Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Venelastele abitelefon

 Kõlab uskumatult, et tühermaale jäeti laps vaid seetõttu, et tema hooldajad ei teadnud, mida muud teha oleks võimalik. Lihtsam on seada lapse elu ohtu, kui helistada ja abi küsida.

Aga kuhu helistada? Ja kas vene keeles ka teenindatakse? Kes on pädev institutsioon probleemi lahendamiseks?

Küsisin vene keelt emakeelena rääkivatelt sõpradelt, et kust on võimalik vene keeles saada infot riigi poolt pakutavatest teenustest. Nad ei teadnud. Ise neil probleeme info saamisega olnud ei ole, sest emakeel suus ning Eesti pass taskus.

Küsimus ei ole mitte ainult lastega seotud probleemide abitelefonis. Kus saab vaid vene keelt kõnelev inimene infot selle kohta, et kuidas teha endale Eesti kodakondsus? Või millised on tema õigused töökoha kaotamisel.

Just seetõttu leian, et Eesti riik peaks looma vene keelse riigi infotelefoni ja seda laialdaselt reklaamima. Telefon on igal juhul kättesaadavam ja tõhusam, kui ükskõik milline internetiportaal. Riigi tasuta infonumbrit tuleks reklaamida vene ajalehtedes ja meedias veelgi rohkem, kui vene välisministeerium kutsub vene kodanikeks.

Tänane MK Estonia esikaanel on suur reklaam, mis kutsub üles pöörduma vene riigi poole. Kõige loetavama vene lehte vaadates jääb mulje, et vene keelsele inimene võib loota Vene Föderatsiooni ja mitte Eesti Vabariigi peale.

Kõik meie riigis elavad inimesed peavad tundma, et riik on nende pärast ja mitte vastupidi. Ka halli või punase passiga inimesel on õigused saada osa riigi poolt pakutavatest teenustest. Ka siis, kui ta ei oska sõnagi Eesti keelt.

Ma kujutan ette, kuidas pruun-särklased sellise idee peale ärrituvad. Nende arvates on õige inimene ikka vaid see, kellel eesti veri soontes ja eesti keelt suus. Muud on immigrandid, kes võiksid Maarjamaalt kibekiiresti kaduda. Mingite vene keelsete infoteenuste loomine ei ole rahvuslaste jaoks mitte ainult mõttetu raha raiskamine, vaid ka „tõelisele eestlusele“ näkku sülitamine.