Piisab 110 helistamisest
Eile möödus 19 aastat Tian'anmeni veresaunast, kus Hiina Rahvavabariigi sõdurid tapsid ja vigastasid Taevase Rahu Väljakul sadu rahumeelseid demonstrante. On sümboolne, et just eile arutas Riigikogus ka neid muudatusettepanekuid, mis muudavad avalike koosolekute korraldamist lihtsamaks.
Veel kehtiva regulatsiooni järgi peab igast meeleavaldusest teavitama vähemalt 7 päeva ette. Ehk kui täna peaks Hiina korraldama taas veresauna, ei tohiks meie inimõigusi pühaks pidavad kodanikud ja organisatsioonid minna saatkonna juurde ja nõuda vägivalla lõpetamist, vaid peaksid ootama nädal aega, kuid selleks ajaks on veri tänavatelt pühitud ja kahjuks suure tõenäosusega ka meedia huvi kadunud.
Esitatud muudatusettepanekutega soovisin seadustada sellised spontaansed koosolekud, mis võimaldavad kiiresti reageerida kirjeldatud sündmustele. Tegemist on selliste koosolekutega, mis on tulemuslikud demokraatia teostamise seisukohalt ainult siis, kui neid on võimalik pidada enne, kui koosolekul käsitletav teema kaotab aktuaalsuse või hakkab toimima seitsmepäevase etteteatamise nõude jahutusefekt.
Teine muudatusettepanek soovis lühendada suuremate koosolekute registreerimise aega seitsmelt päevalt neljale päevale. Ka selle muudatuse eesmärk oli lihtsustada avalike koosoleku korraldamist ning tagada kodanikele suurem poliitiline vabadus.
Ma soovin tänada õiguskomisjoni liikmeid, siseministrit ja ministeeriumi esindajaid ning politseiameti esindajad. Avaliku koosoleku küsimus oli õiguskomisjonis arutlusel viiel korral ning põhjalikus arutelus leitud kompromiss on väga hea. See on kesktee täna kehtiva liiga range regulatsiooni ja menetluses oleva korrakaitseseaduse eelnõu veelgi liberaalsema lähenemise vahel.
Koosolekutest, mis nõuavad liikluse ümberkorraldamist, mille raames püstitatakse lava või mõni muu suuremahuline konstruktsioon või kus kasutatakse valgus- või helitehnikat, peab teavitama 4 päeva ette. Kõikidest teistel juhtudel tuleb e-maili või telefoni teel politseid informeerida vaid 2 tundi ette.
Kui need muudatused saavad järgmisel nädalal toimuval kolmandal lugemisel Riigikogu täiskogus toetuse, hakkab Eestis kehtima üks maailma kõige liberaalsem avalike koosolekute korraldamise kord. Uus kord tagab kodanikele suurema poliitilise vabaduse ja selle üle võiksime küll kõik uhked olla.
Reformierakond: avalikud koosolekud muutuvad vabamaks
Riigikogu toetas ettepanekuid, mis muudavad avalike koosolekute korra lihtsamaks. Seaduse jõustumisel peaks seitsmepäevase etteteavitamise asemel väikestest koosolekutest teavitama 2 tundi ja suurtest 4 päeva ette.
„Uus kord muudaks Eesti üheks kõige enam sõnavabadust austavaks riigiks Euroopas,“ ütles muudatusettepanekud teinud Meikar. „Koosolekute korraldamise lihtsustamine näitab nii demokraatia küpsust, kui ka usaldust inimeste vastu.“Uue korra järgi hakatakse neljapäevast etteteatamisaega nõudma vaid koosolekutelt, mille raames on kavas korraldata ümber liiklust, kasutada heli- või valgustehnikat, püstitada telk, lava või mõni muu suurem konstruktsioon. Kõikide teiste koosolekute korraldamisel on vajalik vaid kahetunnine etteteatamine lühinumbrile 110 või e-kirjaga politseile.
Õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur selgitas, et põhiseaduse § 47 lubab igaühel ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda saab piirata vaid riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. „Kuigi Riigikogu menetluses oleva Korrakaitseseadusega plaanitakse veelgi vabamat avalike koosolekute regulatsiooni, pidas Riigikogu vajalikuks kuni Korrakaitseseaduse jõustumiseni kehtestada nö üleminekuperiood, kus kõikidest koosolekutest tuleb teavitada avalikku võimu vähemalt 2 tundi“, lisas Pevkur.
Jätkuvalt jäävad kehtima koosolekutele esitatavad nõuded, mis keelavad selliseid koosolekuid, mis on suunatud Eesti riigi vastu, kustuvad ülesse vägivallale või rikuvad avalikku korda. Samuti jääb politseile õigus lõpetada koosolek, mis võib ohtu seada inimeste turvalisuse.
Riigikogus lõpetas täna politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. Muudatusettepanekute arutlusel toetati ka avaliku koosoleku seaduse muutmist. Eeldatavasti toimub eelnõu kolmas lugemine järgmisel nädalal.
