Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Reinsalult küsimata jäänud küsimus (täiendatud)

PROLOOG: Meenub neljapäevane osa "Tuulepealsest maast" kus etendati vapside koosolekut. PÖFFi avamisel rääkisin ühe stseenis osalenuga ja koos nõustusime, et vapside ideed ja koosoleku vorm sarnaneb suuresti Res Publica kuulsate üritustega. Res Publicat enam ei ole, kuid ideed ("Vali kord!" jt) elavad selle ideoloogidel edasi.

Toetan kõikide palkade lahtisidumist keskmisest palgast ja kõigi eripensionite kaotamist kahe käega. Riigikogu liikmete palkade reformimiseks käib koos kõigi erakondade esindajatest koosnev töögrupp ning juba sellel aastal jõuab eelnõu suurde saali. Kehtima hakkaks muudatus muidugi järgmisele koosseisule.

Minu küsimus Reinsalule tuleneb aga täna menetluses olevast praeguse koosseisu palkade muutmise eelnõu seosest põhiseadusega. Põhiseaduse § 75 sätestab: Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

Minu jaoks on see sama lihtne ja selge, kui Põhiseaduse § 12, mis sätestab: Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Vastates Riigikogu palkade muutmise eelnõud puudutavatele küsimustele ütles Urmas Reinsalu, et tema hinnangul ei tuleks lähtuda põhiseaduse tekstist, vaid eelkõige EESMÄRGIST, aga ka rahva õiglustundest. Seega tahaksin küsida, et kui mingi poliitiku EESMÄRK on mingi inimesegrupi diskrimineerimine näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni pärast, ning rahva õigustunne ei näe siin probleemi, et kas siis võime teha mööndusi ka põhiseaduse paragrahvis 12?

---
Ja veel. Leian, et Riigikogu ja Riigikogu liikmed peaksid mõtlema kulude kokkuhoiule rohkem. Kohti on, kuid millegi pärast „palga-muutjad“ nendega ei tegele. Toon vaid kolm konkreetset ettepanekut:

1. Paberivaba Riigikogu. Juba aastal 2003 tegin avalduse Riigikogu kantseleile, et mulle ei paljundataks Riigikogu eelnõusid ja muid dokumente. Tänaseks on aktsiooniga liitunud mitu Reformierakonna fraktsiooni liiget, kuid ei ühtegi saadikut teistest erakondadest. Kui kõik Riigikogu liikmed oleksid valmis paberihunnikutes sorimise asemel materjale digitaalsel kujul kasutama, oleks kokkuhoid märgatav.

2. Odavaimad lennupiletid. Parlamentaarne diplomaatia on oluline, eriti väikeriigile. Aktiivne osalemine rahvusvahelistel üritustel ja kahepoolsetel kohtumistel aitavad kaasa Eesti huvide eest seismisele ning pigem võiksid kõik Riigikogu liikmed välissuhtluses aktiivsemad olla. Küll aga peaksid kõik Riigikogu liikmed jälgima, et lendudel Euroopa linnadesse kasutatakse kõige odavaimaid võimalikke pileteid. Häbeneda ei tohiks EasyJeti või teisi odavlennufirmasid otselendudel, Estonian-Airiga võib vabalt lennata ilma tuhandeid kroone lisaks maksvale toidupalukesele.

3. Abidest loobumine. Ma ei tea, et kuidas on teistes fraktsioonides, kuid meie fraktsioonis on mitme saadiku peale üks kindel fraktsiooni nõunik, kes vajadusel nii sisulist kui ka administratiivset abi osutab.  Sellest täiesti piisab, sest suure osa admin-probleemidega (sh lennupiletite ostmine, hotelli broneerimine, raamatupidamisega jne) saame ise hakkama (või näiteks Riigikogu ametlike lähetuste korral teeb seda välissuhete osakond) ning sisulistes küsimustes on vähemalt minul piisavalt kontakte ka kolmanda sektoriga ning teiste institutsioonidega. Leian, et plaanist 101. uue inimese võtmisest tööle bürokraatiasektorisse Riigikogu liikmete abidena võiks küll loobuda.

(PS: Ei tasu unustada, et Riigikogu liikmetel eripensione ei ole juba alates 2003. aastast. Millegipärast unustatakse fakt, et need Riigikogu liikmed, kes valiti esmakordselt 2003. või 2007. aasta valimistel, seda erisoodustust ei saa, sageli ära. Arvestades meie pensionisüsteemi (kohustuslikku II ja vabatahtlikku III sammast) pean kõigil eripensionite kaotamist täiesti mõistlikuks.)