Kas vaid üks kodanikupäev
Täna on kodanikupäev, mis meeldib mulle sama vähe, kui 1. septembri tarkusepäev. Arvan, et nii tark kui ka tubli kodanik tuleks olla iga päev ning selle koorma veeretamine mingile kindlale kuupäevale ei tee midagi head.
Hommikul kell 11-12 esinesin 1a klassi õpilastele ja rääkisin kodanikeriigiist. Uksumatult targad ja tublid lapsed on Tallinna 21. Koolis. Tunni alguses laulsid klassi poistekoori liikmed Eesti hümni -- võimsalt ja südamest. Arutluse ajal Eesti riigist teadsid nad kohe vastata, millega tegeleb Riigikogu, kes on peaminister, president ja linnapea ning kuidas olla hea kodanik. Tulgu mul veel keegi rääkima, et noorus on hukas.
Pärast seda osalesin Avatud Vabariigi korraldatud konverentsil, mida ka Eesti Raadio ja kalev.ee kajastasid. Minu arvates järjest paremaks (nii tele- kui ka online uudiste osas) muutuv Kalev Meedia uudis oli järgmine:
Noored ammutasid Toompeal kodanikutarkust
26.11.2008 18:04 Autor: Siiri Tibbing
Foto: Alesja BavtovichRiigikogu konverentsisaalis toimunud kodanikupäeva foorumil vaagisid esinejad noore publiku ees Eesti ja Euroopa julgeolekuküsimusi pärast Gruusia konflikti.
Lilleküla gümnaasiumi lõpuklassi õpilased rääkisid enne foorumi ettekannete kuulamist, et Gruusia sündmused panid neid esmakordselt mõtlema, et ilus elu Eestis võib ka otsa saada. „Praegu tunnetatakse ohtu, oodatakse, mida Venemaa edasi teeb,“ väljendas noorte seas valdavaid tundeid Kristjan Kaldmäe.
Kaldmäe on IRL-i noortekogu liige juba 2005. aastast ja kandideerib järgmisel aastal Tallinna volikokku. Tema sõnul on poliitikahuvilisi igas klassis üks-kaks. Kaldmäe klassiõed Eva-Maria Merjel ja Gerli Kaskmaa rääkisid, et sõbrad vahel ikka aasivad Kaldmäed tema poliitikahuvi pärast, aga see pole pahatahtlik. Noored tulid riigikokku lihtsalt huvist, et ilma ajakirjanduse vahenduseta poliitikuid olulisel teemal kuulata.
Esimese ettekande teinud reformierakonna esindaja Silver Meikar ütles, et tema ei näe Eesti riigile ohtu väljapoolt, vaid riigi seest. „Minu arvates pole tähtis pass ega keel, tähtis on see, et seda riiki, kus elatakse armastatakse ja selle riigi seadusi austatakse. Selleks tuleb kõigil otsustajatel võimalikult palju selgitada, miks üks või teine asi sai nii tehtud,“ rääkis Meikar.
Kaks infovälja
Meikar tõdes, et eestimaalased elavad kahes erinevas infoväljas ja seetõttu on venekeelsetele keerulisem asju seletada. „Kõige ohtlikum on see, kui võimule saavad selliste loosungite, nagu „Plats puhtaks!“ või „Vali kord!“ meelsusega juhid. Igal inimesel on õigus otsustada, millise kodakondsuse ta valib ja mis värvi passi ta kannab,“ selgitas Meikar.
Lilleküla gümnaasiumi noored pidasid parimaks keskerakondlase Kadri Simsoni ettekannet, mis rääkis Eestit kaitsvast NATO vihmavarjust. Simson kinnitas noortele, et Eestit ei ähvarda välisoht, kuna NATO kaitseb iga oma liiget, keda rünnatakse. Ettekandja sõnastas selle printsiibi lastele arusaadavalt musketäride tõotuse sõnadega: üks kõigi – kõik ühe eest.
Samas kutsus ta noori üles kaitseväes end headeks võitlejateks kasvatama. „Kumb jääb metsas pikemaks ajaks ellu – kas siil või jänes?“ küsis Simson ja ärgitas publikut mõtlema, kuidas igaüks saaks anda oma panust turvalise Eesti elu kujundamisse.
Maailm ei muutunud
Euroopa parlamendi liikme Tunne Kelami ettekanne käsitles Euroopa julgeolekupoliitilisi ohtusid. Marek Strandberg, roheliste esindaja rääkis aga noorte jaoks lihtsalt ja loogiliselt lahti praeguse majanduskriisi ajaloo ja tutvustas neid selle võimalike tagajärgedega.
Strandbergi ettekande eesmärk oli aga anda oma publikule juhtnööre, mis aitaksid kriisist välja tulla. Selleks tutvustas ta 1994. aastal oma mänguteooria eest Nobeli majanduspreemia pälvinud John Nashi avastust. Nashi teooria alusel saavutasid 90. aastatel ka mitmed ettevõtted suurepäraseid tulemusi.
„Pikaaegselt võitjaid jälginud uurija avastas, et võidavad need, kelle eesmärk pole ise võita, vaid teisi võidule aidata. Gerald Ford kasutas seda meetodit oma autotehaste liinitöölistele juhendeid jagades vaistlikult. Nimelt pidi iga töötaja ulatama kaaslasele mahakukkunud tööriista või aitama muul viisil, mitte taotlema eelkõige isiklikku head töötulemust. Me kõik teame, kui edukas Ford oli,“ lõpetas Strandberg esinemise.
Foorumi üks korraldajatest Jevgeni Krištafovitš tõdes, et lootis foorumiga saada kinnitust väitele, et pärast Gruusia konflikti on maailm täiesti muutunud. „Esinejaid kuulates jäi vähemalt mulle mulje, et midagi olulist muutunud pole,“ nentis Krištafovitš.
Kodanikupäeva foorumi korraldas juba seitsmendat aastat järjest noorteühing Avatud Vabariik.
