Ka Eesti ründab verist režiimi
Meediat jälgides jääb mulje, et Hiina saadab korda kuritegusid vaid Tiibetis. Tegelikult määrib Hiina oma mainet paljudes muudes piirkondades, näiteks müües relvi Birma huntale. 21. sajandi üks julmemaid režiime saab Eestit külastanud Birma munkade sõnul püsida suuresti tänu puna-naabri toetusele.
Birma hunta relvavarustust täiendavad saadetised lisaks Hiinale ka sõbralikult Venemaalt ja Põhja-Korealt. Kunagi oli oluline partne India, kuid tänaseks on minu teada see surmarelvade transporditee rohtu kasvanud. Strateegilised investeeringud majandusse (ehk siis hunta ja sellega seotud ärimeeste taskusse) tulevad aga ka Euroopa Liidu riikidelt.
Euroopa välissuhete nõukogus on Birma teemat kõige enam tõstatanud Inglismaa, Eesti positsioon on iga kuuga läinud üha jõulisemaks. Võib-olla mängib selles osa ka see, et ka meie avalikkusele on jõudnud märksa rohkem infot Birmas toimuva kohta ja seeläbi on tekkinud poliitiline surve. Riigikogu Birma toetusgrupi juhina ja alles hiljuti selles verise režiimiga riigis käinud kodanikuna on mul selle üle väga hea meel.
Homme arutab ELAK 28. ja 29. aprillil 2008 Luxembourgis toimuva Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) istungi päevakorrapunkte ja Eesti seisukohtade ettepanekuid. Birma tuleb teemaks teisena, kohe pärast Lääne-Balkani punkti. Eks see näitab teema aktuaalsust ja olulisust. Täpsemalt Eesti seisukohast pärast dokumendile ELAK´i õnnistuse saamist.
Birma oli teemaks ka Euroopa Parlamendis. 24. aprillil võttis EP vastu avalduse, kus nõutakse efektiivsemat relvaemabrgot, tugevamaid sanktsioone ja surve avaldamist huntaga sõbrutsevatele riikidele. Info selle kohta siin:
Parlament nõuab uusi ja laiemaid sihtsanktsioone Birmas
Parlament võttis täna vastu Birma resolutsiooni, milles saadikud nõuavad, et nõukogu uuendaks ja laiendaks oma sihtsanktsioone Birmas. Samuti nõutakse ülemaailmset relvaembargot Birma suhtes ning 1990. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Aung San Suu Kyi ning teiste poliitvangide vabastamist. Resolutsiooni poolt hääletas 551, vastu 7 ja erapooletuks jäi 8 saadikut.
Resolutsioonis taunitakse asjaolu, et põhiseaduse rahvahääletuse protsess toimub igasuguse demokraatliku legitiimsuseta ning et Birma valitsus lükkas tagasi ÜRO erisaadiku Ibrahim Gambari ettepanekud lubada põhiseaduse rahvahääletuse eel avatud ja ulatusliku kampaania läbiviimist.
Uuendatud ja laiemad sihtsanktsioonid
Parlamendiliikmed nõuavad tungivalt, et nõukogu uuendaks ja laiendaks oma sihtsanktsioone, keskendudes sõjaväe omandis olevate äriühingute, konglomeraatide ja sõjaväega tihedalt seotud ettevõtete või sõjaväele tulu andvate ettevõtete juurdepääsu piiramisele rahvusvahelistele pangateenustele, teatavate kindralite ja nende lähimate pereliikmete juurdepääsu piiramisele isiklikele ärivõimalustele, tervishoiule, ostlemisele ja nende laste õpingutele välismaal.
Samuti kutsutakse nõukogu üles keelustama ulatuslikult ja selgesõnaliselt teatud isikutel ja üksustel mis tahes finantstehingute tegemine läbi arvelduspankade või muul moel ELi jurisdiktsiooni all olevaid finantsteenuseid kasutades.
Poliitvangide vabastamine
Saadikud nõuavad režiimi poliitiliste vastaste ja rohkem kui 1800 poliitvangi, sealhulgas Aung San Suu Kyi, ’88 Põlvkonna Üliõpilaste juhtide ja 2005. aastal vahistatud Šani rahvuste demokraatialiiga juhtide kohest tingimusteta vabastamist.
Samuti nõutakse "režiimilt aruannet eelmise aasta septembris toimunud buda munkade ja demokraatia kaitsjate meeleavalduste vastase haarangu ohvrite ja selle käigus kadunud isikute kohta ning kadunud munkade ja nunnade asukoha kindlakstegemist".
Ülemaailmne relvaembargo
Resolutsioonis märgitakse, et ELi relvaembargo Birma suhtes ei ole tõhus, sest sõjaväeline valitsus ostab oma sõjavarustuse Hiinalt, Venemaalt ja Indialt. Saadikud nõuavad seetõttu tungivalt, et EL tegutseks aktiivselt ülemaailmse relvaembargo rakendamise nimel Birma suhtes.
