Millest me presidendiga nii pikalt rääkisime? (VIDEO: Björk: Deklareeri iseseisvust)
Vabariigi Presidendi ja pr. Evelin Ilvese vastuvõtt oli igati Eesti Vabariigi 90. aastapäeva vääriline. Kui Mihkel Mutt püüab kirjutada nii, et rumal mõistaks ja tark huvituks, siis kontsert oli vastupidi – rumalal oli huvitav, tark aga mõistis. Või oleks õigem öelda, et kes ei viitsinud süveneda, sai lihtsalt laheda kontserdielamuse.
Kontsert rõhutas meie naabreid ning tegi seda läbi huumori. Soome, Läti ja Vene said kõik erineval moel sarkastiliselt märgitud, kuid kõige võimsam oli ikka Björgi laul „Deklareeri iseseisvust”. Paar nädalat tagasi loodeti, et Björk tuleb ise seda esitama, aga maailmastaari nii lühikese etteteatamisega ei saa.
Island ei ole meie naaber, kuid on väikeriik, kes meie iseseisvust esimesena tunnustas. Islandil on üldse kombeks riike esimesena tunnustada, kuid jah, Kosovo suhtes olid nad targu „ebatavalised” ning esimesena tunnustas "teist albaaniat" Afganistan. Eks see näitabki, et Islandi tunnustamispoliitika taga on ikka tubli töö ja uisapäisa midagi ei tehta.
Björki laul rääkis iseseisvusest, president vabadusest ning nagu David Vseviov Ilvese kõnet kommenteerides tõdes, on tegemist erinevate asjadega. Iseseisvaid riike on märksa rohkem, kui vabasid riike, või õigemini öeldes, et on (palju) iseseisvaid riike, kus kodanikud ei ole vabad.
Eesti on olnud vabaduse üks lipulaev, kuid meie hoog on raugemas. Vabadus on iga kodaniku asi ning ei ole kunagi garanteeritud. Kui me laisalt ja mugavalt jätame töö vabaduse kaitseks, siis me kaotame selle õige pea. Pole siis ime, et Ilves vabaduse teemale nii pikalt oma kõnes tähelepanu pööras.
Kõnest ja vabadusest vestlesime ka selle napi hetke, mis ehk televaatajale liiga pikk tundus. Ilves on „kasutanud” oma presidendi positsiooni, et tõstatada igal pool vabaduse teema ning ma olen selle üle väga õnnelik. Tänasin teda selle eest ning siis vahetasime paar repliiki samal teemal.
Üritusest veel. Minu frakk oli laenutatud ning tõesti ei istunud kenasti. Pole midagi teha – valida olid kas muidu parajad kukepüksid, või siis mitu numbrid laiad aga piisavalt pikad käised ja püksisääred. Hea, et kõigi pilgud olid suunatud Nelele, kes tõesti nägi super-hea välja.
Nele kleit oli disainitud ja õmmeldud noore, kuid tulevikus kindlasti tuntud disaineri Inge Pruksi poolt, soengu tegi niigi tuntud Katrin Pärn. Suur aitäh neile.
PS: Lisaks saatsin oma valijatele eile kirja, kus lühendatult tõin oma välispoliitika arutelul peetud kõne. Kui oled huvitatud sellisest kord kahe kuu jooksul saadetud ülevaatlikust (e-)kirjast, siis registreeri ennast Osalusdemokraatia alalehel. Toon eilse kirja ka siin ära:
Hea kodanik,
Eesti riik on saanud 90 aastat vanaks. Soovin Sulle ilusat Vabariigi sünnipäeva!
21. veebruaril toimus Riigikogus välispoliitika arutelu. Sellel igaaastasel tähtsal sündmusel võtavad välisminister ja Riigikogu välispoliitikast huvitatud saadikud tehtu kokku ja mis veelgi olulisem, püüavad sõnastada tuleviku sihte ja väljakutseid.Esinesin arutelul kõnega, mille lühendatud kujul ka Sinuni toon:
Eesti on olnud oma huvide kaitsmisel edukas. Oleme täitnud suured eesmärgid, liitunud NATO ja EL-iga ja ka praegu on oluline jätkata nendes institutsioonides Eesti huvide kaitsmist. See on igapäevane ja kohati kuiv töö, millest säravat arvamuslugu kirjutada ei ole võimalik ega ka vajalik. Need, kes peavad lugu välispoliitikast, saavad sellest ka suurepäraselt aru. Kvaliteetne diplomaatia eeldab kvaliteetset välisteenistust.Nii nagu Maslow’ püramiidis, kus alles pärast põhivajaduste täitmist saab liikuda edasi järgmisele astmele, on välispoliitikas võimalik uute teemade ja laiema pildiga tegelda alles pärast seda, kui tugev vundament on all: on olemas nii eesmärgid kui ka nende saavutamise vahendid.Täna tuleb meil küsida, mis on Eesti välispoliitikas see, mis meid teistest eristab? Eesti välispoliitika loomulike eesmärkide edukas täitmine tagab meile hea keskpärase tulemuse. Kuid me ei taha olla tavalised ja igavad, me tahame olla heas mõttes silmapaistvad.Eesti on põhjamaade kombel suurendanud tähelepanu arengukoostööle ja humanitaarabile. Kuid arvestades meie rahalisi võimalusi, saame selles silmas paista peamiselt koostöös põhjamaadega.
Kui me ei suuda eristuda rahalise panusega, peame mõtlema, kas meil on häid ideid? Millised on ideed, mida me kaitsta ja propageerida suudame?
Kas suudaksime kaitsta ka vabaduse ja liberaalsuse ideed?Eesti on maailma meediavabaduse esikolmikus, meie kodanikuvabadused on tunnistatud eeskujulikuks. Kas see ei võiks olla meie positiivne märk? Kõigi meie muude eesmärkide kõrval olla riik, kes seisab vabaduse eest kõikjal maailmas.
Vabanenud idablokis eristuvad kolm säravat riigipead — Lech Walesa, Vaclav Havel ja nüüdseks toonela teele läinud Lennart Meri. Pool aastat tagasi oli mul au kohtuda Vaclav Haveliga, kes ütles, et tema ametiaja üks vigadest oli see, et algusaastatel ei kasutanud ta oma positsiooni piisavalt, et aidata neid rahvaid, kes ei olnud veel vabad. Usun, et alles hiljuti vabanenud riikide kohustus on aidata neid, kes alles võitlevad totalitaarse režiimi või okupeerija vastu.
Tulemuseks ei ole ühe teema riik, vaid see oleks üks asi, mis meid positiivselt eristaks, see oleks rosinaks niigi maitsva saia sees. Eesti peab tõstatama teema inimõiguste rikkumisest Hiinas, Birmas, Tiibetis või siinsamas, mõnesaja kilomeetri kaugusel asuvas Valgevenes. Peame kasutama oma välispoliitilist võimekust, et võidelda kodaniku-, meedia- ja sõnavabaduse eest, sest ainult nii saame teha Eesti suuremaks ja silmapaistvaks, ikka heas mõttes.
Siinset kõnet, aga ka Birma reisi kroonikat, artiklit Tartu transpordiprobleemidest ja muudki saab lugeda iga päev minu ajaveebist www.meikar.ee. Samas jätkan regulaarselt kirjade saatmist. Kui soovid paberkirja asemel saada e-kirja, palun anna sellest teada aadressil silver@meikar.ee.
Head Vabariigi aastapäeva,
Silver Meikar
-
NM
