(Prantsusmaa) Kas majanduskriis mõjutab inimõigusi ja demokraatiat?
Praegu Strasbourgis toimuval Liberal Internationali kohtumisel arutatakse lisaks Vene gaasi ja Gaza humanitaarkatastroofi küsimustele ka globaalse majanduskriisi mõjusid demokraatiale ja inimõigustele. Võib-olla peaks ka Vene gaasipoliitika selle alla lahterdama, sest administratsioon kasutab ju energiamalakat selleks, et mõjutada teatud riike pöörama selga demokraatlikele arengutele ning muutuma taaskord Venemaa käepikenduseks.
Siiski on majanduskriisi mõju demokraatiale ja inimõigustele laiem, kui jäätuvad radikad ning suletud tehased. Mure töökoha ja sissetuleku kaotamise pärast vähendab kindlasti paljude huvi tegeleda meedia- ja isikuvabadustega või toetama arenguabi andmist kolmandatele riikidele. Sageli on teiste aitamine ju edukate ja õnnelike privileeg ning pakub laiemat ühiskondlikku toetust vaid siis, kui riigis on asjad piisavalt korras.
Samuti on oht, et majandussurutisest tulenevate meeleavalduste hirmus hakkavad võimud piirama koosoleku- ja sõnavabadust. Heaks näiteks on naaberriik Läti, kes on vahistanud kodanikke selle eest, et nad on julgenud rääkida lati devalveerimisest, ning samuti on piiratud võimalusi avaldada meelt valitsuse poliitika vastu. Selline kruvide kinnikeeramine on demokraatiale suuremaks ohuks, kui ajutine majanduskriis.
Praegu hakkas rääkima Andrei Illarionov, kelle nimi peaks Eestis hästi tuntud olema. Varem Venemaa poliitika kõige kõrgemal tasemel majanduspoliitilist nõu andnud analüütik töötab täna New Yorkis Cato instituudis (www.cato.org). Võib-olla kirjutan sellest veel täna õhtul.
Liberal International: Vene gaasist sõltumine peab vähenema
Ülemaailmne liberaalseid parteisid ühendava organisatsiooni Liberal International (LI) juhatus võttis täna vastu resolutsiooni, mis kutsub üles vähendama Euroopa sõltuvust Vene gaasist.
LI arvates ei ole õige kasutada energiaallikaid poliitiliste eesmärkide täitmiseks. Resolutsioonis rõhutatakse, et Euroopa peab mitmekesistama energiaallikaid, tegema rohkem energiajulgeolekualast koostööd ning astuma jõulisemaid samme Venemaast sõltumatute gaasitorude rajamisel.
„Enam ei ole võimalik venitada energiajulgeolekualaste meetmete väljatöötamise ega energiapoliitika välisdimensiooni edasiarendamisega,“ ütles LI asepresident Silver Meikar. „Gaasivaidlus tõestab veelkord, et Euroopa Liidul on hädasti vaja ühendatud ja toimivat energiaturu poliitikat ning vastavaid meetmeid,“ toonitas Meikar.
Täna Strasbourgis toimunud LI istungil arutati Vene-Ukraina gaasivaidluse põhjuseid ning selle mõju Euroopale. Euroopa saab 25% gaasist Venemaalt, kuid mitmed riigid sõltuvad sellest 100%-selt. Just need riigid on saanud gaasitarnete katkemisest kõige enam kannatada.
-
Pohlatohlakas
