Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Ka mina olen Kuubal käinud ja nõustun üldjoontes Silveri väitega. Vaatamata sellele, et kohalikud igal sammul oma rasket saatust ei kurda ja suudavad väga piiratud elustandardi juures hea tuju säilitada, ei tähenda, et nende ei saaks kordades parem olla.

Silveri väidet illustreerib näiteks see, et Kuubal on käibel kaks valuutat – peeso ja konverteeritav peeso. Esimese eest saad osta väga piiratud kaupu, teise eest sisuliselt kõike, aga selle raha omamine on kohalikele keelatud. Mäletame ju veel valuutarubla, mis sularahana kunagi käibele ei jõudnudki ja Turisti jt. valuutapoode. Kuubal on valuutapoode sama palju kui Eestis 1980ndate lõpus tavapoode ja tavapoode sama palju kui meil valuutapoode.

No kui Taavi Rõivase kommentaari järgi analüüsida, siis on Kuubal samasugune elu kui praegu Eestis. Oled käinud Eestis näiteks toidupoes enne kuu lõppu, kui inimestel on palgapäevani umbes nädal? Täielik tühjus, inimestel pole 1/4 kuust raha, et SÜÜA osta, rääkimata siis millestki muust.

Piiratud elustandard? Jama jah, kui ei pea maksma ei korteri üüri, elektrit ega muid selliseid pisikulusid, eksole. ASJAD on olulised. Mäletan seda kena nõuka aega, kus välismaa näts tundus suurim unistus üldse. Ilu peitub vaataja silmades ja eks igal pool võib leida halbu asju, kui otsida, iseasi, kas need ka üldistamiseks sobivad on. Jutt Kuuba kehvast olukorrast on teema, mida USA üritab levitada, unustades ise sealjuures millised majanduspiirangud ta Kuubale on seadnud, et seal võimalikult kehvem oleks.

Huvitav, kas 79. aastal sündinud Taavi tõesti käis rahakott käes 80ndatel Eestis poes?

Muidugi oleks huvitav teada, millel põhinevad Silveri arvamused Kuubast, kas Silver on seal käinud või pole.

Sirje, kas sina oled Kuubal käinud?

sirje, palgapäeva aeg varieerub, suuremad enamuses 1-10 vahel. tühje toidupoode ei ole näinud, kus sa elad?

asd, toidupoed on Sirje sõnul tühjad inimestest, neid olen minagi näinud. Kuigi, teisest küljest, kaubast ka, ka kaubarohkus on vaataja silmades, nii mõnedki mu Itaalia tuttavad on uurinud, et et kus te süüa ostate, siin ei ole ju midagi saada

See, kas midagi on kohalikele põrgu, seda saavad ütelda eelkõige kohalikud. Mina Kuubal käinud ei ole, aga kardan, et Kuuba ümbruses on väga palju rühmitusi, kes ainult ootavad, et sealne majandussüsteem muutuks, et siis saart kenasti narkokeskuseks luua. Kuni narkomaffia paari suurt USA firmat, kes ka saarel olla tahavad, ei kimbuta, seni ei tee “rahvusvaheline üldsus” selles osas midagi. Mina olen kuulnud nii inimesi, kellele Kuubal meeldib kui neid kellele ei meeldi. Aga Kuuba muutmine peaks olema Kuuba enese asi ja ma arvan, et kuna seal ilmselgelt mingi muutus on tulemas, siis see mida me teha saame, on käed eemale hoida

Kuubal valitseb moraalne pankrot. Kui tavaline ilma Miami-sugulasteta cubano teenib kuskil 10-15 dollarilise kuupalga, siis tema naaber võib lillegi liigutamata ainult ülemeresugulaste rahalise toetusega ära elada, olgu see või paarkümmend dollarit – no mis motivatsiooni see töötamiseks või perspektiivseks eluks loob? Poeletid on ju niikuinii tühjad. Nii ongi nad löödud – ühed mõttetusest tööd teha, teised ebaõiglusest- tajudes süsteemi mädasood, aga kuna selline olukord on kestnud aastakümneid, siis ma arvan, et see muutus seespoolt on väga visa sündima, kuna inimesi on vaimselt niivõrd kaua ja jõhkralt köndistatud. Ainus võimalus on turiste kurnata või konverteeritava peeso/esmaste toidu- ja tarbekaupade saamiseks oma keha müüa, sest seksiturism Kuubal õitseb.
Ühele minu sõbrale läheneti Havana klubi ukse taga ja pakuti teenuseid, kui sõber noore tütarlapse ilma ära kasutamata kluppi sisse viis, oli tüdruk nii tänulik, et kutsus poisi järgmisel päeval oma vanematekoju sööma. Söögiks oli….kümme muna.

Kui sul peaks olema võimalus, siis vaata dokut nimega Balseros – see jälgib kuuba parvepõgenike saatust (kõige hädisemal parvel, mis ehk suudab inimese hea õnne korral üle kanda, maksab koht sadu dollareid – tee ise arvutused) enne põgenemist ja 4 aastat hiljem USA-s. Suurtest unistustest hoolimata ei suuda seal paraku keegi neist eriti toime tulla.

Rahu Tiibetisse,
M.