Lambad Kilgi kallal
Kilgil on lammastega mure. Jõgevamaa memmedele jäi ette Kilgi 4000pealine lambakari, Kilk ise on tülinaks bürokraatidest lambakarjale. Memmed mures, et pügatud lambad võivad külma saada. Tegelikult on nii, et kui pügatakse, saab alati külma.
Kilk on loobumas (kui mitte juba loobunud) äriliselt mõttetute kallite investeeringute tegemisest ja hoonete restaureerimisest, mis eristuvad euroremondi ja odav-materjal-käib-küll Eestist. Paljud tema algatused ei too tema elu jooksul investeeritud summat tagasi. Hobi on (või oli) tal selline.
Käisin just Athena kinos Sõpruse Puiestee kontserdil, paar nädalat varem sai seal ühe Afganistani seminaril NATO ametnikega lõunat söödud. Mäletan seda kohta varasest lapsepõlvest, neid puidust istmeid ja kärssavat kinoaparatuuri. Nüüd on see Tartu kesklinna häbiplekk korda saanud, nii nagu ka kõrval asuv Volga restoran, mis aastatid tagasi lukustati mädanemise eesmärgil enne, kui mina sissesaamiseks piisavalt vanaks sain.
Üliõpilasena sai ühel suvel kaks nädalat veeta Ammende villa ehitustandril. Ei ehitanud, vaid olin külas sõbrannal, kes seal territooriumil suvekohvikus pelmeene valmistas. Tema rääkiski mulle, millise vaimustusega Rein külalistele hoone väiksemastki detailist rääkis ja restauraatorite iga edasimineku üle vaimustus.
Sama vaimustusega on Kilk elu sisse puhunud mitmetele teistele hoonetele, mis vastasel korral oleksid suure tõenäosusega jätkuvalt tuulte ja vihmade pärusmaaks. Jah, Kilk on ärimees ja iga objekt on äriobjekt – hotell või restoran näiteks. Kuid vaid kasumist mõtlev ärimees oleks oma raha märksa tulusamalt investeerinud „võimalikult-odav-materjali” ja „veel-üks-korrus kõrgemaks” projektidesse.
Minul on kahju, kui Alatskivi mõis mädanema jääb. Kui omavalitsus/riik ise ei suuda oma hoonetega heaperemehelikult käituda, tuleb leida hea peremees väljastpoolt. Pole oluline, kas selleks on Rein Kilk, vaid et mõisa saaks valmis kilgiliku kvaliteediga. Nii ei saaks keegi pügada.
