Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Šokirelv põhiõigustele politseiseaduses

Ajakirjanduses pöörab politseiseaduse muutmise seaduse arutlusel tähelepanu peamiselt elektrišokirelvale ja ei suuda märgata märksa olulisemat šokirelva. Ausalt, kui oleksin pätt, siis pigem lasku korrakaitsja elektrilöögiga mind uimaseks kui kuulirahega auklikuks. Oluline on, et elektrišokirelva kasutamist reguleeritakse sama rangusega, kui tulirelva kasutamist, ning enne selle kasutamisele võtmist läbiksid kõik politseinikud korraliku koolituse ohtudest, reeglitest ja vastutusest.

Tõeline šokirelv on aga hoopis mujal. Demokraatiat ja vabadust austavad inimesed peaksid muretsema selle pärast, et eelnõus ei muudeta absurdseid avaliku koosoleku pidamise reegleid. Siseministri jutt, et suurem koosolekuvabadus tagatakse korrakaitseeelnõu vastuvõtmise järel on tõsi, kuid seda seadust on menetletud juba viis aastat ja ei tea kaua veel.

Iseseisvusevastaste hirmus 90-ndate aastate alguses koosoleku pidamise karmide reeglite sisseviimine võis ju tollal mõistlik olla, kuid ammu on need põhiõigust piiravad sätted ajale jalgu jäänud.  Ma ei pea normaalseks, et kui täna otsustab Tallinna linnavalitsus vastu võtta idiootse otsuse, pean ma enne selle vastu protestima minemist nädal aega koosoleku loa kinnitamist ootama. Kinnitajaks on muuseas see sama idiootse otsuse teinud linnavalitsus.

Või siis, kui üks veri-punane režiim otsustab jälle pisikese rahva esindajad seina äärde panna, ei tohi ma minna nende saatkonna ette inimõiguste kaitsmist nõudma mitte samal päeval, vaid alles nädala pärast, kui laibad on juba maha maetud ja väljak verest puhtaks pestud. Minu, kodaniku, põhiõigus on väljendada oma arvamust ja seda vajadusel ka tänaval.

(Ei-tea-mitme-aasta-pärast-kehtima-hakkav) uus korrakaitseseadus näeb ette võimaluse korraldada spontaankoosolekuid ning kiireloomulisi koosolekuid ilma teavitamata. Jah, kui kavas on liiklust ümber korraldada või püstitada lava, siis on etteteatamise nõue põhjendatud ning niikuinii võtab sellise ürituse korraldamine aega (nagu näitas ka meie Tiibeti toetusmeeleavaldus).

Ma ei tea ühtegi põhjendust, miks selle mõistliku regulatsiooni ei võiks kohe (läbi Politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse muutmise kaudu) avaliku koosoleku seadusesse sisse viia. Selle asemel, et tagada kodanikele põhiõigused, on praeguses eelnõu versioonis vaid miniatuursed muudatused, mis pigem muudavad avalike koosolekute korraldamise keerulisemaks.

Lohutuseks on, et nii minister kui ka komisjonipoolne ettekandja ja mitmed õiguskomisjoni liikmed väljendasid tänasel politseiseaduse esimesel lugemisel seisukohta, et ootavad muudatusettepanekuid. Ühe sellise saavad nad ka minu poolt, mille viksin (vähemalt osaliselt) maha korrakaitseseaduse eelnõu paragrahvist 66:

§ 66. Eelnev teatamine koosoleku pidamisest
(1) Koosoleku pidamisest, mis nõuab liikluse ümberkorraldamist või mida on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemise läbiviimiseks ette nähtud rajatist ja koosoleku pidamiseks on kavas
1) püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või
2) kasutada heli- või valgustusseadmeid,
teatab koosoleku korraldaja või tema esindamiseks õigust omav isik hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva koosoleku pidamise koha politseiprefektuurile.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosolekut on kavas pidada mitme politseiprefektuuri territooriumil, esitatakse teade vähemalt ühele neist politseiprefektuuridest.
(3) Iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) ei ole vaja eelnevalt teatada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosolekust, millest ei ole selle kiireloomulise pidamise vajaduse tõttu võimalik ette teatada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, tuleb teatada viivitamata pärast koosoleku pidamise vajaduse tekkimist.

(Natuke pean neid pügalaid ikkagi lihvima. Näiteks §66, lõikes 1 võiks asendan sõna "telk" sõnadega "paljude telkide" või "väga suure telgi" või siis üldse ära jätta.)