Eestlaste vandenõu: i-valimised
Eile Eesti i-valimisi tutvustanud Priit Vinkel, Vabariigi Valimiskomisjoni liige, sai tunda mida tähendab tugev argument ülesköetud belglase vastu. Kui sisu puudus ja teadmistest jäi väheks oskas valimisprotseduuride lihtsustamise vastane kohalik ähvardavalt turtsuda ning valjult sõimelda: „Eestlased-eestlased, te tahate oma e-valimistega hävitada Euroopa”.
Tänane päev möödus siiski rahulikult ning i-valimiste tutvustamine tõi Eesti 90. aastapäevaks ülespandud stendide juurde rahumeelsed baltlased, rumeenlased, britid, iirlased jne. Kõige rohkem küsiti meilt i-valimiste turvalisuse kohta. Oluline on kasutada just „i-„ ja mitte „e-„ valimisi, sest valimisjaoskondades toimuvaid e(lektroonilisi)-valimisi on nähtud mujalgi, näiteks Kasahstanis ja Belgias. Eestis toimusid aga esimesed internetis hääletamist võimaldavad üleriigilised valimised, mille New York Times nimetas ka aasta 2007 üheks olulisemaks sündmuseks.
Meie armsad balti naabrid on pisut kadedad ja plaanivad peagi sama süsteemi juurutamist. Rumeenlased esitlevad juba sellel aastal ID –kaarti ja tahavad ühe rakendusena ka i-valimisi sisse viia. Päris mõnus on olla eestlane, kes märksa suurematele riikidele kogemust jagab.
Eesti 90. aastapäeva pärliks Euroopa Parlamendis oli siiski Eesti Instituudi kokku pandud näitus meie ajaloost ja Ellerheina kontsert. Iga aasta kohta üks pilt ja seletus, mis maalis pildi eestlaste tavaelust, poliitilistest muutustest, sportlaste saavutustest või olulisest sündmusest, oli võimas.
Näituse kokkupanemise eest vastutas Mart Meri, kellega rääkisime ka teemal sellise emotsionaalse ülespaneku digitaliseerimisest. Meenub see, kui hästi meie idanaaber kasutas multimeediat, et seletada „tõelist” II maailmasõda. Ehk nüüd oleks meie kord samuti kasutada mitte ainult youtube’i ja secondlife’i, vaid juubeliaasta puhul luua interaktiivne ajalugu, mitte mälu-instituut, vaid interaktiivne mälu.
