PÖFF — nagu narkomaania!
Kaks viimast ööd on olnud tõelised PÖFF-i maratonid. Näiteks eile vaatasin nelja filmi, kuid jõudsin ka fraktsiooni, Riigikogu istungile, komisjoni koosolekule, seminarile „Vene meedia ja julgeolekuteenistused“ (kus tehtud märkmeid pane õhtul blogisse) ja president Ilvesega kohtuma. Pikk tööpäev lõppes pärast kahte, mistõttu oli täna hommikul päris raske kella 09:00-iks tööle jõuda.
Päevas kolm-neli filmi on selgelt liiast – kaob võimalus pärast seanssi aeg maha võtta ja mõtiskleda. Kõik on üks pudrud ja kapsad. Aga mis teha, väärt linateoseid saab veel vaid 3 õhtut vaadata. Hirm mõnest heast teosest ilma jääda ajab pärast tööpäeva pimedate saalide vahel sõeluma ning pingeline rütm tekitab sõltuvuse. Pöffi narkomaania!
Kolmapäeva viimaseks filmiks olin ostnud pileti Steve McQueeni filmile „Nälg“, kuid nägin hoopis Takeshi Kitano „Achilleus ja Kilpkonna“. Ajasin saalid (või õigemini kinomajad) segamini ning piletikontroll ei pannud ka eksimust tähele. Väga hea, sest „Nälga“ käisin vaatamas eile ja Kitano uusim linateos sai hindeks 5. Polnud küll nii hea, kui tema paari aasta tagune (ja tänaseni minu lemmikfilm) „The Dolls“, kuid meistriteos ikkagi.
Mõne kommentaarid ja hinded vaadatud filmidele:
Kolm Tarka Meest http://2008.poff.ee/?lang=1&id=972&module=1&todo=film (Hinne: 4. Heaks näiteks, kuidas olematu eelarvega on võimalik teha haarav linateos. Statistika näitab, et Soomes (ja vist ka Eestis) on kõige suurem masendus just jõulukuul. Kolm tarka meest ja ilus naine aitavad vastata küsimusele „miks?“)
Pabersõdur http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1222&module=1&todo=film (Hinne: 3) Filmi mõistmise ja nautimise eelduseks on Vene klassikalise kirjanduse hea tundmine. Nendele, kes ikka pole lugenud Tšehhovi ja teiste vene klassikute teoseid originaalkeeles, jäävad olulised nüansid märkamata. Vestlesin põgusalt pärast filmi kolleeg Peeter Tulvistega, kes oli vaimustunud, kuid minu jaoks jäi film võõraks ja tühjaks)
Achilleus ja Kilpkonn http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1224&module=1&todo=film (Hinne: 5. Kas Achilleusel on lootust võita kilpkonnada? Lõpmatuses… Film räägib inimese ennastsalgavast püüdlusest ning seda saatvast keeldumisest alla anda. Meenus Camus’ “Sisyphose müüt”. Sisyphos võitis jumalad ja Achilleus jõudis kilpkonnale järgi just sellega, et leppisid paratamatusega, kuid ei andnud alla. See tegi nad õnnelikuks)
Tsoon http://2008.poff.ee/?lang=1&id=478&module=1&todo=film (Hinne: 4. See ja järgnevad kolm filmi tekitasid minus pigem eetilisi ja poliitilisi küsimusi. Kõrge müür, kaamerad, relvastatud valvurid, korrumpeerunud ametnikud, koerad ja okastraat lahutab hea maailma halvast. Kolm üle müüri turvalisse tsooni vargile roninud poissi toovad välja eliitrajooni elanike pale – võõraviha, julmuse ja ebainimlikkuse. Kas seda turvatsooni võiks vaadata ka kui Euroopat, mille elanikud ehitavad üha kõrgemat müüri kaitsmaks endi heaolu „halbade“ immigrantide sissetungi eest?)
Nälg http://2008.poff.ee/?lang=1&id=908&module=1&todo=film (Hinne: 5. Kas on erinevus kuriteol ja poliitilistel põhjustel toimepandud kuriteol? Kas oma kindlate veendumuste nimel on õigus teiselt inimeselt elu võtta? Või ennast surnuks näljutada? 1981. aasta Iirimaa ühendamise eest võidelnud IRA (poliit)vangide korraldatud näljastreik Belfasti türmis viis hauda mitte ainult üheksa osalejat, vaid ka kolm korda rohkem vangivalvureid. 18 kuud hiljem nõustus Briti valitsus vangide nõudmistega, kuid kas see oli kõike seda väärt?)
Kukerpall kirstus http://2008.poff.ee/?lang=1&id=674&module=1&todo=film (Hinne: 3. Film räägib heidikust, kelle „elu“ tekitab ühel ajal viha, naeru, haletsust ja kaastunnet. Seda nii tema sõpradele kui ka filmi vaatajatele.)
Vinyan http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1235&module=1&todo=film (Hinne: 2. See film ei olnud mitte ainult halb, vaid ka solvav. Valusad teemad – lapse kaotamine ja julmus Birmas – muutuvad naeruväärseks selles õudus-draama-seiklusžanris. Birma rannikuhõime (arvatavasti Tanintharyi) kujutatakse kannibali kalduvustega psühhopaatidena ning poega otsivate vanemate südamemure muudetakse naerualuseks. Kui režissöör soovis teha õudus- või absurdifilmi, oleks ta võinud paljude jaoks isiklikult nii valusad teemad välja jätta. )
Tallinn kinopealinnaks!
Kas teate, et järgmine aasta Euroopa Kultuuripealinna tiitlit kannab Vilnius? Või seda, et mis linnad sellel aastal selle au osalised on? Nende linnade elanikud kindlasti teavad, kuid teiste Liidu riikide elanike jaoks see suurt huvi ei paku. Just seetõttu julgen väita, et ka 2011. aastal on Tallinn maailmakaardil mitte niivõrd kultuuripealinnana, vaid aasta lõpus toimuva PÖFFi pärast. Seda muidugi siis, kui PÖFF ikka toimub.
12. korda toimuv Tallinna Pimedate Ööde filmifestival toob vaatajani 240 mängu- ja dokumentaalfilmi, lisaks sellele veel ligi sama arv lühifilme. PÖFF ei ole veel nn A-kategooria filmifestival, kuigi filmiprogramm seda juba lubaks. PÖFF on ainuke sellisel tasemel festival Baltimaades ja ka Põhjamaades, kuid Berliini, Karlo-Vary, Cannes ja teistele A-klassi festivalidele jääme eelkõige väikese eelarve pärast alla.
Berliini festivali eelarveks hinnatakse 200 miljonit krooni, PÖFF-i omaks 15-16 miljonit. Tiina Lokk ja tema meeskond on teinud imet, et nii väikese eelarvega selline tase saavutada. Selleks, et samm edasi astuda ei piisa aga enam heast tahtest, vaid vaja oleks korralikku finantssüsti. Kui eelarvet suudetakse tõsta 25-30 miljoni kroonini, hakkaks festival ohtralt ka turismiraha sisse tooma.
Eelkõige oleks rohkem raha vaja rahvusvaheliste VIP-ide kohaletoomiseks, korralikeks auhindadeks ja reklaamiks. PÖFF-i programm teeb silmad ette Moskva filmifestivalile, kuid jääb tuntuse ja rahvusvahelisest huvi poolest oluliselt alla. Tubli rahasüst PÖFF-i hunti meelitaks siia publikut ka teistest riikidest ning ei tasu unustada, et kinoturist jätaks Tallinnasse märksa rohkem raha, kui kruiisilaeva ühepäevaliblikas.
Suurema eelarvega saab PÖFF-i tegema hakata siis, kui filmitööstus seda toetama hakkab. Filmitööstus aga hakkab festivali toetama siis, kui see on rahvusvaheliselt rohkem tuntud. Nokk kinni ja saba lahti. Arvan, et Tallinna linn peaks PÖFF-i A-kategooria filmifestivaliks saamist ühekordse korraliku rahapatakaga toetama. Viib ju see linna rohkem maailmakaardile, kui kultuuripealinna tiitel, ning turistidest võidavad ju eelkõige Tallinna ettevõtted.
PÖFF-i arengule saab kaasa aidata ka iga kodanik ja seda väga lihtsalt - hakake PÖFF-i huntideks, ehk vaadake võimalikult palju filme. Uskuge mind -- PÖFF-i programmis leidub igale maitsele midagi ning filmidest saadud emotsionaalne pagas on võrreldamatult suurem, kui Hollywoodi masstoodangu produktidest võimalik saada on.
Tänaseks olen vaatamas käinud kaheksat filmi ja kavas minna veel vähemalt sama paljudele. Toon siin loetelu, mõned kommentaarid ja SMS-i teel saadetud hinded. Hindamisel olin väga kriitiline, ehk maksimum hinde 5 saai vaid tõeline meistriteos.
VAADATUD FILMID:
JUST FILM:
Suur Müük http://2008.poff.ee/?lang=1&id=2345&module=1&todo=film (Liiga propagandistlik. Samas, pärast filmi oli auditooriumi ees tore Roy´ga väidelda globaliseerumise teemadel)
Favela rising http://2008.poff.ee/?lang=1&id=2295&module=1&todo=film (Kas muusika lahendab Brasiilia getode probleemid? Vist mitte)
PÕHIPROGRAMM:
Happy-go-Lucky http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1115&module=1&todo=film (Hinne: 3. Oli tore film, mis meenutas žanrilt ka Eesti publikule tuntud filmi Le Fabuleux destin d'Amélie Poulain, kuid jäi sellele kõvasti alla)
Vaikne Valgus http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1996&module=1&todo=film (Hinne: 4. Vaieldamatult kõige aeglasem film, mida kunagi suurelt ekraanilt vaadanud olen. Üle 2 tunni kestnud filmi algus oli väsitav, kuid üllatavalt suutis film panna mind elama samas venivas rütmis ning pikad venivad stseenid muutusid loomulikuks. Pärast filmi bensiinijaamast läbi sõites avastasin ennast hoidmas all bensiinivooliku päästikut, kuigi paak oli juba ammu täis saanud. Filmi rütm haaras mind selliselt, et peaaegu oleks unustanud kütuse eest maksta)
Laine http://2008.poff.ee/?lang=1&id=805&module=1&todo=film (Hinne: 2. Filmi teema huvitav, kuid film ise ei meeldinud. Liiga lihtne (või isegi ebausutav) oli klassiõpilaste muundumine „hitler-jugenditeks")
Valss Bashiriga http://2008.poff.ee/?lang=1&id=1119&module=1&todo=film (Hinne: 5. Tõeliselt mõjuv sõjavastane film, kus endised Iisraeli sõdurid püüavad meenutada 1982. aasta sündmusi, kui nad osalesid Liibanoni sissetungi operatsioonil. Valusaimad seigad on seotud Sabra ja Shatila massimõrvaga, mida küll Israeli sõdurid ise korda ei saatnud, kuid kiitsid selle oma tegevusetusega heaks. Vabandus, et nad ise kui süütuid tsiviilelanikke maha ei lasknud, kõlab sama õõnsalt, kui Arnold Meri põhjendus, et saarlaste Siberisse küüditamise korraldamisega päästis ta nad mahalaskmisest. Lisaks tugevale sisule on filmil meisterlik vorm - tegemist on animeeritud dokumentaalfilmiga. Kiitust väärib ka filmimuusika)
Kärbes http://2008.poff.ee/?lang=1&id=604&module=1&todo=film (Hinne: 4. Vladimir Kotti film kärbes „Mukha" räägib samal teemal, mis Boris Khlebnikovi 2003. aastal linastunud „Koktabel". Ehk siis isa kohustusest oma lapse ees. Film peegeldab hästi seda argist (masendavat?) elu, mis omane enamikele kolkalinnadele venemaal. Režissöör on andnud terava pilke nii Tšetšeenia sõjale, korruptsioonile, korralagedusele kui ka ohtrale joomisele. Küsisin pärast filmi produtsendi käes, et kuidas on tsensuuriga ja sain vastuseks, et tal on hea meel, et filmi ei kärbitud, kuid kahtlemata tuleb selliste teemade käsitlemisel olla ettevaatlik. Filmitööstuse suurimaks tsensuuriks on raha, ehk ebasoovitavad teemad ei saa rahalist katet riigilt ning ei leia Venemaalt ka erasponsoreid)
Varblane http://2008.poff.ee/?lang=1&id=652&module=1&todo=film (Hinne: 3. Hongkongi kuulsaima režissööri Johnny To viimane linateos. Tunnistan, et ootasin sellest palju, kuid pidin pettuma. Eks hinne räägib enda eest)
PILETID OSTETUD VEEL JÄRGMISTELE FILMIDELE:
Kolm Tarka Meest
Pabersõdur
Nälg
Tsoon
Vinyan
Rachel abiellub
Tulpan
Kui tahad mulle soovitada veel mõnda head filmi, siis tee seda palun kommentaarides!
Reinsalult küsimata jäänud küsimus (täiendatud)
PROLOOG: Meenub neljapäevane osa "Tuulepealsest maast" kus etendati vapside koosolekut. PÖFFi avamisel rääkisin ühe stseenis osalenuga ja koos nõustusime, et vapside ideed ja koosoleku vorm sarnaneb suuresti Res Publica kuulsate üritustega. Res Publicat enam ei ole, kuid ideed ("Vali kord!" jt) elavad selle ideoloogidel edasi.
Toetan kõikide palkade lahtisidumist keskmisest palgast ja kõigi eripensionite kaotamist kahe käega. Riigikogu liikmete palkade reformimiseks käib koos kõigi erakondade esindajatest koosnev töögrupp ning juba sellel aastal jõuab eelnõu suurde saali. Kehtima hakkaks muudatus muidugi järgmisele koosseisule.
Minu küsimus Reinsalule tuleneb aga täna menetluses olevast praeguse koosseisu palkade muutmise eelnõu seosest põhiseadusega. Põhiseaduse § 75 sätestab: Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.
Minu jaoks on see sama lihtne ja selge, kui Põhiseaduse § 12, mis sätestab: Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Vastates Riigikogu palkade muutmise eelnõud puudutavatele küsimustele ütles Urmas Reinsalu, et tema hinnangul ei tuleks lähtuda põhiseaduse tekstist, vaid eelkõige EESMÄRGIST, aga ka rahva õiglustundest. Seega tahaksin küsida, et kui mingi poliitiku EESMÄRK on mingi inimesegrupi diskrimineerimine näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni pärast, ning rahva õigustunne ei näe siin probleemi, et kas siis võime teha mööndusi ka põhiseaduse paragrahvis 12?
---
Ja veel. Leian, et Riigikogu ja Riigikogu liikmed peaksid mõtlema kulude kokkuhoiule rohkem. Kohti on, kuid millegi pärast „palga-muutjad“ nendega ei tegele. Toon vaid kolm konkreetset ettepanekut:
1. Paberivaba Riigikogu. Juba aastal 2003 tegin avalduse Riigikogu kantseleile, et mulle ei paljundataks Riigikogu eelnõusid ja muid dokumente. Tänaseks on aktsiooniga liitunud mitu Reformierakonna fraktsiooni liiget, kuid ei ühtegi saadikut teistest erakondadest. Kui kõik Riigikogu liikmed oleksid valmis paberihunnikutes sorimise asemel materjale digitaalsel kujul kasutama, oleks kokkuhoid märgatav.
2. Odavaimad lennupiletid. Parlamentaarne diplomaatia on oluline, eriti väikeriigile. Aktiivne osalemine rahvusvahelistel üritustel ja kahepoolsetel kohtumistel aitavad kaasa Eesti huvide eest seismisele ning pigem võiksid kõik Riigikogu liikmed välissuhtluses aktiivsemad olla. Küll aga peaksid kõik Riigikogu liikmed jälgima, et lendudel Euroopa linnadesse kasutatakse kõige odavaimaid võimalikke pileteid. Häbeneda ei tohiks EasyJeti või teisi odavlennufirmasid otselendudel, Estonian-Airiga võib vabalt lennata ilma tuhandeid kroone lisaks maksvale toidupalukesele.
3. Abidest loobumine. Ma ei tea, et kuidas on teistes fraktsioonides, kuid meie fraktsioonis on mitme saadiku peale üks kindel fraktsiooni nõunik, kes vajadusel nii sisulist kui ka administratiivset abi osutab. Sellest täiesti piisab, sest suure osa admin-probleemidega (sh lennupiletite ostmine, hotelli broneerimine, raamatupidamisega jne) saame ise hakkama (või näiteks Riigikogu ametlike lähetuste korral teeb seda välissuhete osakond) ning sisulistes küsimustes on vähemalt minul piisavalt kontakte ka kolmanda sektoriga ning teiste institutsioonidega. Leian, et plaanist 101. uue inimese võtmisest tööle bürokraatiasektorisse Riigikogu liikmete abidena võiks küll loobuda.
(PS: Ei tasu unustada, et Riigikogu liikmetel eripensione ei ole juba alates 2003. aastast. Millegipärast unustatakse fakt, et need Riigikogu liikmed, kes valiti esmakordselt 2003. või 2007. aasta valimistel, seda erisoodustust ei saa, sageli ära. Arvestades meie pensionisüsteemi (kohustuslikku II ja vabatahtlikku III sammast) pean kõigil eripensionite kaotamist täiesti mõistlikuks.)
