Meikari seadus taas Riigikogus
Täna arutab Riigikogu õiguskomisjon minu esitatud muudatusettepanekuid, mida sõbralikud naljahambad on „Meikari seaduseks“ kutsuma hakanud. Nende muudatustega soovin, et avaliku koosoleku seadusest (AvKS) kaoksid põhiseadusega vastuolus olevad sätted. Seda, et täna kehtiv kord riivab põhiseadust, ei arva ainult mina.
Olen sellel teemal kirjutanud siin ja siin, kuid kahe lausega taustast veelkord. Täna kehtiva korra järgi on ka kõige väiksema avaliku koosoleku korraldamiseks vaja 7 päeva ette teatada ning spontaansed kogunemised on üldse keelatud. Minu ettepanekute eesmärk on kaotada väikeste koosolekute kooskõlastamise nõue ning legaliseerida spontaankoosolekud.
Berit Aaviksoo kirjutas aastal 2004 artiklis ‚Avaliku koosoleku mõistest sõnavabaduse valguses’ (Juridica. 2004. nr. 7, lk. 487-498):
..Kuivõrd koosolekute pidamine on oluline eelkõige poliitiliste õiguste teostamise ning poliitilise meelsuse väljendamise seisukohast, ei tundu põhiõiguslikult lubatav eitada põhiseaduse kaitset koosolekute suhtes, mis on ajendatud konkreetsest poliitilisest sündmusest, mis vajavad efektiivsuse seisukohalt kohest reaktsiooni. Tegemist on spontaansete koosolekutega, mis on tulemuslikud demokraatia teostamise seisukohalt siis ja üksnes siis, kui neid on võimalik pidada enne, kui koosolekul käsitletav teema kaotab aktuaalsuse või hakkab toimima seitsmepäevase etteteatamise nõude jahutusefekt…
2006. aasta septembris saatis Õiguskantsler Allar Jõks justiitsministeeriumile seisukoha AvKS-i kohta, mille lõppsõnas tõdes:
Eeltoodust tulenevalt leian, et AvKS § 7, § 8 lg 3 ja § 142 on vastuolus PS §-ga 11, § 45 lõikega 1 ja §-ga 47 osas, milles nimetatud normid näevad ette avalikust koosolekust etteteatamisajana 7 ja 10 päeva, kehtestatakse avaliku koosoleku korraldajale liiklusskeemi esitamise kohustus ning sätestatakse karistus teate registreerimata jätmise eest, kaalumata registreerimata jätmisega kaasnevaid tagajärgi.
Erinevad sise- ja justiitsministrid on Õiguskantsleri (ja kodanikuühiskonna) nõudmistele vastanud, et kui kunagi tuleb uus korrakaitseseadus, küll seal siis AvKS-i vead ära parandatakse. Tüüpiline venitamistaktika, sest on päris selge, et korrakaitseseadus tekitab Riigikogus tulise, põhjaliku ja pika arutelu.
Tänaseni ei ole ma saanud ühtegi sisulist põhjendust, et miks ei võiks põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid kiiremini ära muuta. Jõustruktuuridel ja osadel poliitikutel tundub olevat hirm tublide kodanike ees, kes rahumeelselt ja seaduslikult tahavad oma arvamust avaldada. Pätil ja märatsejal on nii-kui-nii suva, ega tema oma päti-üritusele luba taotlema hakka.
Ning veelkord nädala eest saadetud pressiteade, mis ei ole pärast väikese täiendust kaotanud oma ajakohasust:
Meikar: Politseiseadus tagagu põhiõigused
Täna arutab Riigikogu õiguskomisjon (KOLMANDAT KORDA) politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 222 SE eelnõule esitatud muudatusettepanekuid. Silver Meikari poolt esitaud muudatusettepanekute eesmärk on tagada kodanikele Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekut pidada.
Silver Meikari sõnul piirab täna kehtiv avaliku koosoleku regulatsioon põhjendamatult kodanike põhiõigusi. „Ma ei pea normaalseks, et kui täna otsustab näiteks Tallinna linnavalitsus vastu võtta kahjuliku otsuse, pean ma enne selle vastu protestima minemist nädal aega koosoleku loa kinnitamist ootama,“ ütles Meikar. „Olukorra teeb veelgi absurdsemaks see, et koosoleku loa peab andma see sama linnavalitsus.“
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 47 sätestab, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
Silver Meikari esitatud muudatusettepanekute järgi kaoks nõue väikeseid koosolekuid eelnevalt registreerida ja seadustatakse iseeneslikult kogunenud koosolekud ehk spontaankoosolekut. „Kui üks veri-punane režiim otsustab jälle pisikese rahva esindajad seina äärde panna, ei tohi minna nende saatkonna ette inimõiguste kaitsmist nõudma mitte samal päeval, vaid alles nädala pärast, kui laibad on juba maha maetud ja väljak verest puhtaks pestud,“ põhjendab muudatuse vajadust Meikar.
Meikari muudatusettepaneku järgi lühendatakse ka etteteavitamise aega koosolekute jaoks, mis nõuavad liikluse ümberkorraldust või mille raames kasutatakse helitehnikat või püstitatakse suuremõõtmeline konstruktsioon. Eelnõus olev nõue seitse päeva vähendatakse neljale.
Meikari sõnul on sarnased regulatsioonid sätestatud ka menetluses olevas korrakaitseseaduse eelnõus. „Paraku ei jõustu korrakaitseseadus lähiaastatel ning olulised muudatused oleks vajalik sisse viia kiiremini,“ ütles Meikar. „Iga kodaniku põhiõigus on väljendada oma arvamust ja seda vajadusel ka tänaval.“
Politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 222 SE läbis Riigikogus esimese lugemise 16. aprillil 2008.
