Meikar: Poliitiline ebastabiilsus hävitab Ukraina Euroopa Liidu perspektiivi
Riigikogu liikme Silver Meikari sõnul väljendas täna Verhovna Radas toimunud konverentsil esinenud ase-peaminister Hryhoriy Nemyrya muret pidevate poliitiliste kriiside üle riigis, mis pidurdavad Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunal. „Ukraina ei saa pidada Euroopa Liiduga edukaid läbirääkimisi, kui riigis on de facto kolm valitsust,“ kirjeldas olukorda Meikar.
Reformierakondlasest parlamendisaadik Silver Meikar osales 12.-13. mail Ukraina parlamendi Verhovna Rada korraldatud konverentsil „Ukraina ja EL-i liikmesriikide parlamentide vaheline koostöö võimalused“. Üritusele oli kutsutud kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide Ukraina parlamendirühmade esimehed.
Meikari sõnul arutati konverentsil parlamentide vahelist koostöö tihendamise võimalusi, kuid puudutati ka Ukraina tänast poliitilist olukorda. „Peaministri Julija Tõmošenko ja President Viktor Juštšenko vahelised lahkhelid on kasvanud nii suureks, et üks Verhovna Rada saadik nimetas toimuvat laiaulatuslikuks poliitiliseks sõjaks,“ ütles Meikar. „Järgmise aasta sügisel toimuvad presidendivalimised on suutnud juba täna halvata riigi toimimise.“
Konverentsi ettekannetest tõstis Meikar esile ase-peaministri Nemyrya, kes Meikari sõnul tõstis kõige enam esile Ukraina kohustuse kodutöö korralikult ära teha ning mitte viriseda selle üle, et miks Euroopa Liit neid tingimusteta vastu ei võta. „Jätkuvalt pingeline poliitiline olukord ei võimalda suurt läbimurret,“ kirjeldas Nemyrya seisukohta Meikar. „Kuid läbirääkimiste lõppkuupäeva nõudmise asemel peaks Ukraina astuma väikeseid samme õigel suunal.“
Täna lõppeval konverentsil esinesid mitmed Verhova Rada saadikud ja ministrid, nende seas Euroopa Integratsiooni komisjoni esimees Boris Tarasiuk, Väliskomisjoni esimees Oleh Biloros ja ase-peaminister Hryhoriy Nemyrya.
Varasta vanaemalt pass ja päästa linn!
Tallinnast ligi 10 korda suurem Kiiev sarnaneb mõneti Tallinnaga. Korruptsioon magusate kinnisvara projektidele on lokkav ja linnapea populaarsus seisab ära ostetud huvigruppide toel. Eile Kiievis ringi jalutades leidsin plakatid (vt foto), millel kirjas: „Varasta vanaemalt pass! Päästa Kiiev”.
Sarnaselt Savisaarele maksab ka Kiievi linnapea Leonid Tšernovetski pensionäridele lisaraha. Sadakond grivnat sulgeb vanakeste silmad miljonitesse dollarite varastamise ees ning paneb 25. mail valimiskasti juures ristikest Leonidi kastikesse tegema. Täpselt sama taktikaga soovib Edgar järgmise aasta sügisel endale Tallinnas valimisvõit osta.
Poel siis ime, et tänavatele on ilmunud plakatitel üleskutsega võtta vanaemadelt võimalus valimistel osaleda. Samas puudub Leonidile tugev alternatiiv. Eile kohtusin siin oranzi revolutsiooni aja sõpradega, ajakirjaniku Ronja ja varem poliitilise analüütikuna töötanud Oksanaga, kes mõlemad kirusid Leonidi, kuid ei pakkunud välja ka paremat kandidaati.
Ka Eesti ajakirjanduses kui ka blogides on räägitud kandidaadist Vitali Klitškost, kes raskekaalu poksitšempioni südikusega soovib nüüd nokauti lüüa Kiievis vohava korruptsiooni. Samas kuulub tema enda pagasisse mõned kahtlased kinnisvaratehingud.
Julia Tõmoshenko valimisliidu kandidaati, asepeaministrit Oleksandr Turshinovit peavad minu sõbrad halliks varjuks, kes ei suuda midagi otsustada. Kunagist PORA juht ja tänast saadikut Vladislav Kaskivit tunnen ma isiklikult aastast 2004 ja tean tema väga häid sõpru Verhovna Radas, kuid tema populaarsus ei ole suur. Hea koha eest parlamendi valimisnimekirjas müüs ta BYT-ile maha oranzi liikumise PORA ning tema kunagised võitluskaaslased on talle selja keeranud ning ei hääleta tema poolt mitte mingi hinna eest.
Kes aga võidab? See on vene rulett, arvas Ronja.
Riigikogus moodustati Kuuba demokraatia toetusrühm
Täna moodustati Riigikogus Kuuba demokraatia toetusrühm järgmises koosseisus:
Andres Herkel – esimees, Silver Meikar – aseesimees ning liikmed Helmer Jõgi, Mart Laar, Aleksei Lotman, Leino Mägi, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Taavi Rõivas, Jaak Salumets ja Margus Tsahkna.
Lisaks mainiksin, et esimene üritus on kavas juba 21. mail. Täpsemalt kirjutan sellest järgmisel nädalal.
Ei saanudki põhiõigustega vastu pükse!
Riigikogu õiguskomisjon ei lükanud minu avaliku koosoleku seaduse muutmise ettepanekuid mitte tagasi vaid edasi. Ehk need tulevad arutlusele esmaspäevasel koosolekul. Parem ikka, kui kohe vastu pükse saada.
Täna kehtiv avaliku koosoleku regulatsioon piirab minu hinnangul põhjendamatult kodanike põhiõigusi. Põhiseadus sätestab:
„§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.“
Menetluses olev korrakaitseseadus näeb ette täna kehtiva avalik koosoleku seaduse asendamist märksa õigema regulatsiooniga. Paraku ei jõustu korrakaitseseadus lähiaastatel ning olulised muudatused oleks vajalik sisse viia kiiremini. Muudatusettepanekute koostamisel lähtutisin osalt korrakaitseseaduse eelnõu põhimõtetest.
Mõlema muudatusettepaneku eesmärk on tagada kodanikele Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev õigus rahumeelselt koguned ja koosolekut pidada. Sellisest koosolekust, mis nõuavad liikluse ümberkorraldust või mille raames kasutatakse helitehnikat või püstitatakse suuremõõtmeline konstruktsioon, tuleks jätkuvalt teavitada, kuid seitsme asemel neli päeva ette.
Minu muudatusetteanekud politseiseaduse ja sellega seotud seaduse eelnõule on järgmised:
Muudatusettepanekud
politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 222 SE eelnõule 29.04.20081. Muuta eelnõu § 4 lg 2 tekst ja sõnastada see:
Paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koosoleku pidamisest, mis nõuab liikluse ümberkorraldamist või mida on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemise läbiviimiseks ette nähtud rajatist ja koosoleku pidamiseks on kavas
1) püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või
2) kasutada heli- või valgustusseadmeid,esitab koosoleku korraldaja või tema esindamiseks õigust omav isik hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud teate:
1) valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil kavatsetakse avalik koosolek korraldada;
2) maavalitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada selle maakonna mitme valla või linna haldusterritooriumil;
3) Vabariigi Valitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada mitme maakonna haldusterritooriumil.“;
2. Lisada eelnõu § 4 lg 3:Paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) Iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) ei ole vaja eelnevalt teatada.“
Hommikul kirjutasin antud teemal ka pressiteate ja mul on hea meel, et vähemalt Delfi (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18829735) tundis antud teema vastu huvi:
Meikar: Politseiseadus tagagu põhiõigused
Täna arutab Riigikogu õiguskomisjon politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 222 SE eelnõule esitatud muudatusettepanekuid. Silver Meikari poolt esitaud muudatusettepanekute eesmärk on tagada kodanikele Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekut pidada.
Silver Meikari sõnul piirab täna kehtiv avaliku koosoleku regulatsioon põhjendamatult kodanike põhiõigusi. „Ma ei pea normaalseks, et kui täna otsustab näiteks Tallinna linnavalitsus vastu võtta kahjuliku otsuse, pean ma enne selle vastu protestima minemist nädal aega koosoleku loa kinnitamist ootama,“ ütles Meikar. „Olukorra teeb veelgi absurdsemaks see, et koosoleku loa peab andma see sama linnavalitsus.“
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 47 sätestab, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
Silver Meikari esitatud muudatusettepanekute järgi kaoks nõue väikeseid koosolekuid eelnevalt registreerida ja seadustatakse iseeneslikult kogunenud koosolekud ehk spontaankoosolekut. „Kui üks veri-punane režiim otsustab jälle pisikese rahva esindajad seina äärde panna, ei tohi minna nende saatkonna ette inimõiguste kaitsmist nõudma mitte samal päeval, vaid alles nädala pärast, kui laibad on juba maha maetud ja väljak verest puhtaks pestud,“ põhjendab muudatuse vajadust Meikar.
Meikari muudatusettepaneku järgi lühendatakse ka etteteavitamise aega koosolekute jaoks, mis nõuavad liikluse ümberkorraldust või mille raames kasutatakse helitehnikat või püstitatakse suuremõõtmeline konstruktsioon. Eelnõus olev nõue seitse päeva vähendatakse neljale.
Meikari sõnul on sarnased regulatsioonid sätestatud ka menetluses olevas korrakaitseseaduse eelnõus. „Paraku ei jõustu korrakaitseseadus lähiaastatel ning olulised muudatused oleks vajalik sisse viia kiiremini,“ ütles Meikar. „Iga kodaniku põhiõigus on väljendada oma arvamust ja seda vajadusel ka tänaval.“
Politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 222 SE läbis Riigikogus esimese lugemise 16. aprillil 2008.
Kas Sina tunned? (video)
Kui kaks eestlast kohtuvad, suudavad nad leida ühise tuttava (või tuttava tuttava), keda mõlemad teavad. Eesti on väike ja inimesed just nii tihedalt seotud. Teeme Ära 2008 kampaania raames meeskonnaga „Ingel“ Tartu Hinnalinnas kilekotte, autokumme, ehitusprahti, potte, külmikuid, pudeleid ja kõike muud kokku korjates hakkasin selles seotuses kahtlema.
Mina ei tea küll kedagi, kes teaks kedagi, kes oma prügi metsa alla viiks. Kes kurat on siis need, kes meie looduse prügimäeks muutnud on? Kas Sina tunned mõnda? Või tead kedagi, kes tunneb?
