Parafraseerides eile Tiibeti toetuseks esinenud Chalice’i ja Sõpruse Puiestee laulusõnu võiks tõdeda, et olen õnnelik, et meie inimesed on nii ilusad ja head. Külmas lumetormis soojendasid Tiibeti sõpru lauludega veel Riho Sibul, Tõnu Trubetsky, bänd setust ja mitmed teised.
Eilsel totusüritusel Tiibeti lippu kõrgel hoides meenus 2006. aasta Valgevene. Ilmataat oli tollal vabadust nõudvate valgevenelaste vastu veel julmem, kuid sellest hoolimata kerkisid lumetormis Minski keskväljakule telgid. Jõime siis ja nüüd sooja teed, need, kes oskasid, mängisid pilli ja laulsid. Ainult siis oli õhus hirm, et lähedal seisvad eriteenistuse kantpead lähevad ähvardustelt üle tegudele ja peagi lajatab kumminui kuklas.
Sellistel toetusmeeleavaldustel meenub, kui tähtis on vabadus ja kui õnnelikud peame oleme, et elame iseseisvas ja vabas Eestis. Eilsel üritusel osalenud nii suur rahvahulk on tõestuseks, et me pole unustanud võitlust oma riigi nimel ja julgeme toetada neid rahvaid ja riike, kes elavad ikka veel rõhumise all. Meie inimesed on nii ilusad ja head….
EP Saadikud arutasid olukorda Tiibetis
Tänasel täiskogul arutati Tiibetis toimuvat. Saadikud rõhutasid, et Hiinalt tuleb nõuda tiibetlaste kultuuriliste ning usuliste õiguste tagamist ning inimõiguste austamist. Mitmed saadikud leidsid, et vastasel korral tuleks vähemalt olümpiamängude avamist boikoteerida. Samas avaldasid teised saadikud arvamust, et boikoteerimine ei aitaks. Tiibeti-teemalist resolutsiooni hääletab parlament 10. aprillil. Lisaks arutasid saadikud 13.-14. märtsil Brüsselis aset leidnud ülemkogu tulemusi.
Parlamendi president Hans-Gert PÖTTERING ütles arutelu avades, et “Tiibeti pealinnas Lhasas ning teistes Hiina linnades 10. märtsist aset leidnud sündmused on väga muret tekitavad”. Ta mõistis hukka kõik vägivallavormid, sõjaväe ja politseijõudude ebaproportsionaalse kasutamise ning rahumeelsete meeleavaldajate hukkumise.
President Pöttering avaldas seejärel solidaarsust dalai-laamaga ning kinnitas, et “me ei saa lubada, et dalai-laamat süüdistatakse terrorismis ning et teda demoniseeritakse”. Pöttering kutsus Pekingi võime üles pidama dalai-laamaga läbirääkimisi, et Hiina territoriaalset puutumatust austades leitaks kokkulepe, mis tagaks tiibetlaste kultuurilise ning religioosse identiteedi kaitse.
Pöttering ütles seejärel, et dalai-laama on võtnud vastu kutse külastada parlamenti ning teeb seda detsembris. Samas kinnitas Pöttering, et praegust olukorda arvestades on dalai-laama parlamenti oodatud igal ajal.
Olümpiamängudest kõneledes ütles Pöttering, et me soovime teha Hiinaga koostööd ning tahame, et olümpiamängud oleksid edukad. Samas on nõutav, et austataks tiibetlaste kultuurilisi ning usulisi õiguseid ning et ajakirjanikud saaksid Hiinas vabalt oma tööd teha. Pöttering märkis ka, et ta kavatses minna Hiina olümpiamängude avamisele, kuid et “iga vastutustundlik poliitik peab endalt nüüd küsima, kas ta saab avamistseremoonial osaleda, kui Hiina võimud ei soovi dialoogi ega kompromissi”. Pöttering lõpetas oma sõnavõtu öeldes: “Meie väärtused ja eneseaustus ei luba meil oma põhimõtetest loobuda. Meil Euroopa Parlamendis on selles suhtes eriline vastutus.”
Nõukogu kõnevoor
Janez LENARČIČ märkis, et teemat on arutatud Hiina ametivõimudega ning ta kutsus mõlemat osapoolt üles olema vaoshoitud ning taastama konstruktiivset dialoogi. Kõneleja avaldas ka lootust, et Hiina lubab sõltumatul meedial Tiibetisse naasta. Nõukogu esindaja lisas, et hiljutisel ELi spordiministrite kohtumisel hääletati olümpiamängude boikoteerimise vastu ning leiti, et mängude abil saab inimõiguste olukorda parandada. Lõpetuseks märkis nõukogu esindaja, et Sloveenia välisminister on palunud oma Hiina kolleegil pidada dalai-laamaga dialoogi ning vabastada kõik rahumeelsed meeleavaldajad.
Komisjoni kõnevoor
Benita FERRERO-WALDNER avaldas muret vägivalla kasutamise pärast ning kinnitas, et vägivald ei ole kunagi õigustatud. Volinik nõudis, et Hiina valitsus talitseks oma vägesid ning ei lubaks vägivalla kasutamist demonstrantide vastu.
Ferrero-Waldner kutsus seejärel Hiinat üles lubama ajakirjanikke Tiibetisse ning tervitas Hiina-poolset teadet, et 26.-28. märtsini leiab aset külastus, kus osalevad ka rahvusvahelise meedia esindajad. Seejärel kutsus volinik osapooli üles pidama konstruktiivset dialoogi. Ta lisas ka, et olümpiamängud ei ole poliitiline sündmus, ent et samas tuleb austada olümpiamängude põhimõtteid ning seega peab olema tagatud sõnavabadus ning ajakirjandusvabadus.
Fraktsioonide kõnevoor
József SZÁJER (EPP-ED, HU) rõhutas, et me peaksime tegema kõik endast oleneva, et Hiina võimud lõpetaksid vägivalla kasutamise ning hakkaksid austama inimõiguseid ning vähemuste õiguseid. Szájer küsis ka, et kuidas me saame lubada, et sportlased lähevad riiki, kus tapetakse selle riigid kodanikke? Samas ei toetanud ta olümpiamängude boikoteerimist, ent rõhutas, et me peaksime oma nõudmistes oleme kõigutamatud.
Pasqualina NAPOLETANO (PSE, IT) toetas dalai-laama üleskutset, et tuleb luua sõltumatu komisjon, mis uuriks Hiinas aset leidnud tragöödia üksikasju. Napoletano rõhutas, et tiibetlastel peab olema võimalus oma identiteet säilitada ning et Hiina võimud peavad aktsepteerima dalai-laama poliitilist rolli ja tegema temaga koostööd. Kõneleja leidis ka, et Hiina isoleerimine ei aita Tiibetit ega inimõiguste olukorda ning et liidul on vaja sidusat poliitikat Hiina suhtes.
Marco PANNELLA (ALDE, IT) leidis, et Euroopa käitub argpükslikult ning ta soovis, et EL tegutseks “dalai-laama realismi alusel”. Pannella arvates ei tohiks asjasse suhtuda apokalüptiliselt, vaid tuleks olla pragmaatilisem.
Cristiana MUSCARDINI (UEN, IT) märkis, et Euroopas loodeti, et Hiina näitab lisaks positiivsele majandusarengule üles eeskuju ka muudes valdkondades, nt inimõiguste vallas. Kahjuks ei ole seda toimunud ning Tiibetile ei ole antud enesemääramisõigust ega usuvabadust, ning selle asemel toimuvad repressioonid. Muscardini leidis, et EL peab olema selles vallas sidus ja peab koostöölepingud Hiinaga läbi vaatama. Olümpiamängud võivad tema arvates Hiinas toimuda ainult siis, kui Hiinas tagatakse inimõigused, lõpetatakse organitega kauplemine ning tagatakse rahumeelne dialoog.
Daniel COHN-BENDIT (Verts/ALE, DE) ütles, et juba 10 aastat osalevad Euroopa juhid “ükskõiksuse olümpiamängudel” ja vaatavad pealt inimõiguste mahasurumist Tiibetis. Ta märkis, et 1936. aastal Saksamaal toimunud olümpiamängud olid poliitilised ja ka Pekingi mängud oleksid poliitilised. Cohn-Bendit leidis, et ELi riigid ei tohiks olümpiamängude avamistseremoonial osaleda ning ta soovis, et kõik Pekingisse minejad tekitaksid seal probleeme ning annaksid Hiina võimudele nii teada, et me oleme teadlikud inimõiguste rikkumistest. Cohn-Bendit rõhutas lõpuks, et sport ja demokraatia peavad käima käsikäes.
Vittorio AGNOLETTO (GUE/NGL, IT) märkis, et inimõiguste kaitsmine Hiinas ei alga ega lõpe olümpiamängudega. Ta nentis, et kui rahvusvahelistes suhetes oleks valitsuste jaoks inimõigused kõige olulisemad, siis lisaks sellele, et olümpiamängud ei toimuks Hiinas, sisaldaksid kõik kaubanduskokkulepped veel ka inimõiguste klausleid. Praegu sallime me aga Agnoletto sõnul ülemaailmse kaubanduse huvides inimõiguste rikkumisi.
Patrick LOUIS (IND/DEM) kritiseeris Prantsusmaa välisministrit, kes viitab pidevalt “meie Hiina sõpradele” ning ei tunnista Hiinas toimuvat. Louis märkis, et kui Euroopa juhid ei tunnista Tiibetis toimuvat, siis on nad ka ise süüdlased.
Arutelu: 26.03.2008