Keskerakond tõeliselt siiras
Üle pika aja nägin täna Keskerakonna fraktsiooni liikmete silmis siirast muret. Seda siis Tallinna linnavolikogu valimisi puudutava eelnõu arutamise juures. Ei, nende mure ei olnud seotud valimissüsteemi kooskõlaga Põhiseadusega, millele nad pöördumises õiguskantsleri poole viitasid, vaid matemaatikaga, mille järgi uus valimisseadus võib kahtluse alla seada nende hegemoonia pealinnas.
Pole olemas ideaalset valimissüsteemi, kuid on olemas demokraatlikud ja ebademokraatlikud valimisüsteemid. Eestis valitakse parlament, volikogud ja president erinevate valimisüsteeme kasutades, kuid kõik need on demokraatlikud. Täna saalis teise lugemise edukalt läbinud eelnõu lähendab kohalike valimiste valimisi Riigikogu valimissüsteemile.
Ei hakka siin pikalt peatuma eelnõu 392SE arutluse juures (ja huvilistele soovitan tutvuda eelnõu teksti, seletuskirja, muudatusettepanekute ja stenogrammiga), vaid tulen tagasi selle siiruse juurde. Kui hommikul ühe teise eelnõu arutluse juures Marika Tuus südantlõhestava kõne pidas, tõestas tema erakonnakaaslaste muigel nägu tõika, et vaeste-väetite-noorte-ja-vanade õiguste eest seismine on Keskerakonna mainekujunduskampaania osa. Küll oli aga siirast muret (ja võib-olla ka hirmu erakonna juhi ees) tunda Tallinna valimisi puudutava eelnõu arutlusel.
Toon silmakirjalikkusest veel ühe näite. Riigikogus on Keskerakond vähemalt retoorikas toetanud riigi tegevuskulude kärpimist, kuid Tallinna linnavolikogus ei ole nad soodustuste teemat arutanud. Volikogu liikmete palgad on jätkuvalt seotud keskmisega, linnavalitsuse liikmed saavad suuri preemiaid ning Keskerakond on tööle võtnud kümneid poliitilisi nõunikke. Tean, et Tallinna volikogu opositsioon algatab eelnõu, mis peaks ka pealinna võimuaparaadi raiskamist vähendama. Loodan, et kesikud on valmis püksirihma koomale tõmbama ja seda toetama.
