Tõeline kummitempel
Valele nupule vajutamine annab parteile õiguse saadiku volitused lõpetada. Kuidas õigesti hääletada, on aga selle sama juhtkonna otsus. Saadikud on muudetud kummitempliks selle sõna täielikus tähenduses.
Siduva mandaadi süsteem kehtib alates veebruarist Ukraina kohalikes volikogudes ning Julia Tõmoshenko blokk on taotlenud sama süsteemi kehtestamist ka parlamendis. Tõmoshenko blokk ja Meie Ukraina koalitsioon annab neile 450kohalises Verhovna Radas kahehäälelise enamuse. Siduva mandaadi sisseviimine tagaks, et ükski saadik ei väärataks.
„See on ebademokraatlik, aga Ukrainale vajalik," kirjutas mulle poliitikavaatleja Pavel G. Kiievist. Kevadised kriisid Ukraina parlamendis algasid Regioonide Partei avaliku saadikute ülesostmise kampaaniaga ja hirm sündmuste kordumise pärast ei ole kuhugi kadunud.
Vaatleja argumendis võib lühikeses plaanis Ukraina puhul iva olla, ent pikas perspektiivis loob see väga ohtliku tava. See tähendab, et rahvaesindaja ei vastuta üksnes oma valijaskonna, vaid ka partei ees, muutes esimese seose mõttetuks. Eesti kontekstis oleks võrdväärne hüpoteetiline näide, kui Reformierakond oleks Riigikogust visanud välja selle auväärse liikme Igor Gräzini, kes oma veendumusi järgides hääletas ainsana Euroopa Põhiseaduse lepingu ratifitseerimise vastu. Sellisel juhul oleks erakond üle sõitnud Riigikogu liikme valijatest, kes enne valimisi andsid väga hästi endale aru kandidaadi põhimõtetest.
Teisalt on demokraatiat varemgi üritatud ravida ebademokraatlike vahenditega - paraku edutult. Headeks näideteks on Saksamaa Riigipäevahoone põlengu järel 28. veebruaril 1933. aastal välja antud seadus, mis röövis Saksamaa kodanikelt nende õigused "nende endi kaitseks" või Eestis 1934. aasta 12. märtsil Konstantin Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, et "haiget" Eesti rahvast ravida. Jalge alla võeti tee, millelt võimu teostajad tagasi ei soovinud enam pöörata.
„Siduv mandaat"
Tavaliselt tähendab siduv mandaat, et parlamendisaadik täidab vaid valijate poolt antud juhiseid ja seda mitte tehes on valijatel õigus ta tagasi kutsuda. Siduv mandaat on täna osaliselt kasutusel sellistes toredates riikides nagu Kuuba, Hiina, Põhja-Korea, Nigeeria ja Vietnam. Nagu Nõukogude Liit, kus partei annab koha (ja mõistuse) ning vajadusel võtab ära.
Kohaliku omavalitsuse saadik on Ukrainas täielik kummitempel, kes peab igal sammul järgima ülemuste otsuseid. Vastasel korral riskib ta oma kohaga volikogus. Paaril korral on teisitimõtlejaid ka välja visatud, kuid alamastme kohtud on erinevatel põhjustel mandaadid taastanud. Süsteem ei ole veel korralikult tööle hakanud.
Normaalsele demokraatiale (sh Eestile) on tavaks, et saadikud ei ole seotud mandaadiga ehk valituks osutudes jääb lubaduste täitmine ja hea töö parlamendiliikmena nende südametunnistusele. Valijal on võimalus halbu saadikuid tulevikus lihtsalt mitte enam valida.
Mõtlemise koorem
Kuigi auväärt endine kolleeg Liina Tõnisson avaldas muret, et Riigikogu on muutunud kummitempliks valitsuse käes, on igal saadikul jätkuvalt õigus ja kohustus hääletada vastavalt oma veendumustele ja paremale äranägemisele. Kuid see ei olegi oluline, sest Riigikogu tööd eelnõude arvu järgi mõõta ei saa.
Riigikogu peab võtma üle järelevalve funktsiooni ning erinevate ühiskonna valupunktide arutamise korraldamise. Oluliselt on tõusnud erakonna valimisprogrammide tähtsus, sest koalitsioonipartnerid soovivad täita valijatele antud lubadused.
Juhtisin Reformierakonna e-teema töögruppi ja sinna olid kaasatud mitte ainult erakonna liikmed, vaid eksperdid ka väljapoolt. Ettepanekud tuli e-spetsialistidelt alates Peeter Marvetist lõpetades minut.ee lugejatega. Ning täna on need koalitsioonilepingus.
Kummitempel on poliitik, kelle jaoks on mõtlemise koorem liiga raske.
