Daleko li do Tallinna?
Juhtub nii nagu vene anekdoodis eestlastest, kes Tallinnast raudteed mööda sõites järjest eemaldusid. Nagu puändis välja tuli, oli valitud vale suund.
Korraliku reisirongiliikluse puudumine Tartu ja Tallinna vahel on üks põhjus, miks Tartu-Tallinna maantee on täis tossutavaid liinibusse, kihutavaid sõiduautosid ja närvilisi autojuhte. Ei maksa imestada, et antud teelõik on liiklusõnnetuste edetabeli tipus. Praegu sisuliselt puudub alternatiivne ja ohutu ühendus.
Kaasaegne reisirongiliiklus tagaks Eesti kahe suurima linna vahel sama sõiduaja, kui on kiireimal laevaühendusel Tallinnast Helsingisse. Rongisõit on ajavõit. Samuti ohutum, keskkonnasõbralikum ja mugavam, kui üle kahe tunni bussis loksuda või gaasipedaali tallata.
Tänu reisirongi sõpradele seisab koalitsioonilepingus punkt: tõsta Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu raudteeliinidel rongide liikumiskiirust kõikidel lõikudel vähemalt tasemeni 120 km/h. 14. aprillil Riigikogus esinedes kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et see lubadus aastaks 2011 ka täidetakse.
Korralikud rööpad on aga medali üks külg. Edelaraudtee on kinnitanud, et kui ei vahetata välja seitset diiselrongi, tuleb kahe aasta pärast oluliselt vähendada sõidugraafikut. Paradoksaalselt kärpis majandusminister lisaeelarves plaanitud uute rongide soetamise kulutusi 16 miljonit krooni.
On halenaljakas, et samal ajal kui kavandatakse avada renoveeritud raudteelõik, viiakse läbiroostetanud reisirongid vanarauaks. Mis kasu on infrastruktuurist, mis võimaldab reisirongiliiklust 120 kilomeetrit tunnis, kui selle peal ei sõida ühtegi rongi või kui sõidab, siis selline, mis ei suuda nii kiiresti sõita?
See, mis firma kaasaegset reisirongiühendust pakkuma hakkab, ei ole reisijale oluline. Samuti see, et kas veetakse elektri või diiselrongidega. Tulevikus tuleks kogu reisirongiliiklus „elektriküttele“ üle viia, kuid see ei saa juhtuda lähiaastatel. Näiteks Tallinn-Tartu-Riia liinil oleks vaja koostööd Lätiga, sest meie ei hakka ju Lätis traate ehitama.
Eksivad need, kes peavad ühistranspordi kasutamise põhiküsimuseks hinda. See, kes jõuab täna bensiini osta, jõuab ka rongipileti soetada. Ühistransport suudab sõiduautodega konkureerida vaid paremat kvaliteeti pakkudes.
Rohkem reisirongi kasutajaid tuleb vaid siis, kui on tagatud kolm kvaliteeditingimust. Lisaks sõidukiirusele on oluline hea sõidugraafik , näiteks Tartu-Tallinna liinil peaks iga päev sõitma vähemalt 10 reisirongi. Vaid üks hommikune reis on mõnele reisijale liiga vara ja teisele liiga hilja. Reisrong peaks lähtejaamast startima ideaalis iga täistund, kuid ka kahetunnine ajavahe tagaks piisava paindlikkuse.
Sama oluline on korralik reisijatevagun, kus istme seljatugi pidevalt lösutavasse asendisse ei vajuks ja hommikukohv laualt pükstele ei hüppaks. Traadita internetiühendus ja restoranivagun on meeldivateks lisaboonuseks. Samuti võimalus jalgratas või lemmikloom kaasa võtta.
Lisaks infrastruktuuri parandamisele on ka uute rongide soetamine ja ühistranspordi arendamine koalitsioonilepingus kenasti kirjas. Saan aru, et kõigi lubaduste täitmine võib maksutulude vähenemise tõttu muutuda keeruliseks, kuid vaid kaubarongide jaoks raudteerööpaid parandada oleks ka selle vähese raha ebaotstarbekas kasutamine.
Pingelises eelarves selguvad ministrite tõelised prioriteedid. Nii tuleb ka majandus- ja kommunikatsiooniministril otsustada, kas paljulubatud kaasaegne reisirongiliiklus jääb vaid helesiniseks unistuseks, nii nagu alla 4-tunnine lennureis üle suure lombi on tänaseks muutunud.
(Kuigi kirjutasin selle loo põhja head kaks kuud tagasi ilmus see alles täna EPL Onlines. Erinevatel põhjustel venis ilmumine ning täna on ta juba pisut vananenud. Näiteks kas või selle täna EPL-i paberlehes ilmunud uudise pärast: http://www.arileht.ee/artikkel/435129. Kahju!)
