millest suvel kirjutasin
Postkastist leidsin ülevaate Riigikogu liikmete kirjutistest perioodil mai-august. Minu nime taga siis sellised asjad:
Meikar, Silver jt. Avaliku elu tegelased arvavad // Sõnumitooja, 2. mai 2007, lk. 2. Pronkssõduri monumendi teisaldamisega seotud sündmustest.
Parim küberarsenal ründes kasutamata // Postimees, 23. mai 2007, lk. 17. Venemaa küberrünnakutest Eesti vastu.
Suukorv poleks demokraatlik // SL Õhtuleht, 26. mai 2007, lk. 9. Välisriikide meedia leviku võimaliku piiramisega seotud ohtudest Valgevene näitel, Venemaa propagandasõjast.
Meie ühine suvi // Vali Uudised, 13. juuli 2007, lk. 2 ; Nädaline, 14. juuli, lk. 4 ; Vooremaa, 14. juuli, lk. 2 ; Võrumaa Teataja, 14. juuli, lk. 2 ; Hiiu Leht, 17. juuli, lk. 2 ; Lääne Elu, 17. juuli, lk. 2 ; Järva Teataja, 19. juuli, lk. 2 ; Sakala, 19. juuli, lk. 2 ; Pärnu Postimees, 20. juuli, lk. 15 ; Elva Postipoiss, 21. juuli, lk. 4. Pronkssõduri monumendi teisaldamisega seotud sündmuste mõjust rahvussuhetele ning Eesti sise- ja välisjulgeoleku tagamisele.
Parise vabadus // Eesti Päevaleht, 13. juuli 2007, lk. 2. Vastukaja Krister Parise art-le ”Dissidendid loomavagunisse”, 11. juuli. Sõnavabadusest.
Meedia sõltumatusest // Meie Maa, 16. juuli 2007, lk. 2. Eesti meedia liigsest koondumisest ühe grupi kätte.
Venemaa toetab küberterrorismi // SL Õhtuleht, 28. juuli 2007, lk. 11. Eesti-vastastest küberrünnakutest.
Sotside mõttetu Jõksi toetav avaldus
On raske vastu seista kiusatusele avalikult toetada rahva poolt palavalt armastatud isikut. Olgu selleks siis olümpiamängudelt kuldmedaliga naasev sportlane või õiguskantsler. Vahe on selles, et sportlasega ronitakse tribüünile alles pärast edukalt lõppenud võistlust, enne on risk liiga suur.
Teine asi on populaarse riigitegelasega, näiteks õiguskantsleriga. Isegi kaotuse korral on võimalik vastu rinda taguda, et meie tegime kõik tema toetamiseks, aga paraku teised (loe: pahad) parteid ajasid oma (rahvavaenulikku) asja. Siinkohal ei ole üldse oluline, kas tegelikult kah seda isikut toetatakse või mitte.
Tundes hästi mõnda sotside fraktsiooni liiget, usun, et nende eilse avalduse taga oli siiski ka siiras toetus õiguskantsler Jõksi tegevusele.
Nestor ütles pressiteates, et sotsiaaldemokraadid hindavad (erinevalt teistest parteidest) Jõksi just tänu tema julgusele teha otsuseid, mis on mõnikord vastuolus Riigikogu ja valitsusega. Ise hindan Jõksi esiteks sellepärast, et ta on julgenud teha otsuseid, mis on mõnikord vastuolus ühiskonna keskmise arvamusega.
Toome näiteks kas või Allar Jõksi seisukoha, et samasooliste abielu seadustamine ei lähe vastuollu põhiseadusega ning on vaid poliitilise otsuse küsimus. Ta võttis selle seisukoha hoolimata sellest, et samasoolistele seadusega tunnustatud ja riiklikult kaitstud peresuhtesse astumise mittevõimaldamise puhul ei ole tegemist põhiseadusvastase diskrimineerimisega. Lihtne (ja populaarne) oleks ju olnud lihtsalt suu kinni hoida.
Teiseks hindan Jõksi, sest tänu tema tegevusele on õiguskantsleri institutsioon muutunud tavakodaniku jaoks mõistetavaks ja vajalikuks. Alates 1999. aastast peab õiguskantsler lisaks põhiseaduse järelevalvele täitma ka ombudsmani ülesandeid, ehk peab vastavalt tavakodaniku taotlusele uurima, kas riigi või KOV asutus on kohelnud kodanikku õiglaselt ja hea halduse tava järgides.
Kui sirvida õiguskantsleri 450leheküljelist 2006. aasta tegevuse ülevaate konkreetsete kaasuste osa, võib leida hulgaliselt näiteid, kus kodanikud on tänu õiguskantsler-ombudsmani tegevusele saanud abi probleemide lahendamisel (näiteks leheküljel 304 kodaniku probleem KMA-ga, vaata ülevaatest).
Ning kolmandaks hindan teda seetõttu, et tal on ikka veel sära silmis ning soov teha rohkem tööd kui võib-olla ametikoht seda isegi eeldaks. Igal aastal on õiguskantsleri omaalgatuslike analüüside arv kasvanud. Nendes analüüsides keskendutakse läbi konkreetsete kaasuste tavakodanike põhiõiguste või -vabaduste piiramise probleemidele. Mulle, liberaalile, on vabadus püha ja igaüks, kes jälgib, et kodanike vabadusi liialt ei piirataks, vajalik.
Aga nendest kolmest põhjusest hoolimata ei kavatse ma teha avaldust, et TOETAN ÕIGUSKANTSLER JÕKSI TINGIMUSTETA TAGASIVALIMIST. Esiteks seetõttu, et normaalsele demokraatlikule riigile oleks sobilik selliste ametikohtade valimiste eel püüda leida mitu kandidaati ja nende seast valida sobivaim. Kas või selleks, et veenduda, et vana on uutest peajagu üle.
Teiseks seetõttu, et pean täna mingi konkreetse inimese taha joondumist sellele kandidaadile pigem kahjulikuks. Ehk sotside avalduse probleem ei ole avalduse sisus, vaid selle tegemise faktis. Nüüd hakatakse pidevalt teistelt erakondadelt nõudma kindlat arvamust, mida paraku veel ei ole. Ajakirjanikud saavad aga hakata tegelema ühe oma lemmikteemaga – spekuleerimisega, mis omakorda vähendab võimalusi normaalseks debatiks.
Tänu sotside eilsele avaldusele sai Allar Jõksist mitte õiguskantsleri kandidaat, vaid sotside kandidaat. Ehk Jõks sai endale poliitilise templi ja ma julgen karta, et kui sotsid sellest võitsid, siis Allar sellest ainult kaotas.
Oleme Kongoga e-riigi arengul ühel pulgal, pingereas kohal vastavalt 118 ja 119.
Browni Ülikool koostab igaaastase riikide e-valitsuste pingerea. Kolmikvõidu võtsid Aasia tiigrid Lõuna-Korea, Singapur ja Taivan. Ameerika Ühendriigid jäid esimesena medalist ilma ja parima Euroopa riigina leiab Suurbritannia viiendalt kohalt. Huvitav on, et Eesti on kukkunud 25. kohalt 118. kohale, kõrgelt, aga pehmelt, Kongo peale.
Pingerea loomise metoodikat väga täpselt ei kirjeldata. Oluliseks on peetud valitsuse ja selle allüksuste (e-) ligipääsetavus ja (e-) efektiivsus. Selleks, et valitsus saaks pakkuda parimat teenust, peavad kodulehed olema hästi disainitud ja struktureeritud ning ligipääsetavad võimalikult laiale ringile kasutajatele.
Kas hea ligipääsu all mõeldakse erinevate veebilehitsejate tuge, vaegnägijatele mõeldud lisavidinaid või „kaota-pildid-ära” funktsiooni dial-up internetikasutajatele, ei täpsustata. Küll aga tuuakse nimekiri soovitustest, mida ma siinkohal tõlkima ei hakka:
- standardize templates with consistent navigation;
- have accessibility aids;
- list when pages are updated;
- organize pages by user type;
- create “most popular” lists;
- have an online services menu; and
- have interactive technical assistance.
Kuidas täpselt pingerida tekib ja millist metodoloogiat kasutatakse lühikeses pressiteates ei olnud ja saidilt ei leidnud. Küll oli seal kellegi Darrell West'i e-maili aadress, kellele ma ka saatsin paar lisaküsimust. Vastuse panen ka siia üles.
Major kuulutas kaitseministrile definitsioonisõja
Kaitseministrit termini „küberterrorism” kasutamise eest on mul raske kritiseerida. Olin ju ma ise paar kuud tagasi see, kes neid aprilli/mai rünnakuid just nii nimetas. Samuti on Jaak Aaviksoo põhjendused väga sarnased sellele, mida ma 28ndal juunil SL Õhtulehes ilmunud artiklis välja olin toonud. Kõik oleks OK, kui poleks just eile ilmunud Postimehes major Ühtegi vastuoksa arvamus.
On selge, et terminid ei ole paigas. Ja niikaua, kuni pole selgemaid definitsioone rahvusvahelises õiguses ja, veelgi olulisem, praktikas, võib igaüks nendega vabalt mängida. Olen seda rõõmsalt nautinud ja mitte üksi.
(Välis)(-poliitiline)otsus nimetada sündmusi KÜBERSÕJAKS oli vaieldamatult õige. Siiani meenutan suure härdumusega välisminister Paeti bushilikku avaldust „Euroopa Liit on rünnaku all, sest Venemaa ründab Eestit. …. Rünnak on ühtaegu virtuaalne, psühholoogiline ja reaalne.”. Kas meenub 9/11 ja Bush’i sõnavõtt varemetel? Mõjusad olid mõlemad.
Kübersõja seksikust tõestab välismeedia torm Eestisse. Mis toimub? Kes ründab? Kas on hukkunuid? Kaua veel? Sõda müüb alati, isegi siis, kui verd ei ole. Müüvad pisaraid ja varemeid täis fotod asendati Eesti kübersõjas murelike nägude, karikatuurida, arusaamatute graafikute ja juhtmepundardega. Sobis kah.
Oli siis sõda? Või terrorism? Ja kas „küber” või „võrgu”? Major Riho Ühtegi püüdis eilses artiklis (Riho Ühtegi: kas Eesti pidas tänavu kevadel maha kübersõja?) seletada, miks aprillis alanud küberründeid Eesti vastu peaks nimetama võrgusõjaks või siis infosõja üheks osaks. Õhtuses AK-s teatas kaitseminister, et tegu on küberterrorismiga. Tore päev!
(Foto: Economist'i püüe muuta kübersõda ka pildiliselt seksikaks)
Valgevene vangilaager otsib Euroopas mõistmist ja sõpru
Paar korda kuus potsatab minu postkasti Valgevene konsulilt ametlik teade või arvamus. Pole neilt kunagi neid palunud, aga väga armas, et nad seda teevad. Kui vaid nendest pressiteadetest, avaldustest ja arvamustest arvamust riigist kujundada, oleks see kindlasti mõistev ja meeldiv.
Mida paha saabki olla selles, kui soovitakse viisareeglite lihtsustamist või arendada koostööd naabruspoliitika raames. Kõrvalpõikena pean märkima, et Euroopa jätkuvat serblaste mõnitamist viisarežiimiga masendab mind juba ammu. Süsteem muudab niigi liiga palju kannatanud Balkani rahva „vabakäiguvangideks”, nagu Krister Paris eilses Päevalehes tabavalt kirjutas.
Seega pean õigeks, et Valgevene kodanikud saaksid vabamalt Euroopas ringi sõita. Inimesed, kes on elanud vaid trellide taga, joonistavadki mustade ruutudega kollase päikese ning peavad loomulikuks, et vahel korraldatakse kongis „puistamine”. Oma tutvustest tean, et valgevenelane, kes on kas või korra kongist välja saanud, ei saa enam Gulag’iga leppida. Vähemalt südames mitte.
CONSULATE GENERAL OF BELARUS IN TALLINN
Magdaleena 3, sektsioon B, 11312 Tallinn
tel. + 372 651 5500, fax. +372 6558001
e-mail: estonia@belembassy.org
__________________________________________________________________
September 4, 2007
PRESS RELEASE
Statement by Deputy Minister of Foreign Affairs of the Republic of Belarus Mr. Valery Voronetsky at the Conference «Working Together – Strengthening the European Neighbourhood Policy» (Brussels, 3 September 2007)
Dear Ladies and Gentlemen,
There is no doubt that all of us as neighbours in our common European house have the common goal and the common interest – to strengthen security, stability and the economic potential of Europe. Our neigbourhood will become really successful in achieving this goal only when we turn from words to joint deeds. Only in cooperation we will be able to become stronger, more efficient, more competitive and in the end to achieve the main thing – to be fit to counteract the complex modern challenges. In this respect the interests of the European Union and its neighbour states coincide. We are equally important for each other. Therefore Belarus is for joining up efforts of the European states in creating a powerful and competitive Wider Europe with participation of the nearest non-European partners.
Belarus sees this goal not from the point of view of a recipient. Our geographical location, our economy, our universal potential make it possible and necessary to make our own contribution to strengthening of Europe on the basis of joint use of our mutual advantages.
Let us take, for example, the topic of energy security of Europe.
Belarus is making and is ready to increase its contribution to diversification and securing stability of energy supply. Europe ought to find a mutually acceptable form and a formula of uniting interests of suppliers, transit countries and consumers of energy resources and to create on that basis a stable supply system for the energy needs of the whole European continent.
Belarus, being situated at a strategic cross-roads of energy and transport infrastructure, is ready to work with all partners on more efficient ways of energy supply from all directions. As one of the key transit countries, we offer to carry out serious joint European projects to secure the protection of transit, including the physical security of oil and gas pipelines, creating and expanding underground storages, construction of electric power stations operating on the alternative types of fuel, etc.
This is why Belarus advocates that the successfully started dialogue with the EU on energy issues should continue. We are open for the interaction with the EU in the transport and transit areas. Our country is also interested in active cooperation in the spheres of environment protection, agriculture, scientific research, etc.
We should advance with the EU from the simple trade to more advanced forms of economic cooperation. Belarus invites European investors to strategic branches of our economy: power engineering, machine-building, chemical and oil-refining industry.
It is high time for our countries to move in practice to creation of common competitive economic area on the European continent, to creation of joint technological chains, united logistic and transit schemes.
Otherwise Europe will be losing the global economic competition.
A barrier to illegal migration, crime, human and drug trafficking will not be reliable without advanced and systematic cooperation. Side by side with the EU Belarus could have counteracted more efficiently organized crime and terrorism. The safety and welfare of ordinary Europeans would only gain from establishing fruitful ties between Belarus’ and EU border guards and customs services.
Military and political security and balance become again a critical and important strategic topic for the whole of Europe. Being situated in a particularly sensible zone in Europe in this respect, Belarus is also interested in interaction with all key partners for the sake of common stability.
What cannot contribute to achieving all these objectives as well as consolidating and strengthening of Wider Europe are the measures targeted at the opposite direction, that is at setting up new artificial barriers, be it tariff or visa restrictions, which hamper the development of contacts among governments, businesses and peoples of our states. This is why we are for removing artificial tariff restrictions, facilitating visa regime between Belarus and the European Union. We prove our position in practice: Belarus has already adopted a series of measures aimed at liberalizing visa regime for the EU citizens.
Dear ladies and gentlemen,
This is not only Belarus and the EU that need a new page in their relations. A new page is needed for the whole of Europe. The idea of the European Neighbourhood Policy may indeed become such a page. But it may not become such a page either. It will depend on whether Europe will be able to rise above transient, routine discord. It is only by joining our efforts that we could combine the advantages of both the East and the West of Europe and promote our common interests and face the global challenges. Not to understand this means to deprive Europe of an opportunity to become even more successful, safer and more stable.
Thank you.
