Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Kas kanname vabaduse ideed? (minu ettekanne Riigikogu välispoliitika arutelul)

Need super-eksperdid, kes pidevalt ja igas kanalis hõikavad, et Eestil puudub välispoliitika, tegelevad asendustegevusega. Raamatu „Jah, härra minister” võtmefiguur Sir Humphrey annab sellisele paanika tekitamisele põhjenduse: "Poliitikutele meeldib paanika. Nad vajavad sellist tegevust, sest see on neile aseaineks saavutustele."

Eesti on olnud huvide kaitsmisel edukas. Suured eesmärgid: liitumine NATO ja EL-iga - tähendab, et täna on oluline nendes ja teistes institutsioonides Eesti huvide kaitsmine ja loomine. See on igapäevane ja kohati kuiv töö, millest säravat arvamuslugu kirjutada ei ole võimalik ega ka vajalik. Need, kes peavad lugu välispoliitikast, saavad sellest ka suurepäraselt aru. Kvaliteetne diplomaatia eeldab kvaliteetset välisteenistust.

Nii nagu Maslowi püramiidis, kus alles pärast põhivajaduste täitmist saab liikuda edasi järgmisele astmele, on välispoliitikas võimalik uute teemade ja laiema pildiga tegelda alles pärast seda, kui tugev vundament on all: on olemas nii eesmärgid kui ka nende saavutamiseks tegevused.

Täna saame küsida, et mis on Eesti välispoliitikas see, mis meid teistest eristab? Eesti välispoliitika loomulike eesmärkide edukas täitmine tagab meile hea keskpärase tulemuse. Kuid me ei taha olla tavaline ja igav, me tahame olla heas mõttes silmapaistev.

Täna tunnustas Eesti Kosovo riiki ja rahu Balkanil sümboliseerib ÜRO eriesindaja Martti Ahtisaari rahuplaan. Soome endise presidendi Ahtisaare tegevus on kinnistanud põhjanaabri välispoliitilise imago. Soome tegevus rahuläbirääkimiste vahendajana on üheks heaks näiteks, kuidas väikeriik saab heas mõttes eristuda.

Välisministri Urmas Paeti välispoliitika ettekandes leidis arengukoostöö ja humanitaarabi olulist märkimist. Kas arengupoliitikast võiks saada meie positiivne tegevus, nagu Põhjamaadel? On ju meie üheks eesmärgiks Aafrikas sihtriigi leidmine.

Arvestades finantsilisi võimalusi näen pigem, et arengu- ja humanitaarabi saab olla meie oluline osa koostöös põhjamaadega, kuid ikka nendega koos või nende järel.

Kui me rahaga eristumist saavutada ei suuda, peame mõtlema, kas me saame minna ideedega? Millised on need ideed, mida me kanda suudame?

Välisminister Urmas Paet märkis Eesti ülemaailmset tegevust küberturvalisuse teema tõstatamisel ja ühtse poliitilise raamistiku loomisel. E-estonia ja meie e-demokraatia on oluline Eesti bränd.

Majandusreformide kogemuste ja ideedega on läinud maailma Mart Laar, ta on olnud teerajaja ja arvamusliider reformikogemuste jagamisel. Oluline on, et reformikogemuste jagamine ei muutuks semutsemiseks, sest meie ülimaks eesmärgiks on demokraatlikud väärtused ning endaga hakkama saavad riigid.

Kas suudaksime kanda ka vabaduse kaitsmise ja liberaalsuse ideed? Eesti on maailma meediavabaduse esikolmikus, kodanikevabadused on eeskujuks. Kas siin ei ole koht, kus saaksime paista silma positiivse märgina? Kõigi meie muude eesmärkide kõrval --- rahvusvahelistes institutsioonid ja kohustused - eristuda positiivselt, olla riik, kes seisab vabaduse eest kõikjal maailmas.

Vabanenud idabloki eristuvad kolm säravat riigipead -- Lennart Meri, Lech Walesa ja Vaclav Havel. Pool aastat tagasi oli mul au kohtuda Vaclav Haveliga, kes ütles, et tema presidendi aja üks vigadest oli see, et algusaastatel ei kasutanud ta oma positsiooni piisavalt, et aidata neid rahvaid, kes ei ole veel vabad. Arvan, et alles hiljuti vabanenud riikidel on kohustus aidata neid, kes alles võitlevad totalitaarse režiimi või okupeerija vastu.

See ei ole ühe teema riik, vaid see on üks asi, mis meid positiivselt eristab, on kui rosinaks niigi maitsva saia sees. Eesti peab tõstatama teema inimõiguste rikkumisest Hiinas, Birmas, Tiibetis või siitsamast, mõnesaja kilomeetri kaugusel Valgevenes. Kasutama välispoliitilist võimekust, et võidelda kodaniku-, meedia- ja sõnavabadus eest, sest ainult nii saame teha Eesti suuremaks ja silmapaistvaks, ikka heas mõttes.