Valimisea langetamine kütab kirgi!
Mul on hea meel, et ENL on asunud aktiivselt toetama minu neli aastat tagasi välja käidud ideed. Kindlasti ei ole valimisea alandamise debatt ühiskonna seisukohalt kõige olulisem ja arvestades, et muutust on võimalik sisse viia vaid siis, kui kunagi põhiseadust muutma hakatakse, tuleb kõige suurem vaidlus ära pidada ikka tulevikus.
Valimisea langetamise teema küttis kirgi neli aastat tagasi ja kütab ka täna. Argumendid on jäänud mõlemal poolel samaks. Vastaspool kurdab, et 16-17 aastased noored on liiga rumalad, ja seda tehes unustavad nad küsida kõige olulisema küsimuse, ehk MIKS?
Miks valimisea langetamine vajalik on? Milliseid ühiskonnas olevaid probleeme ta lahendaks? Kui nendele küsimustele ei suuda pooldajad vastata, ei ole mõtet alustada debatti teemal, mis kahju võib idee elluviimine tuua.
Vaatasin neli aastat tagasi kirjutatud põhjendusi ja leian, et sobivad sama hästi ka tänasesse Eestisse.
Noored peaksid saama valida (detsember 2003)
Andes keskkoolieas noortele võimaluse valimistel osaleda, suureneb nende võimalus ühiskonnaelus kaasa rääkida ja sunnib poliitikuid rohkem tegelema probleemidega, mis noori puudutavad.
Kogu Euroopa, sealhulgas ka Eesti, elanikkond vananeb. Üha enam hakkavad Eesti saatust otsustama keskea ületanud kodanikud. Erakondade edu valimistel sõltub just selle vanusegrupi poolehoiust, seega peavad ka valimislubadused olema suunatud keskmisest vanemale elanikkonnale. Samas on eelkõige noorte tulevik see, mille üle täna otsustatakse.
Tahaksin kutsuda mõtlema selle üle, kas ei saa noored tänases infoühiskonnas märksa varem piisavalt teadlikuks Eesti tuleviku üle kaasarääkimiseks, võrreldes ajaga kümme või viiskümmend aastat tagasi? Kas te ei leia, et noortel on täna liiga vähe võimalusi oma tulevikku puudutavaid otsuseid mõjutada? Kas te ei leia, et poliitikuid ei huvitu noorte arvamusest sageli just seetõttu, et nad ei saa osaleda valimistel?
Väidan, et eestlased on üha nooremas eas hakanud aktiivselt mõtlema meie ümber toimuva peale. Ja mitte ainult mõtlema – Euroopa Liidu referendumi eel kohtusin paljude 16—17-aastaste noortega, kes osalesid aktiivselt referendumieelses kampaanias. Nad ütlesid selgelt välja oma arvamuse ning püüdsid mõjutada ka endast vanemate inimeste otsust. Nad mõistsid hästi, et referendumi tulemused hakkavad kõige rohkem määrama just tänaste noorte elu.
Kahtlemata ei ole probleem ainult ühiskonna vananemises. Uuringud näitavad, et üle keskea jõudnud inimesed osalevad valimistel 2 korda aktiivsemalt kui noored, alla 30 aastased kodanikud. Miks ei ole sellel vanusegrupil väljakujunenud teadmine, et valimistel osalemine on oluline? Kas valimisea langetamine ei kinnistaks teadmist valimistes osalemise olulisuse kohta juba nooremates inimestes, kes siis sama teadlikkusega osaleksid valimistel ka edaspidises elus?
Noored olid iseseisvuse taastamise juures
Eesti Kongressi valimistel 1990. aastal oli valimisiga 16 aastat. Vanuse alampiiri langetamise peamine põhjus seisnes selles, et 1989. a üleliidulise rahvaloenduse Eesti Statistikavalitsuse andmed ei võimaldanud eestlaste arvu muidu kindlaks teha kui 5-aastaste vanuserühmade kaupa. Algandmed olid viidud Moskvasse, kust neid muidugi enam tagasi ei antud.
Valimisea arutelu leidis põgusat käsitlemist ka Põhiseaduse Assambleel, kus tehti ettepanek alapiiri Põhiseaduses mitte määrata. Antud ettepaneku vastu olnud Tiit Käbin põhjendas: "... Mis puutub valimiseasse, siis ma ei usu, et sellest allapoole minnakse lähema 50 aasta jooksul, nii et see ei ole mingi lühiajaline probleem ja selle me võime rahulikult jätta vaatlusest välja." Ettepanek ei läinud läbi.
Euroopa riikides on parlamendivalimistel üldine valimisiga 18 eluaastat, Austrias isegi 19. Mitmes Euroopa riigis on erinevad poliitikud tõstnud ülesse küsimuse valimisea langetamise kohta. Kõige radikaalsemalt ehk Saksamaal, kus grupp parlamendisaadikuid on teinud seaduse muudatusettepanek, mille järgi antakse valimisõigus kõigile kodanikele. Alaealise lapse hääle saaksid anda tema vanemad.
Keskkooliõpilastele läheb kodukoha tulevik korda
Üks võimalik muudatus oleks Eestis vanusepiirangu alandamine kõigepealt kohalikel omavalitsuste valimistel. Vanusepiirang võiks olla põhikooli lõpetamise iga, ehk 15 või 16 eluaastat.
Meie riik on leidnud, et noored peavad kohustuslikus korras saama põhihariduse. Edasine haridustee on juba iga inimese enese valik. Kui riik leiab, et põhihariduse omandamine on piisav ühiskondlikus elus kaasalöömiseks, siis miks ei usalda riik neile noortele valimisõigust, mis vastavalt meie põhiseadusele kõigile teovõimelistele kodanikele kuuluma peaks? Esmased teadmised ühiskonnakorraldusest antakse lastele juba neljandas klassis. Sotsiaalse küpsuse saavutamine on nihkunud veidi varasemasse ikka, kui veel kümme-viisteist aastat tagasi.
Kohalikel valimistel valimisea langetamine on oluline ka demograafilistel põhjustel. Valimisõiguslike kodanike arv suureneks. Valituks saanutel oleks tugevam mandaat. Sageli lahkuvad noored väikelinnast pärast keskkooli lõpetamist, paljud ei tule enam kunagi oma kodukohta tagasi. Statistika näitab erinevate piirkondade elanike kiiret vananemist. Andes noortele võimaluse kohaliku elu üle otsustada ja aidata kaasa parema elukeskkonna loomisele, suurendame nende armastust kodukandi vastu ning tagame, et nii mitmedki pöörduvad pärast ülikooli lõpetamist sinna tagasi. Noores eas külge jäänud poliitiline aktiivsus kinnistuks kogu eluks.
