Diktatuuriga kaubitsemine = diktaatori toetamine
Kuigi aktsiaseltsi Tavid kullaäri Põhja-Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga võib olla äriliselt kasulik, on see eetiliselt kaheldav, sest igasugused kaubandussuhted selliste režiimidega üksnes kindlustavad diktaatorite võimu.
Ei maksa unustada, et Nõukogude Liidu kokkukukkumise taga olid peaasjalikult majanduslikud põhjused. Seevastu totalitaarne režiim Hiina Rahvavabariigis ei näita väsimuse märke just Lääne kapitali sissevoolu tõttu, mis võimaldab riigiaparaati ja võimuladvikut üleval pidada, kuid mille hüvedest saavad tavakodanikud vähe osa. Mul on hea ülevaade, mis toimub näiteks Birmas ja täna on see Prantsuse firma Total, kes täidab sõjaväelise hunta kukrut ja kelle raha eest ostetakse padruneid, mis ühel hetkel lõpetavad mõne Birma tavakodaniku või opositsionääri elu.
Samas pidid paljud firmad ja riigid loobuma sõjaväelise huntaga kaubitsemisest pärast Ameerika Ühendriikide finantssanktsioonide sisseseadmist. Finantssanktsioonidel on diktatuuridele oluliselt suurem mõju mõnel Euroopa Parlamendi resolutsioonil või poliitiku sõnavõtul.
Kaubitsemine diktatuuridega ei ole vältimatu. Näiteks Itaalias asutatud Banca Etica haldab nii eraisikute, organisatsioonide kui äriühingute sääste, investeerides neid üksnes ettevõtetesse, mille tegevus austab inimväärikust ning kasutab keskkonda jätkusuutlikult.Nad selgitavad, et säärane käitumine ei eita turu reegleid, vaid püüab ümber kujundada turu toimimise aluseks olevaid väärtusi. Soovitan ka Eesti investoritel huvi tunda, kuhu on nende raha paigutatud ja milliseid ühiskondlikke, poliitilisi või keskkonda puudutavaid tagajärgi see kaasa toob.
Hooliv ja inimõigusi austav ei pea olema üksnes riik – seda peaksid olema ka ettevõtted. Ma loodan, et Eesti ettevõtted julgevad järgida Banca Etica eeskuju.
