Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Pool võitu käes ehk avaliku koosolekute korraldamise kord võibki muutuda demokraatlikumaks

Täna toetas õiguskomisjon osaliselt minu muudatusettepanekuid muuta täna kehtiv (ja põhiseadusega vastuolus olev) avaliku koosoleku korraldamise regulatsioon demokraatlikumaks. Päris 100% ma komisjonis enda tahtmist ei saanud, aga parem varblane käes, kui tuvi katusel. Nüüd jääb vaid loota, et muudatused ka suures saalis toetust leiavad.

Kolmel õiguskomisjoni istungil arutluse all olnud minu muudatusettepanekud on järjekordseks tõestuseks, et Riigikogu pole mingi kummitempel. Kui vaeva näha ja omi seisukohti põhjalikult seletada on võimalik igal Riigikogu liikmel seaduste paremaks muutmisele oluline panus anda. Suur tänu õiguskomisjoni esimehele Vaherile ja kõigile komsjoni liikmetele, et te nõustusite neid ettepanekuid mitmel koosolekul ja nii p'õhjalikult arutama.

 Meikar: Õiguskomisjon kiitis heaks avaliku koosoleku demokraatliku regulatsiooni

Täna Riigikogus toimunud õiguskomisjoni koosolekul leidis toetust Silver Meikari ettepanek lühendada suurte avalike koosolekute etteteavitamise aega seitsmelt päevalt neljale ning mitte nõuda kooskõlastamist väikestelt kogunemistelt.

„Täna kehtiva avaliku koosoleku seaduse järgi peaksid näiteks parki piknikule kogunenud koolilõpetajate koosoleku kooskõlastama,“ ütles Meikar. „Muudatusettepaneku jõustumisel tekiks selge regulatsioon, et selliseid kogunemisi registreerima ei pea.“

Oluliseks muudatuseks peab Meikar ka suuremate koosolekute registreerimise aja lühendamise neljale päevale. „See annab kodanikuliikumistele võimaluse märksa kiiremini reageerida maailmas toimuvale, näiteks korraldades korjanduse koos toetuskontserdiga  Tiibeti munkade või Birmas looduskatastroofi tõttu kannatavate inimeste toetuseks.“ Meikar soovis lisaks loa kaotamist ka spontaansetelt koosolekult, kuid õiguskomisjon seda ettepanekut ei toetanud.

Õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur selgitas, et põhiseaduse § 47 lubab igaühel ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda saab piirata vaid riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. „Tänane õiguskomisjoni otsus andis selge vastuse sellele, millal peab avalikuks koosolekuks loa taotlema ja usun, et see muudab kogu avalike koosolekute ümber toimuva oluliselt arusaadavamaks. Siiski on tõenäoline, et komisjon tuleb avalike koosolekute regulatsiooni juurde tagasi üsna varsti, kui Riigikogu saali jõuab teisele lugemisele pikalt vaieldud korrakaitseseadus“, lisas Pevkur.

Pevkuri sõnastatud ettepaneku kohaselt tuleb edaspidi avaliku koosoleku pidamiseks luba taotleda kui koosoleku pidamine nõuab: a) liikluse ümberkorraldamist; b) koosolekut peetakse väljaspool hoonet; c) kogunemise läbiviimiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün, või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või d) kasutatakse heli- või valgustusseadmeid.