimetatud kolme ettepaneku ellurakendmisel.

Pöördumise koostajad:
Riigikogu Ühendus Valgevene demokraatliku arengu kaitseks
Valgevene toetusgrupp Eestis
Kontaktisik:

Silver Meikar

Riigikogu liige
Riigikogu Ühendus Valgevene demokraatliku arengu kaitseks esimees
Valgevene toetusgrupi liige
silver@meikar.ee;
5278089