Venekeelne infotelefon leiab toetust
Eelmisel nädalal välja käidud idee luua riiklik vene keelne infotelefon on loodetavasti arutlusel ka õhtusel valitsuse koosolekul. On tore lihtsustada Eesti kodanikuks saamist, kuid olulisem on see, et kõik Eesti elanikud austaksid ja armastaksid riiki.
Sotsioloog Iris Pettai artikkel tänases Päevalehes rõhutab sama: „Kui kasvab usaldus ja lugupidamine riigi suhtes, jõuab inimesteni ka ära¬tund¬mi¬ne, et see riik võiks tõepoolest olla minu riik. Ja ainult see tunne saab Eesti elanikes tekitada soovi olla oma riigi kodanik.“
Usaldus riigi vastu tekib siis, kui inimene tunneb, et riik on tema jaoks. Emakeeles antav info riigi teenuste kohta on üks pisike samm selles suunas.
Pentus: beebidele ja pensionäridele kodakondsus lihtsamalt
Valitsuse tänane arutelu kodakondsuspoliitika teemal on väga tervitatav. Ma loodan, et see arutelu ei keskendu isegi mitte ainult kodakondsuse teemale, vaid käsitleb ka näiteks riigipoolse info kättesaadavamaks tegemise võimalusi. Miks mitte arutada näiteks selle üle, kas riik võiks avada venekeelse infotelefoni, kust oleks võimalik saada vastust näiteks seadusi puudutavatele küsimustele. Olgem ausad - kehtivate või muudetavate seaduste osas venekeelse info üleküllust just pole.
Mis puudutab kodakondsuse teemat, siis ses osas võiks minu isikliku arvamuse järgi arutada muuhulgas kahe mõtte üle. Esiteks – meil on terve hulk eakaid inimesi, kellel pole Eesti kodakondsust, sest keeleeksam on nende eas nende jaoks liiga raske sooritada. Küll aga on nad üles kasvatanud lapsed, kes on riigile lojaalsed ja kes on saanud ka Eesti kodakondsuse. Sellised eakad inimesed võiksid olla igati ära teeninud selle, et neile antakse – muidugi juhul, kui nad seda ka ise soovivad – Eesti kodakondsus ilma keeruliste eksamiteta. Kui lapsevanem on üles kasvatanud Eesti kodakondsuse eksami teinud ja Eesti kodanikuks saanud lapse, on see minu arvates piisav alus talle kodakondsuse andmiseks.
Teiseks – asi, mille jaoks pole vaja muuta seadusi, vaid mis tuleb lihtsalt ära teha on vastsündinutele kodakondsuse taotlemise lihtsamaks tegemine. Mina isiklikult ei näe ühtegi ratsionaalset põhjendust, miks peab lapsevanem, kes oma beebile seadusega ettenähtud Eesti kodakondsust soovib – jooksma mitmes kohas paberitega. Oleks igati loogiline, et vastsündinule kodakondsuse saamine oleks võimalikult lihtne. Kuidas? Näiteks sel moel, et lapsele nime panema minnes tehakse samas kohas ristike veel ühte lahtrisse ja antakse teada, et koos lapsele nime andmisega saab ta ka Eesti kodanikuks. Ja ei mingeid täiendavaid paberite täitmisi või mitmes kohas jooksmist.
