Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Venemaa valimiste vahel (I OSA)

Mis sünnib Venemaal läheneva presidendi valimiste eel ja pärast seda on küsimused millele praegu vastavad Vene tunnustatud poliitikaanalüütikud Olümpia hotellis. Eesti NATO ühing ja Kaiseuuringute Keskuse korraldatud seminari esimene pool hakkab läbi saama. Teisetel läheneb kohvipaus, minule rallisõit riigikokku, et selle nädala päevakorda hääletada.

Kiiresti kribitud mõned esinejate seisukohad. Vabandan vigade, puuduliku lauseehituse ja poolikult esitatud mõtete pärast. Kiiresti kribitud, jälle. Kellel huvi, see jõuab kella 15:30 ise Olümpiasse teist poolt kuulama:

Panel I “Elections and possible new power arrangements”

Andrei Ryabov, political analyst, the Carnegie Moscow Centre
Tuleb lahutada teemad, et mis juhtub valimistel ja kuidas hakkab VF funktsioneerima 2008. aastal. Keskendun peamiselt esimesele.

Medvejevi väljakäimine ei tähenda veel, et kogu valmispoliitilise positsioonide koht on otsustatud. On neli faktorit:
1. Kui Putin lubas positsioonist loobudes jääda rahva liidriks. Venemaa on juhikeskne riik ja kuidas selles süsteemis sobib Putini soov.
2. On raske ette kujutada kompromissi eliidigruppide vahel.
3. täna opositsiooni jõud on marginaalne ja neil puudub igasugune võimalus võimule saada. Seetõttu kasutab see ebakonstruktiivseid vahendeid. (Ehk eesmärk, et mida halvemini, seda paremini). Medvejevi esilekerkimine näitab, et niiditõmbajaks jääb ikka Putin. Ta on garandiks,
4. Putin on hiljuti soov on jätta tasakaal paika. Ükskõik kes saab presidendiks, ükskõik milline koalitsioon tekib duumas, poliitilist tasakaalu soovitakse hoida.

VF ootavad mitmed rasked väljakutsed. Kuidas poliitiline eliit on nendeks valmis.
Kuidas eliit vastab populistlikele poliitilistele ideedele?
Kuidas eliit käitub, kui limiidid on piiratud ja ei ole võimalik rahalist katet leida ükskõik millisele otsusele?
Milline on poliitilise eliidi vastus nendele väljakutsetele?

Vastuseid neile veel ei ole, kuid õige pea muutuvad need küsimused oluliseks.
---
ÜV tulemused Moskvas ja Peterburgis olid kesised. Huvitav, kuidas Medvjevil nendes linnades läheb.
---

Aleksei Makarkin, political analyst, the Centre for Political Technologies

Medvejev on Putini projekt, Putin tõstis ta üles ja vaid tema on ainukeseks Medvejevi garandiks.
On umbes 15 inimest Putini lähikonnas, kelle käes on suur võim. Suhtlevad Putiniga otse. Tegelikult on neil kõigil võimalus. Putin manageerib asju. See kõige mõjuvõimsam grupp omab oma toetajate ringi. Seal on nii era- kui ka avalikusektori tippe.

Praeguses situatsioonis on raske leida inimest, kes suudaks Putini moodi konsolideerida selle siseringi.

Mis suhtes oli M parem, kui teised 14 siseringi tüüpi. Ta oli Putinile sobiv. Putin otsis inimest, kes temast sõltub, kes vaataks Putinile alt üles (vähemalt piltlikult) ja kes ei saaks ise kujuneda suureks juhiks.

Ivanovi ja Putini suhted on olnud rohkem horisontaalsed kui vertikaalsed. Luures oli neil umbes sama töökoht. Ka hiljem on nende tase olnud sarnane. Putinile ei sobi, et president oleks temaga võrdne, või veelgi hullem, tahaks saavutada tugevamat positsiooni.

Võimule saades oli Putinil Jeltsini ees teatavad kohustused. Putini järglase kohustused tulevad aga palju tugevamad ja kohustuslikumad. Selline kohustuste süsteem on omane Vene poliitikale.

Ideoloogia roll on eliidis palju vähendanud. Need 15 siseringi isikul on muidugi arvamus, milline peaks oleme vene majandus-, rahandus- ja sotsiaalsüsteem, kuid see on teisejärguline ning taandub grupi positsiooni ja mõju saavutamise huvide taha. Bürokraatliku süsteemiga sarnaselt on lähimad kolleegid suurimad konkurendid.
---

Parlamendivalimised ei mõjuta seda, kelle Putin valib järglaseks. Putin ütleb järglase ja kodanikud valivad selle kindlasti, ükskõik kes see eliidist ka ei oleks.

Ühtne Venemaa on kremli tööriist, mis on hea regionaalsel tasandil, kuid ei oma võimu kremlis. ÜV on nõrk struktuur.

Kas tulemused olid OK kremli jaoks? Kremlil oli kaks eesmärki: 1. saada maksimum tulemus ÜV-le. 2. Saada Õiglane Venemaa ka duumasse. Selleks, et tagada teine eesmärk, ei saanud liiga palju esimesele rõhutada. Ehk ÜV protsendi suurendamine oleks vähendanud ÕV tulemust. Putini eesmärk oli leida sobiv tasakaal. Tulemused ei olnud Kremlile kõige ilusamad, aga talutavad.

Vitali Portnikov, journalist, Radio Liberty

Putini võimuletulek võimaldas eliidil ühineda. Täna on rahu nende gruppide vahel, kes Jeltsini ajal tõmblesid. Täna on kõigil kõvasti raha, võimupiirkonnad on ära jagatud. Putin on sümbol. Ta on kui Jeesus Kristus. Mis saab siis, kui Jeesus kaob.

Siseringis on kaks tugevat eliidigruppi ja küsimus on, et mis saab nende omavahelisest suhtlusest Putini lahkumise järel. Need poliitilise grupid peavad omavahel ära jagama võimu. Kumbki ei taha loobuda oma positsioonist. Gruppidel on erinevad nägemused ja ärivaldkonnad.

Gruppide vahelise konflikti lahendamine on uue presidendi oluline ülesanne.
---

Viimased Nashi üritustel osales vaid 10ned noored ja mitte kümneid tuhandeid. Miks ei kasutanud Kreml tuhandeid inimesi selle korraldamiseks? Nashi ei ole nii hästi organiseeritud kui arvatakse.
---

Eesti rolli ei mängi Vene poliitikas nii suurt rolli, kui te arvate. Jah, venemaa vajab vaenlast, aga meil on suur vaenlane --- USA. Mõni aeg tagasi Eesti oli peaaegu sõber ja Läti, nüüd on vastupidi. Tulevikus võib eesti enam mitte vaenlane olla. On tõenäosus, et nüüd saab suureks vaenlaseks Tšehhi, kes kirjutas USA-ga raketikilbi lepingule.

Põhiliselt huvitab vene eliiti raha ja seega on suheldes teiste riikidega pragmaatika esikohal. Meie (siin laua ümber) huvitume poliitikast rohkem kui M ja P.