Silver Meikar: missioonides osalemine kindlustab vabadust
On eksitav lugeda Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Ain Seppiku arvamust, et Eesti sõdurid okupeerivad Iraaki. Võibolla Seppik ei tea, et seesama seaduslik Iraagi valitsus, millele ta oma avalduses viitab, on esitanud Eestile ametliku palve missiooni jätkamiseks seni, kuni julgeoleku olukord riigis on paranenud.
Eesti osalemist Iraagi ja Afganistani missioonidel tuleb kindlasti jätkata, sest nii kindlustame vabadust Eestis ja aitame muuta maailma turvalisemaks.
„Eesti osalemine rahvusvahelistes missioonides tagab meile lääneühiskonna toetuse, kui meie peaksime abi vajama,” on väliskomisjoni liige Silver Meikar kindel. Ameerika Ühendriikide selge, kiire ja jõuline toetus Eestile aprillisündmuste ajal on selle elavaks tõestuseks.
„Kui me ei soovi olla perifeerne väikeriik, peame aktiivselt osalema ülemaailmse julgeoleku tagamisel. Iraagi ja Afganistani missioonide eesmärk on muuta maailm turvalisemaks ja paremaks paigaks,” lisas Meikar.
Washington Post aitab välisministeeriumil tööd teha
Sage hala teemal, et miks ei suuda välisministeerium maailmale õiget ajalugu õpetada, ei lõppe arvatavasti kunagi. Pole hullu, sest sama kriitika tabab demokraatlike valitsusi üle maailma. Vaid diktatuuriühiskonna elanikud on tasa, sest sealsed õiged võimud on õige ajaloo tutvustamisel kasutanud õiget teed.
„Miks te venelasi piinate?” küsis minult Minskis Kalinovski (ehk Oktoobri) väljaku meeleavaldusel telgikaaslane. Ise võitleb ta diktatuuri vastu, aga usub seda, mida nende meedia "natsiliku" Eesti kohta paljastab. Sarnastele küsimustele olen pidanud vastama aga ka läänes, kus arvamused on üllatavalt sarnaselt must-valged.
Tuleb tõdeda, et riigi propagandaveski head usutavat ajalugu välismaale jahvatada ei suudagi. Kas meie võtame Vene saatkonna arvamusavaldusi olukorrast riigis tõsiselt?! Pigem oleme juba ette skeptiliselt. Märksa enam kujundame me pilti vene igapäevaelust näiteks Jaanus Piirsalu blogi lugedes, sest see on ju oma mees Havannas (loe: Moskvas).
Samuti usaldavad välismaalased märksa enam endi poegade ja tütarde arvamusavaldusi Eesti ajaloo, tänapäeva ja tuleviku kohta. Just seetõttu arvan, et eile Anne Applebaum’i artikkel (Skype'ist, ajaloost ja Eestist) Washington Postis vääriks medalit.
Eks otsustage ise: http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2007/10/15/AR2007101501325_pf.html
Merkel ees ja Bush järel
Paar nädalat tagasi kohtus Merkel dalai-laamaga, homme teeb seda Bush. Tõele au andes tuleb meenutada, et Bush on seda juba varem ka teinud (aastal 2001). Huvitav, kas nüüd oleme ka Eestis valmis dalai-laamat ametlikult vastu võtma?!
2001. aasta suvel esines dalai-laama Tartu Ülikoolis (http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=&id=24080) ja üliõpilasena oli mul au temaga tollal kätelda ning paar viisakusrepliiki vahetada. Tiibeti vaimset juhti tervitama tulnud rahvahord täitis aula, fuajee ja peahoone esise.
Merkeliga kohtumine ajas hiinlased tigedaks (http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7008931.stm) ning veel kõvem kriitika on tulemas Bushile (http://abc.net.au/news/stories/2007/10/12/2058479.htm?section=justin). Minul Tiibeti toetusgrupi liikmena on hea meel, sest reaal-poliitikast lähtuv lipitsemine Hiina ees on häbiks kogu demokraatlikule maailmale.
Reeturlik Lindeni sõber
Lisaks kommentaaridele Delfis à la „söö sitta” või „reeturlik Lindeni sõber” olen saanud teisipäevase artikli kohta mitmeid e-kirju. Kohati tundus, et nii mõnelegi kirjutajatele ei olnud minu seisukohad piisavalt selged. Tahan siinkohal rõhutada järgmist:
- ma ei väida, et Linden oleks puhas poiss. Ka artiklis seisab ju: „Ma tõesti ei imestaks, kui Lindenil oleksid idas tõsised ärihuvid…”.
- ma väidan, et tõestusmaterjal peaks olema parem, kui vene meedia. Eriti veel siis, kui selle esitamiseks kutsutakse kokku ametlik pressikonverents.
- ma väidan, et vene teemat arutatakse liiga emotsionaalselt. Emotsioonid tapavad ratsionaalsust ja ilma ratsionaalsuseta pädevate järelduste tegemine on paraku keeruline.
Tean, et mitmed kirja saatjad soovivad, et ma nende arvamust avalikult ei kajastaks. Seda ma ka ei tee. Küll aga võin siia panna mõned listides olnud seisukohad:
Kodanik K
Ergma, Mihkelsoni ja teiste võistlus Lindenile "ärapanemise" osas on üksjagu ebameeldiv. Mihkelson oma süüdistustega läheb aga juba liiale- kui Eesti poliitikud jätavad tõesti endast mulje, et me kriitikat ei talu ning vastame sellele argumentide, viisakuse ja selgituste asemel laimu ja süüdistustega, siis oleme tõesti langenud nõukatasemele.
…
Siim Kallas osutas neljapäeval, et me peaks erinevatele ÜRO ja ENPA rahvusvähemusi puudutavatele tähelepanekutele vastama tähelepanu ja selgitustega.
Ceterum censo, russofoobia ei ole liberaalne ega euroopalik.
---
Kodanik V
Eesti parim välispoliitikaekspert ja hea kolleeg väliskomisjonis Marko Mihkelson /.../Khmn. See kui keegi kogu aeg seletab ei tähenda, et ta midagi mõikab. Aga saan aru sellest kui irooniast. Üldiselt oli hea artikkel ja korralik point. Mihkelsoni tegevus on nii loll, et hakka teda isegi lausa pahatahtlikkuses kahtlustama. „Avaldan minu käsutuses olevad avalikest allikatest pärit tõendid” jne. No mis see tähendab? Et kuidas need siis „sinu käsutuses” on kui nad avalikud on. Ja mis tõendid – see videoklipp? Mitte keegi tõsiseltvõetavatest inimestest sellist lollust ei teeks. Aga kogu IRL näib olevat suures ämbris – see Laari ja Lindeni esinemine, kus Linden neid kuulsaid sõnu lausus, oli ju hea näide sellest kui saamatu on Laar, kui vilets poliitik ja suhtleja – see ei olnud kohe kuidagi efektiivne mida ta seal tegi ja kogu teemale oleks saanud korralikult joone alla tõmmata sealsamas, kui Laar seda suutnud oleks. Kirjutagu Lucas mida tahes.
---
Kodanik H
Kui Lennart Meri ütles: "Poliitiku kohustus on seletada ikka ja uuesti nii avalikkusele kui oma kolleegidele, et poliitika peab suutma palju enam kui lihtsalt peegeldada teatud rühmade või lobbide huve. Sest poliitika on kokkuvõttes ühiskonna teenimine, mis tähendab, et poliitika on elupraktikasse tagasi toodud moraal.", siis praegu on Eesti poliitika sellest üldiselt kaugel. Poliitikust on saanud tänavaprostituut, kes pakub teenust, mida loomalike ihadega valija on valmis ostma - peksta venelasi selle pärast, et nad on venelased, vähemusi sest nad on vähemused jne just selle pärast, et piiratud mõtlemisega valija seda arvab.
Sinu artikkel kannab endas 90ndate alguse mõtteviisi, millest mina olen ainult nende suust kuulnud, kes seda mäletavad. Otsuseid ei langetatud selle pärast, et see oleks toonud palju hääli, vaid selle pärast, et see oli õige. Ja miks see õige oli, seda hakatigi rahvale selgitama. Nüüdseks on poliitikud muutunud loodriteks, kes käituvad nõnda, nagu rahvas juba oma rumala peaga arvab, tegemata midagi selleks, et rahvas teaks paremini.
Ja nii tuli võimule Hitler...
VIDEO(-SÜÜDISTUS): Linden tunnistab huvisid
("Marko Mihkelson esitab tõendit Lindeni VÕIMALIKUST süüst")
Pean hea kolleegi Marko eilset pressikonverentsi professionaalseks, kuid seal esitatud tõendusmaterjale väga nõrgaks. Kirjutasin sellest pikemalt tänases Delfis:
Silver Meikar: Lindeni ees vabandada?
______________
Silver Meikar: Lindeni ees vabandada?
Eesti parlamendisaadikute ja ENPA presidendi René van der Lindeni sõnasõda jätkub täie hooga. Meedia haarab kinni igast sõnavõtjast, peaasi, et uus lajatus hollandlase poole oleks veelgi kõvema plaksuga. Üks tahtis isegi esitada Lindeni kohta arupärimise õiguskantsler Jõksile.
Eesti parim välispoliitikaekspert ja hea kolleeg väliskomisjonis Marko Mihkelson on hakanud vastuvoolu ujuma: uute loosungite ütlemise asemel varem väljaöeldut põhjendama ning ka oma blogi sissekandeid ümber tõlgendama. Sõnasõjas on loobitud kahtlaseid süüdistuspomme rohkemgi ja hädasti oleks vaja, et ka teised meediasärast keema läinud kolleegid järgiksid tema eeskuju ning täpsustaksid oma seisukohti.
Lindeni ärihuvidest Moskva suunal olen ma ka varem kuulnud, paar korda on see läbi käinud välisasjadega tegelevate komisjonide istungitelt või olnud teemaks vabal ajal. On räägitud ka tema väidetavast pojast , kes seal nööre sikutab, on räägitud kaugematest sugulastest ja variisikutest. Ning ka huvitavast juhtumist vene tollis. Piisavaid tõendusmaterjale pole näidatud ja kahjuks ei näidanud neid ka Mihkelson.
Just sellepärast on küsitav, kas eilse pressikonverentsi kokkukutsumine (et tõestada võimalikku väidet Lindeni võimalikust seotusest võimaliku vene äriga) oli ikka vajalik. Ajakirjanduses on ju tavaks, et vale/eksitus/jne lükatakse ümber samas kohas, kus see esitati, Mihkelsoni puhul siis tema blogis. Selle sage külaline van der Linden oleks sealt selgitused kenasti kätte saanud ning kommentaaridesse lisanud: Thank you, dear Marko.
Pressikonverentsil esitleti tähtsa tõendina Lindeni Vladimiri oblasti tehnopargi nurgakivi tseremoonial peetud kõnet. Selle videomeenutuse võti peitus lõigukeses, kus ENPA president siiralt ja selgelt teatab: “Ma võin teile kinnitada, et tunnen isiklikult vastutust selle piirkonna ja selle projekti ees!” Sherlockholmesilikult kavalalt lahendati mõistatus ja leiti süü.
Suhteliselt hiljuti rääkis näiteks üks Georgiat külastanud kolleeg väliskomisjonis: “Mišaga kohtumisel andsin talle üle paari Eesti ettevõtja projektid ja omapoolsed soovitused.” Mis saab halba olla selles, kui sõbralikke riigipäid ja sõbralikke ärisõpru kokku viiakse? Kuid kui peame Lindenit kallutatud jõuks, siis kas peaksime ka antud persooni välispoliitilistesse seisukohtadesse suhtuma reservatsiooniga?
Eestile on kombeks, et kui arvamus ühtib peavoolu seisukohaga, ei hakka keegi kahtlema huvide konfliktis. Kui aga keegi julgeb minna vastuollu üldiste seisukohtadega, või veel hullem, tõstatab mõne Eesti probleemi, hakkame me paaniliselt otsima vigu, kallutatud jõude või “tõelist” süüdlast.
Ma tõesti ei imestaks, kui Lindenil oleksid idas tõsised ärihuvid, kuid ründajate esitatud materjalide põhjal ma teda süüdistada küll ei julgeks. Kui tähtsatel ametikohtadel süüdistajad paremaid tõendeid ei esita, on nad astunud nii suure hoo ja hurraaga solgiämbrisse, et lisaks van der Lindeni mainele saab paraja hoobi ka Eesti usaldusväärsus. Euroopa kultuurile on kombeks vabandamine ja ma loodan, et eksinud pool teeb seda selgelt ja suure meediakäraga.
Pai rohelistele
Rohelised tegid hulgaliselt ettepanekuid „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011” eelnõusse ja mitmeid neid kah arvestati täielikult või osaliselt. Osaliselt, aga piisavalt arvestati ka arengukoostöö rahastamist puudutavat ettepanekut:
ETTEPANEK:
„Selle asemel, et võtta endale napiks eesmärgiks 0,1% riigieelarvest aastaks 2010, võiks meie sihiks olla samaks tähtajaks näiteks Euroopa Liidu meile seatud eesmärke ületav 0,2%. Niimoodi saaksime näidata oma solidaarsust muu maailma suhtes.”
VASTUS:
OSALISELT ARVESTATUD: Seame eesmärgiks EL soovitusliku eesmärgi so 0,17% kogurahvatulust saavutamise aastaks 2011.
Endal jäi see koht dokumenti lugedes kahe silma vahele ja hea on, et rohelised sellele tähelepanu juhtisid. Et see ettepanek suures osas arvestamist leidis on üks näide sellest, kuidas ka opositsioonis olev erakond saab läbi asjalike ettepanekute edukalt mõjutada valitsuse otsuseid.
Kuuest ettepanekust neli arvestatud
Valitsuse eelnõule “EESTI EUROOPA LIIDU POLIITIKA 2007-2011” tegin kuus ettepanekut, millest kaks ei läinud läbi. Põhjendused keeldumiseks on samas täiesti piisavad.
Esimeses tulbas minu ettepanek, teises valitsuse vastus koos põhjendusega.
| Eelnõu peatükis „Euroopa ja maailm” puudub täielikult Lõuna-Ameerika poliitika, samuti poliitika oluliste Aasia riikide, nagu India, Jaapan, Hiina suhtes. Samuti ei ole eelnõus võetud seisukohta Euroopa rolli kohta Iraani tuumaprogrammi küsimuse lahendamises. Vajalik oleks nendel teemadel Eesti positsiooni kirjeldamine või vähemalt nende teemade markeerimine. | OSALISELT ARVESTATUD Lõiku „Laiem Lähis-Ida ja Aasia” on muudetud järgmiselt:„Laiem Lähis-Ida, Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika Eesti osaleb aktiivselt ka Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika teistes prioriteetsetes piirkondades. Meie konkreetne panus pingutustesse, mida laiemas Lähis-Idas olukorra reguleerimiseks teeb Euroopa Liit, algab saatkondade rajamisega Iisraeli ja Egiptusesse. Need on tugipunktideks, mille kaudu võiks olla abi Eesti kogemustest majanduse liberaliseerimisel ja muude reformide läbiviimisel.Eesti otsib võimalusi aktiivselt panustada ka Euroopa Liidu ja Aafrika koostöösse Euroopa Liidu Aafrika-strateegia raames. Eesmärk on osaleda sellesuunalises arengukoostöös, samuti immigratsiooniprobleemide lahendamises. Eesti osaleb Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riikide koostöös ja arendab kahepoolseid suhteid Lõuna-Ameerika riikidega. Eesti toetab ELi ühise strateegia kujundamist Hiina ja India suhtes. Eesti osaleb aktiivselt ka EL-Aasia poliitilises dialoogis (ASEM), aidates oma võimaluste piires kaasa demokraatlike väärtuste kaitsmisele ja edendamisele regioonis.” |
| Lisada kolmanda lõigu lõppu lause: „Samuti toetab Eesti läbirääkimiste jätkamist Serbiaga ning liitumisläbirääkimiste alustamist Montenegroga.” | SISULISELT ARVESTATUD Lääne-Balkani riikide liikmelisuse perspektiivi toetamine on laienemise lõigus sõnastatud. |
| Lisada lõppu lause: „Eesti toetab Euroopa Liidu senisest suuremat arenguabi ikestatud riikidele nagu Valgevene, sh toetades riigis tegutsevaid demokraatlikke kodanikeühendusi ja luues poliitiliselt tagakiusatud noortele kõrghariduse omandamise võimalusi Euroopa ülikoolides.” | ARVESTATUD Lõiku Euroopa Naabruspoliitika on täiendatud järgmiselt:„Eesti toetab Euroopa Komisjoni üleskutset Valgevenega suhteid arendada niipea, kui Valgevene ametivõimud selgelt väljendavad oma soovi austada demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Sellega seoses toetab Eesti Euroopa Liidu senisest suuremat arenguabi andmist ikestatud riikidele nagu Valgevene, sh toetades riigis tegutsevaid demokraatlikke kodanikeühendusi ja luues poliitiliselt tagakiusatud noortele kõrghariduse omandamise võimalusi Euroopa ülikoolides. Samuti toetab Eesti konsultatsioonide jätkamist Euroopa Liidu tasandil, kaasa arvatud Euroopa Komisjoniga, viisatasude vähendamiseks Valgevene kodanikele, kes ei ole seotud Valgevene jõu- või võimustruktuuridega. |
| Lisada lause: „Eesti toetab viisavabadust Serbiaga.” | MITTEARVESTATUD Võetud on regionaalne lähenemine ja ei soovi eraldi riike välja tuua. |
| Lisada lause: „Eesti toetab viisatasude vähendamist Valgevene kodanikele, kes ei ole seotud Valgevene jõu- või võimustruktuuridega.” | SISULISELT ARVESTATUD Viisatasusid saaks Eesti vähendada kahepoolse lepinguga kuni selle ajani, mil saame Schengeni liikmeks (1.jaanuar 2008). Sellist kahepoolset lepingut Eestil Valgevenega ei ole ning loetud kuudeks ei jõua ega ole mõistlik sellist lepingut ka teha. Pikemas perspektiivis on Eestil Schengeni liikmena võimalus mõjutada viisatasude kujundamist. Seetõttu märkus arvesse võetud muudetud kujul: „Samuti toetab Eesti konsultatsioonide jätkamist Euroopa Liidu tööstruktuurides, kaasa arvatud Euroopa Komisjoniga, viisatasude vähendamiseks Valgevene kodanikele, kes ei ole seotud Valgevene jõu- või võimustruktuuridega.” |
| Lisada alajaotuse lõppu lause: „Eesti toetab Ukraina ja Georgia liitumispüüdlusi läbi Euroopa Liidu partnerite, kes kuuluvad samuti NATOsse.” | MITTEARVESTATUD NATO laienemise toetamine Gruusiasse ja Ukrainasse ei ole EL poliitika teema. |
0% käibemaks väärtkultuurile
Rahandusminister Padari seisukoht kehtestada ühtlane 5% käibemaks kõigile kontsertidele, pidudele ja üritustele täidab Õllesummeri korraldajate ja ööklubiomanike taskuid. Piletihinnad kodanikule ei lange, samuti ei võida väärtkultuur sellest midagi.
Erinevalt Savisaarest usaldan ma Eesti õigussüsteemi ja kui Riigikohus on võtnud vastu otsuse, mille järgi tuleb kultuuriüritusi käibemaksustamisel võrdselt kohelda, tuleb meil, seaduslooval jõul, kiiresti probleem lahendada. Poliitilise otsustamise koht on, mida ja kui palju me toetame.
Ühtlase 5% käibemaksumäär ei too lisaraha väärtkultuurile. Kui aga kehtestada üldine 18% käibemaksumäär, laekuva rahaga (läbi kultuuriministeeriumi eelarve) toetada kultuuriasutusi (N: teatrid), tagab see soodsama piletihinna väärtkultuuriüritustele (N: teatripiletid). (See, kui palju käibemaks tegelikult mõjutab piletihindu, on muidugi vaieldav. Enamasti on piletihind tunnetuslik summa x.)
Väärtkultuur vajab rohkem toetust ja seega toetan ma väärtkultuuri piletimüügilt laekuva käibemaksu (18%) „tagasimaksmist” kultuuriasutusele, mis tunnetuslikult tähendab 0%-ist käibemaksu väärtkultuurile. (Piletihind sellest ei tõuse, pigem võiks praegu käibemaks 5% võrra langedagi. Kui ka piletihinnad jääksid samaks, saab väärtkultuur vahendeid lihtsalt juurde.) Õllesummerid ja süldibändid saavad niigi kasumlikult hakkama.
