Venemaa pragmaatiline “töö” naabriga
Mida tähendab Vene mõjussfääris olemine saab selgeks kõige paremini, kui uurida Vene-Valgevene suhteid. Valgevene majandus on täielikult sõltuvuses vene toorainest ja toetustest. Nõrgemal positsioonil asuv Valgevene aga ei taha kuidagi leppida väikese venna rolliga ning näitab hambaid nii Gaspromile kui ka Putinile endale.
Eelmise nädala lõpus toimunud Valgevene-Vene Summitilt oodati mingit sõnumit riikide ühinemise asjus. Need, kes pisut rohkem nende riikide poliitikast teavad on selles suhtes olnud alati skeptilised. Nii ka läks, ning sõnumiteks olid rakettide paigaldamine, gaasihinnatõus jne.
Moskva Kõrgema Majanduskooli politoloog ja Vene välisministeeriumi nõunik Andrei Suzdaltsev esines neljapäeval Avatud Eesti Fondis ja rääkis Vene huvidest Valgevenes. Siinkohal toon ära enda (kiiresti kribitud) märkmed räägitust ning vabandan juba ette kirjavigade ning puuduliku lauseehituse pärast. Sisu loeb!
Andrei Suzdaltsev: Mõtestatud poliitikat Venemaa (V) – Valgevene (VV) vahel ajada ei ole võimalik. Praegune VV on sovetlik maa, V on NL minevikust peaaegu loobunud. V elab karmi kapitalismi tingimuses. Riiki valitsevad korporatsioonid ja karm konkurents. Lukashenka (L) süsteem ei sobitu V üldistesse huvidesse, ja nii on konflikt.
Suhted V on VV legitiimsuse alus. L on võimul 3 ametiaega, tuleb ka 4 ja 5 ametiaeg. Mingit järeltulijat ette ei valmistata. Jutud tema pojast on tähelepanu hajutamiseks.
V poliitiline eliit on alustanud reformide etappi. Nende jaoks on tähtis, kellega ajada asju. Varem Jeltsin ja L, siis Putin ja L, nüüd siis M ja L. Venemaal poliitiline eliit vaheldub, kuid VV jääb kõik samaks.
Samal ajal saadakse aru, et VV sõltuvus V majanduslik ja poliitilises mõttes iga aastaga süveneb. VV saab võimul püsida vaid see, kes suudab VV probleeme lahendada V-s. Nii juhtus Šuškevitshiga, kes ei saanud hakkama ja V poliitiline eliit loobus temast.
VV-V suhete alus on majandus. See on siiani finantside ja ressursside küsimus. Jaanuar-oktoober moodustas VV ekspordis 70% V toornafta, naftasaadused ja VV kaaliumsool. VV on tooraine maa. Ainult 30% on kaubaeksport (masinad jne).
Kogu režiimi eksisteerimise aluseks on vanad energiakandjad. Teine režiimi tagatis on piiramatu ligipääs V turule. Tuuakse VV-sse sisse kolmandate riikide kaupu, hoida kontrolli all suuri VV tehaseid. VV on sisuliselt ühe linnaga riik, Minsk, mis on 2,5 Eestit suur. Võim on Minski sees kahes regioonis, kus ühes on tehased ja teine on magalarajoon. Need ettevõtted tagavad VV režiimi ja süsteemi stabiilsuse
2007 aasta jaanuaris lahendas V mitu olulist majandusküsimust. V meenutas VV-le, et iseseisvus maksab raha ja see peab olema rahvusvahelistes hiondades. Viimased 6 aastat on olnud tugev V vastane propaganda. See on pretsedenditu juhtum. Vene faktor on tegur ka poliitilises võitluses Eestis. See ei tekita meil probleeme, kuid VV võtab V vastasest kampaaniast osa riik. Televisioon, raadi ja ajalehed on riigi monopol, ja see põhjsustab Moskvas tõsist suhtumist VV reaalsustesse.
Miks pöörata tähehlepanu VV-V suhetele. V jaoks on VV küsimus 30ndal kohal, valimistel rolli ei mängi. Valimistel on küsimused V-US, V-EU, V-UKR suhted, aga VV ei mainita.
42miljardit 10 aastajooksul antud dotatsioonidega VV-le. Tipp oli 2006, 8 miljardit dollarit, ehk umbes 6% SKP-st. See on tohutu raha isegi V jaoks. See ei võinud edasi niimoodi jätkuda. Praegu V poliitiline reform. Presidendikanditaat ei ole veel lõppenud. Täna õhtul läheb Putin (P) Minskisse. Tal on väga põhjalik päevakord. P teab väga hästi VV olukorda ja ta kavatseb V-VV suhteid täpsustada. Ehk mida teha edasi liidu arendamisel, integratsiooniga, lahutada integratsioon majanduslikult ja poliitiliselt.
Oluline on paradoks, kahe riigi vahel on formaalselt liit, kuid tegelikku dialoogi ei ole. Sama oleks siis, kui Eesti oleks astunud EL-i ja Brüsseliga üldse ei räägiks. Majanduslikku integratsiooni ei ole. V suurettevõtetele praktiliselt midagi suurt ei kuulu. 2007 aastat valmistati ette gaasitorude üleandmist Gaspromile (ehk 50% firma aktsiate saamist VV firmast) ja 4 aasta üleminek maailmahindadele. VV juhtkond võttis tehingu vastu valuliselt, sest soovis teatud soodustusi. V olid omad pretensioonid, sest 99 aastal vastuvõetud kokkulepped näiteks ühtne valuuta, ei ole VV lahendanud. Samuti olid 2 gaasi ja üks nafta sõda. 2007 aasta on kole aasta olnud v-vv suhetele, mis päädis uue naftajuhtme ehitamise otsusega.
Praegu läbib 70miljonit tonni naftat, uus V juhe pumpab soome laheni 50milj naftat. VV hakkab saama 21 miljonit tonni naftat. Seega jääb torus vaid VV mõeldud nafta, transiiti enam ei tule. Kõik on ehituseks ette valmistatud, kuid ehitust veel ei ole. Ehk algab juba see aasta. Ehitamine käib kiiresti, 2-3 km päevas.
2000-2006 on VV toll konfiskeerinud 420miljoni dollari eest. VV toll on osaliselt üle võtnud V tolli õigusi. Selle tõttu langes VV tähtsus transiitriigina. Siit ka pikad järjekorrad Läti-V piiril. Praegu on V positiivne transiidi teele Lätis.
Väga raske mulje jättis Kaliningradile transiidi blokeerimine. Leeduga on V liiga keerulised. Veebruar-märts läks VV-KAL transiit justkui sõja olukorda. Vene juhtkond võttis seda kui kättemaksu aastaalguse gaasi otsuste eest.
Mida edasi teha VV-ga?
Praegune V ei heida oma vastutust VV eksisteerimise eest. Me saame hästi aru, et VV seaduste järgi on L võim legitiimne. V on tunnistanud 2006 aasta valimistulemusi, läänemaailm ei ole neid tunnistanud. Siiski pole ükski saatkond VV ära sõitnud, uus rotatsiooni saadikud on esitanud oma volikirjad L-ile.
Opositsiooni ja lään arvab, et L režiim on tänu V-le. Tegelikult on raskem küsimus. Kaks rahvast on väga sarnased. Integratsiooniettepanekud olid nagu kahe saksamaa ühinemise küsimus V poliitikute jaoks. Ehk suhtuti väga positiivselt.
Neli põhiprobleemi, miks V toetas VV riiki:
1. Venemaad NATO-se vastu ei võeta. Seega olid julgeoleku küsimused.
2. Oli vaja ära hoida sotsiaalmajanduslik kriis transiidimaas VV
3. Majanduskriis teeb probleemid ka V-le, sest näiteks põgenikud
4. Majanduskriis VV-s viib ka poliitilisele ebastabiilsusele.„Me aitame VV rahvast ja kui neile meeldib L, siis on see nende probleem,” oli üldine V poliitikute suhtumine.
Mitte kordagi ei ole V tulnud selgelt väljaütlemisi kahe riigi ühinemise osas. Probleem ka lääne poolt, sest tuleb arvestada, et kogu reaalse konventeeritava valuuta saab L läänest. VV on suur vahendaja, ehk töötleb ja transiidi tooret ning saab valuutat. See ongi nn NAFTA OFF-SHORE.
Odav V nafta tagas VV-le soodsa olukorra. Sellega sai häiritud tasakaal. V riigi tasemel ei räägita VV demokratiseerimisest. V tahab viia maailmatasemel majandussuhted VV-ga. Kui see aga põrkab kokku lääne demokratiseerimisnõudega ilma majandustegevuseta. Poola, UK jne firmad jätkavad koostööd L-i käest nafta ostmisega. L saab selle koostöö eest miljard aastas, summa pole küll suur, aga keegi ei ütle sellest ära.
Siin on ka korporatiivne probleem. VV naftasaadused konkureerivad V omadega. Nafta offshore on ka tänu läänemaailmale. See on üks Putini teema täna.
Putin räägib ka VV välispoliitikast. VV positsioneerib ennast kui ainsa tugeva V liitlasena. Putini otsus teha moratoorium tavarelvastuselepingule, kuid VV seda ei toetanud. Gruusia tee on teemaks. Gruusia ja V vahel on piir ja viisarežiim, aga seda otsust peaks ka VV toetama. VV ja V vahel piiri ju pole. Sellegi pooelst lendab Minski ja Tbilsi liinil 5 lennukit ja need, kes V deporteeriti sõidavad M tagasi, sest VV neid siseneda ei takista. Need küsimused puudutavad V julgeolekupoliitikad. Raskeid välispoliitika küsimusi on veelgi.
Mis tekitab muret võimalik emotsionaalne puhang, mis võib enne presidendivalimis V tekkida. Me kardame konflikti süvenemist ja liitriigi lagunemist. On ka sotsiaalsete küsimuste ring. V-VV vahel on mitu kokkulepet, mis tagavad sotsiaal- ja kodanikuõigusi. Need on tõsised dokumendid. Me kardame, et kui kaheriigi suhted halvenevad, siis see sotsiaalne pakett laguneb kah.
V ei tegele VV sisepoliitikaga mitte ainult sellepärast, et austatakse VV iseseisvust, aga VV-s on olukord, mis toodabki L sarnaseid inimesi. VV on nomenklatuur, aga ei ole arvamuste paljususega poliitilist eliiti.
V hakkab VV mööda minema, transiit läheb mööda näiteks. VV poliitikas hakkab minema tupikusse. V poliitiline klass saab aru, et VV probleeme ilma lääneta lahendada ei saa. VV jääb muidugi varju Kosovo, raketikilbi, uue koostöölepingu küsimusel jne..
Viimase viie aasta jooksul ei ole tulnud ühtegi konkreetset kahe riigi integratsiooni ettepanekut.
Mis on VV seisukohad liidu küsimuses?
Pean sageli seletama Moskvas, et VV on eraldi rahvas. Mitmetes ringkondades on olnud arvamus, et kohe ühineme ja VV on kohe-kohe vene provints. Tõsi on, et pea igas VV peres on otsene suhe venelastega.
VV on ka klikk, kes propageerib vv natsionalismi. V see väga ei häiri, sest igas riigis on selliseid natsiste olemas. VV võim ei ole väga huvitatud ühinemisest. Praegusel juhul on VVle kasulik Moskvaga suhted omada. Samas käib kontaktide ostmine EU-s ja USA-ga.
VV-s on pidev kampaania venemaa vastu, otsitakse sidet läänega. Me saame aru, et suurem vv suhtub integratsiooni v positiivselt, kui L meeskond ei ole sellest väga huvitatud. Nagu me näeme ju ka neid gaasi sõdades.
V on rahul L-iga ja see on VV enda valik. Kuidas suhtuks V, kui vallanduks värviline revolutsioon? Läänes räägitakse, et V suudaks L välja vahetada kergelt, kas on see nii?
Vastan nüüd kui politoloog ja mitte kui välisministeeriumi ekspert. Selliseid küsimusi riigi tasandil ei arutata. Arutasime seda EU ja WASH ekspertidega, teaduslik arutelu.
Me arvasime, et ei ole võimalik 4,5,6 kord L-i tagasi valida. Varem või hiljem L lahkub. VV põhiseadus on temale kohandatud, oluline on, et jätkuks majanduslik rahulik olukord. Aga vaja on läbi viia konstitutsiooniline reform. Viia läbi ausad parlamendivalimised ja eks rahvas otsustab. Ma arvan, et see on ka vv huvides.
Igasugune võim pärast L oleks nõrk võim. Kui tekiks oranz revolutsioon, siis uus võim ei tuleks sellega toime. L lööb jõulise liigutusega platsi puhtaks, uus nõrk võim seda ei suudaks. EU eksperdid ütlesid, et kui avatakse poliitika ja on konstitutsiooni reform, siis ei hakka EU toetama värvilisi jõude. Washington jättis vastamata, nii jäigi vastus õhku rippuma.
Keegi ei hakka otseselt maha võtma L-i, sest sellel ei ole mingit mõtet. Arvatavasti ei oleks vv-lased sellega ka nõus. VV-l on olnud oma rahva isad ka varem, kes on teinud vv-le ka palju head. Brežnevi ajal üks selline suri autoõnnetusel ja arvatakse, et M selle korraldas. Kas me tahame teha sama viga, mis siiani vv hinge kripitab.
V ei hakka sekkuma VV siseasjadesse. Me teeksime teda kõrvaldades L-ist märtri. Ma ei saa aru, miks VV opositsioon nõuab, et V selle maha võtaks. Kui V seda teeks, siis läänemaailm süüdistaks V siseasjadesse sekkumises ja seda teeks ka VV opositsioon, kes nõuaks V lahkumist ning võtaks ise võimu üle. Mis kasu sellest V-le on?
---
VV elatakse praegu palgast palgani, tullakse ots-otsaga kokku. Hinnatõus paneb VV poliitikud mõtlema.VV on segunenud L ja riigi rahad. Seega, kui eraisikud ja firmad on tasunud korralikult gaasi eest riigile, ei ole L seda edasi maksnud. L on arvanud, et see on tema raha.
---
Kui palju teenib valgevenelased pappi välismaal?V 516dollarit keskmine palk, aasta lõpuks 600 d. Moskvas alla 1000 keegi tööle ei lähe. VV keskmine palk aasta lõpus 360 dollarit. Väidetavalt alla 150 dollari seal eriti palka ei maksta. VV on kvalifitseeritud rahvas, 600 000 töötavad Venemaal, kõige enam Peterburgis, aga ka leningradi oblastis ja teistes tööstuspiirkondades. Nende palk on väiksem, kui venelaste oma.
