(UKRAINA) Miks peaks Ukraina astuma Venemaa vastasesse liitu?
Miks peaks Ukraina astuma Venemaa vastasesse liitu NATO-sse, kui Venemaa ei ole Ukraina vaenlane? Umbes sellise küsimusega julgeksin kokku võtta ühe tavalise ukrainlase arvamuse. Kardan, et paljud eestlased toetasid liitumist NATO-ga just põhjusel, et nad pidasid NATO-t Venemaa vastaseks organisatsiooniks.
Nõukogude Liidu ajal ajukäärudesse surutud teadmine ei ole ka külma sõja lõppemise järel kuhugi kadunud. Jah, omal ajal oli NATO üheks eesmärgiks tõesti kommunistliku bloki võimaliku agressiooni pidurdamine, aga see kontseptsioon kadus koos Nõukogude Liiduga ajalukku. Ei tasu näiteks unustada, et mitmel tasandil teevad NATO ja Venemaa täna koostööd. Samas, Ukraina ja Georgia NATO suunalisesse töösse suhtub idanaaber vähemalt sama valulikult, kui Balti riikide liitumisse aastaid tagasi.
Politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid õppivad tudengid uurisid, et mis kasu Eesti ikka NATO-sse kuulumisest saab. Eestis on vastust anda lihtsam - NATO-sse kuulumine on meie suurim julgeolekugarantii, me ei ole kunagi nii kaitstud olnud. Siin aga eeldab vastuse andmine nii Eesti julgeolekuolukorra kui ka NATO põhimotete tutvustamist.
Koos väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri ja Eesti NATO ühingu juhataja Victoria Pungaga osalesime hommikul Verhovna Radas (ehk Ukraina parlamendis) toimunud ümarlaual ja pärastlõunal esinesime Shevchenko ülikooli tudengitele. Hommikusele arutelule olid paraku kohale tulnud vaid NATO-ga liitumise protsessi toetavad saadikud ning nii möödus kogu üritus väga rahulikus ja sõbralikus keskkonnas.
Samas on Ukrainas debatt NATO teemal kõike muud kui rahulik. Julia Tõmoshenko valitsuse 100-st päevast on ligi pool möödunud blokaadis. Just NATO Liikmelisuse Tegevuskava pärast on Ukraina opositsiooniline Regionide Partei kasutanud erisuguseid vahendeid, et parlament ei saaks isegi mitte koguneda.
Olenemata sellest, kas Ukraina saab MAP-i juba kevadel või mitte, jätkub siin tuline arutelu veel aastaid. Kiiret liitumist ei tule ja ka emotsionaalsed kired julgeolekuorganisatsiooniga ühinemise osas ei paista vaibuvat. Hea on, et huvi NATO vastu on kasvanud ning Eestilt oodatakse kogemuste jagamist ning tihedamat koostööd kõigil tasanditel.
Eesti NATO Ühing korraldab seminari Ukraina parlamendis
Täna Kiievis Ukraina Parlamendis toimuval seminaril jagavad Riigikogu
liikmed ja Eesti NATO Ühing Eesti kogemusi NATO-ga liitumisest ja NATO
teadlikkuse tõstmisest. Eesti poolsete ettekannetega esinevad
seminaril Riigikogu väliskomisjoni liikmed Sven Mikser ja Silver
Meikar ja Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga."On tervitatav, et Ukraina ja Gruusia on väljendanud selget soovi
liituda NATO Liikmelisuse Tegevuskavaga (MAP). Eesti on väljendanud
sellele ambitsioonile tugevat toetust," ütles Riigikogu
väliskomisjoni esimees ja Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees Sven
Mikser.Mikser lisas, et see, kas MAP protsess viib Ukraina liitumiseni
NATO-ga, on Ukraina riigi suveräänne otsus, kuid Eesti kogemus näitab,
et Liikmelisuse Tegevuskava pakub olulist tuge keeruliste
kaitsereformide läbiviimisel ja tänapäevase riigikaitse
ülesehitamisel. "Loodetavasti on Eesti kogemus Ukrainale abiks,"
leidis Mikser.Mikser esineb seminaril ettekandega teemal "NATO roll julgeoleku
tagajana". Otsus selle kohta, kas esitada Ukrainale ja Gruusiale
kutse MAP-ga liitumiseks, langetatakse NATO eelseisval Bukaresti
tippkohtumisel."NATO-le on oluline, et iga liituda sooviv riik omaks poliitilist
küpsust," ütles Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Silver Meikar.
"Poliitiline küpsus tahendab institutsioonide järjepidevust, aga ka
opositsiooni ja koalitsiooni vahelist suutlikkust strateegilistes
suundades kokku leppida."Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul on seminar
"Euro-Atlandi integratsioon Ukrainas" esimene üritus terve aasta
vältavast projektist, mille eesmärgiks on tõsta Ukraina ühiskonnas
teadlikkust NATO kui kollektiivkaitseorganisatsiooni eesmärkidest ja
tegevuspõhimõtetest.
-
KT
