Õigeksmõistmine on sõnavabaduse võit
Kohtuotsuse kokkuvõtet lugedes leian, et Dmitri Linteri (35), Dimitri Klenski (63), Maksim Reva (33) ja Mark Sirõki (19) õigeksmõistmine oli igati põhjendatud. Lisaks tõestab selline otsus taaskord, et meie kohus ei ole tuulelipp „rahva õiglustunde“ rahuldamiseks, vaid iseseisev ja tugev institutsioon.
Eile Moskvas asuva Eesti saatkonna juurde jõudes ootas meid üksik musta mantli ja punase ninaga Noor Venemaa aktivist, kaelas plakat „Vabadus pronkssõduri kaitsjatele“. Väike telefonikõne ja tema raske töökoht asendati „õige“ inimesega – ülikonnas ja „Rossia“ sallikesse riietatud soliidse noormehe Jevgeniga. Temal oli ainuõigus anda intervjuu ETV-le ja mingile vene kanalile.
Videokaamera kokkupakkimisega lõppes ka ühemeheline meeleavaldus, kuid Jevgeni kutsus meid lähedal asuvasse kohvikusse teed jooma. Seal ootas ees kümmekond ühenduse liiget, kes Eesti saatkonna ees kordamööda seismas käisid. Mõistlikud tüübid – kõik õpivad ülikoolis ning soovivad ühiskonnas aktiivsed olla.
Ühele küsimusele ei osanud Jevgeni kohe üldse vastata. Kas kohtuotsus on kinnituseks, et Eesti kohtusüsteem on iseseisev ning riik tervikuna demokraatlik? Kas Venemaal oleks mitte-politiseeritud kohus võimalik? Pobises midagi vastuseks. Üldiselt jääb Moskvast tulnud kommentaaridest mulje, et nad on sellise kohtulahendi pärast löödud – propagandasõjas oleks vangis istuv märter võimas tööriist!
Sellest, et Tallinna kesklinn pahupidi pöörati, kaotasid eelkõige meeleavalduse korraldajad. Ei ole leitud ühtegi põhjendust, et miks oleks nende huvides olnud kaupluste röövimine, politsei ründamine ja autode kummuli keeramine. Rahumeelne, aga suurearvuline demonstratsioon oleks kindlasti telekaamerate vahendusel laias maailmas rohkem toetajaid leidnud.
Pean tunnistama, et mul on kohtuotsuse üle hea meel. Eesti kohus ei saa otsuste tegemisel lähtuda revolutsioonilisest õigustundest. Vangi tuleb panna vargad, agressiivsed ründajad ja lõhkujad, kuid kui tõendeid ei ole, et meeleavalduse korraldajad neid selleks sundisid, ei tohiks demokraatlikus riigis neid selles ka süüdi mõista.
Kohtuotsus on sõnavabaduse võit. Ma ei nõustu pronksineliku seisukohtadega, kuid olen valmis võitlema selle eest, et nad võiksid oma arvamust avaldada. Ka nemad, kelle kohta ütles Ruutsoo eile täiesti õigesti: „…Klenski on haige inimene ning kõik neli vihkavad Eesti riiki.“
Kui „rahva õigustunne“ või mõni rahvuslasest poliitiku blogihääl nõuab, et peaksime seina äärde panema iga inimese, kes ei armasta meie riiki, oleks sellele allumine pandora laeka avamine. Järgmisena hakkaksime arutama selle üle, et mida peaks tegema nendega, kelle arvamus ei ühti valitseva partei seisukohaga või kelle tegevus ei lähe kokku „enamuse“ õilsa narratiiviga.
Toon ühe näite: Olen osalenud mitme Tiibeti toetusürituse korraldamisel, kus häälekas rahvahulk on nõudnud inimõigusi kommunistide võimu all kannatavale tiibetlastele. Võtame täiesti hüpoteetilise võimaluse, et mingi jobu (või hiinlaste provokaator) otsustab rahumeelsel meeleavalduse muuta jõudemonstratsiooniks ning viskab saatkonna aknasse kivi ning annab teda arreteerima tulnud politseile vastu vahtimist. Kas ürituse korraldajad peaksid selle eest vangi minema?
Jah, kui nad annavad sellele jobule kivi pihku ja näitavad, et kuhu suunas viskama peaks. Aprilliööl kesklinna segi pööranud jobud korjasid kivid tänavalt ning pole ka tõendeid, et pronksmehe toetuseks korraldatud kogunemise juhid neid vägivallale õhutasid. Seega on kohtuotsus sõnavabaduse võit! Visake mind selle arvamuse eest kas või kiviga…
![[Post to Twitter]](http://www.meikar.ee/blog/wp-content/plugins/tweet-this/icons/tt-twitter.png){kind=icon}
Vahetevahel me oleme sinuga ikka sootuks yhel nòul
Kuigi ma jààn jàtkuval eriarvamusele yrituse korraldamise osas, ma arvan, et see meeleavaldus korraldus ise 
Aga aitàh ikka mòtete eest.
Comment by Oudekki — January 6, 2009 @ 15:06
Olen ka üks selle tuntud valgustusajastust pärit mõttelõnga ketraja, mis tähistab üht peamist kodanikuvabadust ning võimaldab esindusdemokraatial toimida. Mõistan, et näiteks majanduskriisist rääkimine võib suurendada usaldamatust ja seega süvendada kriisi tegelikke mõjusid, kuid veidi kehvemat elu-olu ei tohi mingil juhul tuua ohvriks sõnavabadusele. Vahest on kitsamad olud kasulikudki, sest sunnivad ettevõtjaid, poliitikuid ja töövõtjaid mugavustsoonist välja tulema ning uusi nutikaid ideid ellu rakendama.
Ja samuti olen nõus sinu viimase kahe lõigu sisuga. Kas keegi võtab vastutust ka selle eest, et rahvamassil lubati teatud piirides üsna vabalt lammutustööd Pärnu maanteel teha, mistõttu ei suutnud korravalvajad tagada õigust vara kaitsele ja poodide juhid pidid isiklikult kaigastega enda omandit kaitsma asuma? Kas pronkskuju eemaldamine lahendas nüüd rahvusprobleemi, või rahvusliku uhkuse puudumise probleemi, sest Eestis elab veel küllalt inimesi, kes peavad end nõukogude kodanikuks, mitte eestimaalaseks või venemaalaseks? Tegemist on äärmiselt laiahaardelise, mitmetahulise ja sügava probleemistikuga, mille lahendamise võtmeks võiks just olla kodanikuvabaduste hoidmine ja väärtustamine.
Ning kes kontrollib käest läinud massi, keda ärritab rahvusluse liine pidi minevad teravad poliitilised küsimused. Jah, täiesti vabalt võivad rahumeelseks planeeritud koosviibimised asjaolude kokkulangemisel kujuneda verevalanguteks. Kas kogu vastutus langeb meeleavalduse organiseerijatele?
Rida küsimusi, millele igaüks ise peab leidma õiged vastused. Seekord läks riigi jaoks tõesti õigesti - kohtuotsus ei peagi vastama alati poliitikute poolt üles köetud masside ootustele.
Comment by Allan Päll — January 6, 2009 @ 19:08
Sa, meikar, mine Birmasse ja Valgevenesse ning nõua seal samasugust otsust kohtualustele. Siin oleks võinud otsus teistsugune olla, sest nad õhutasid. Kui spetsialistid (sinuga eesotsas) ei suutnud ära tõendada, siis pole jah midagi teha. Oma lollust tuleb ju põhjendada. Sa oled hea demakook (mitte demagoog) alati olnud.
Comment by kah revolutsionäär — January 6, 2009 @ 21:00
Tundub, et sa silver oled üks vähestest terve mõistusega riigikogulastest. Kui neid Eesti tipp-poliitikute hüsteerilisi avaldusi kuulen, tekib tahes-tahtmata tunne, et hullumeelsus on meie riigijuhtide hulgas kollektiivne.
Ise mõtlen täpselt samuti, nagu sinagi. Meile ei pruugi teatud ideed meeldida, kuid selles se va sõnavabaduse konks seisnebki - kõigil on õigus oma arvamusele. Ma arvan, et Eesti võiks olla piisavalt arenenud riik mitte mõistmaks vangi inimesi nende poliitiliste vaadete pärast.
Comment by Rein — January 6, 2009 @ 21:55
Silver, valimised on tulemas ja rahvuslikule õiglustundele appellerimine annab kindlasti mõne lisahääle
Aga jällegi paneb mind imestama see, kuidas Sa vastuvoolu (vastu oma partei ametlikku poliitikat) ujud. Iseseisvalt mõtlevad on on tänapäeval haruldus ja tuleb vist kanda Punasesse Raamatusse 
Comment by hillarp — January 7, 2009 @ 01:10
Kirjutan kahe käega alla sellele arvamusavaldusele.
Comment by Roy Strider — January 7, 2009 @ 01:11
rõõm lugeda põhjendet arvamust
Comment by KT — January 7, 2009 @ 14:57
Sõnavabaduse võit?
Põhiseadus paragrahv 12:
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Need neli on õhutanud ja õhutasid rahvuslikku, poliitilist vihkamist (loe nende intervjuusid ja muid ilmunud sõnavõtte). Ja meie kohtusüsteemi võit? Nojah.. no comments
Comment by Tom — January 7, 2009 @ 15:46
juba paar aastat kripeldas südamel, eks ma ütlen välja, halba ju ei tee.
tead, ma hääletaks sinu poolt, kui sa mõnda teise erakonda kuuluksid. olgu selle nimi või liberaaldemokraatlik partei. kodanikujulguse eest igatahes müts maha ja mitte ainult selle kaasuse tõttu, vaid laiemalt, tiibeti, loomaõiguslaste jne eest. põhimõtetega poliitik on haruldane loom, saati veel siis selliste põhimõtetega, mida minagi jagada suudaksin. aga sa oled väga näruses seltskonnas, ütleme ausalt.
Comment by k — January 7, 2009 @ 20:39
respect julge arvamuse eest
Comment by Dseims — January 8, 2009 @ 04:15
Mind ennast näiteks häiris ääretult, kuidas pikalt räägiti ja uuriti, kuidas rahva arvamus ja kohtu otsus kokku ei lähe.
Rahvas ei ole väga ilmselgetel põhjustel kohtunikuks, selleks on omad institutsioonid.
Et siis jah, nõustun täiesti sinu arvamusega.
Comment by Dani — January 8, 2009 @ 22:19
TO Oudekki: Ürituse “isetoimumise” või “korraldamise” kohta peavad hinnangu andma õigusstruktuurid. Samas julgen kindlalt väita, et vähemalt küberrünnakute valusamad löögid omavad selgelt tsentraalse juhtimise tunnusjooni!
TO Allan Päll: Ilusasti öeldud: “kohtuotsus ei peagi vastama alati poliitikute poolt üles köetud masside ootustele.” Olen Sinuga nõus, et rahvusprobleem, integratsioon ja sõnavabadus ning -vastutus on laiad küsimused. Võib-olla võiks pronksiöö positiivseks tulemiks pidada seda, et oleme nende küsimustega märksa rohkem tegelema hakanud!
TO Revolutsionäär: Ma olen poliitk ja mitte õiguskaitseorgani töötaja. Minu ülesandeks ei ole kellegi kuritegusid uurida. Olen õnnelik, et Eesti on demokraatlik õigusriik, kus eksisteerib võimude lahususe printsiip. Miks Sind see nii vihastab?
TO Rain: Nõustun Sinu seisukohaga: “Ma arvan, et Eesti võiks olla piisavalt arenenud riik mitte mõistmaks vangi inimesi nende poliitiliste vaadete pärast.” Aitäh toetuse eest!
Comment by silver — January 12, 2009 @ 18:32
Mul on selline tunne et blogi autor ei ole tutvunud nelja tüübi kõnede ja SMSidega. Seal peaks olema piisavalt tõendusmaterjali mis viitab, et tulemus oli just see mida nad lootsid. Ka siis kui ei ole tõendeid et ükski neist neljast kellelgi laamendada KÄSKIS või töövahendid kätte andis.
Comment by nipi — January 15, 2009 @ 21:38