“Meil on ikka metsikult vedanud, et elame vabal maal, sellele lihtsalt ei mõtle igapäevaselt. Elagu Eesti!” Sellise SMS-i saatis mulle õde Margit mõni minut tagasi.  Siin Marshalli Keskuse koolitusel olles saan sellest aru igal hetkel.

Tunni aja pärast pean tegema ettekande küberjulgeoleku teemal ja seda mitte seminaris, vaid kõigile osalejatele suures saalis. Suur au (ja uhke kah) on rääkida teemal, milles Eestit peetakse maailma tipuks. Oleme noor riik, tänasega siis kõigest 91 aastat vanad, kuid oleme palju saavutanud.  Seda tänu kõigile tublidele Eesti elanikele.

Ilusat Iseseisvuspäeva kõigile!

Tweet This Post 

Pärast tööreise lennukis Eesti lehti lugedes tabab mind sageli tunne, et ei ole mitte teel koju, vaid lasteaeda. Nii väikesed ja väiklased tunduvad need teemad, mille ümber elul keerelda lastakse. Siiski leidsin eelmisel kolmapäeval Marshalli keskuse koolituselt poole pealt parlamenti tagasi kiirustades paar head pärlit.

Esiteks soovitan lugeda üleelmise nädala Sirbis ilmunud Ülle Madise artiklit otsedemokraatia kitsaskohtadest. Teiseks aga Andrus Ansipi ettekannet „Usk tervesse mõistusse – pöörakem kriis enda kasuks“. Kaks täiesti erinevat lugu ja teemakäsitlust, kuid mõlemad olulised ja hästi kirjutatud.

Kolmest pikast ja väsitavast päevast parlamendis ei tahaks aga eriti midagi kirjutada. Eile Marshalli keskusesse tagasi jõudes vastasin kursusekaaslaste küsimustele napisõnaliselt, et kõik läks nii nagu pidi. Seega kirjutan ka blogis vaid positiivsetest asjadest.

Hea meel on selle üle, et valitsus suutis saavutada poliitilise kompromissi negatiivse eelarve üle ning et me parlamendis selle ka reedel vastu võtsime. Olen kindel, et kui selleks oleks kasutatud tavalist kolme lugemisega menetlust ei oleks kriisipakett seaduseks enne suve saanudki. Viriseda ju kärbete üle võib, kuid ilma nendeta oleksime istunud justkui SMS-laenu peal, kus iga lisaks venitatud päev lajatab korraliku intressiga.

Samuti on hea meel selle üle, et Ansip tegi Hanno Pevkurile ettepaneku sotsiaalministri raske amet üle võtta ning et Hanno nõustus. Kaheaastase koostookogemuse põhjal julgen väita, et tegemist on väga targa, ausa ja põhjaliku inimesega, kes vaatamata oma noorusele suudab vastutusrikkal ametipostil hästi hakkama saada.

Tweet This Post 

STACS-i seminari üks võlusid  on märksa parema mõistmise saamine, mida tähendab “War on Terror”. See termin toob paljudele eestlastele (aga ka paljudele teistele eurooplastele) muige näole ning sümboliseerib Bushi välispoliitilise doktriini õigustust Iraagi sõjale ja Guantanamo vanglale. Ka minu jaoks on see termin osaliselt tähendanud  õigustust piirata isikuvabadusi, naeruväärseid julgeolekukontrolle lennujaamas ning rahva hirmutamise abil sobiva agenda läbisurumist.

Ei ole küsimus “kas”, vaid “millal” näeme me veel jubedamat rünnakut, kui 9/11 või Londoni metroo. Julgeolekueksperdid on üllatunud, et siiani ei ole terroristid kasutanud CBRN (keemia-, biloogilist-, radioaktiivset- või tuumarelva). BBC filmis Dirty War näidatud plahvatuse korraldamine Londoni kesklinnas ei maksa rohkem kui 50-100 tuhat dollarit ning sellise räpase pommi valmistamiseks ei peaks tegelikult isegi materjali importima.

Eesti, EL-i ja NATO liikmena, on täitnud oma rahvusvahelisi kohustusi hästi. Meie sõdurite vaprus erinevates kriisikolletes olgu selle parimaks tõestuseks. Samas leian, et avalik üldsus peaks märksa tõsisemalt võtma sõda terrorismi vastu. Isegi kui Eesti ei kuulu ohustatud riikide tippu, mõjutavad sündmused meie liitlasriikides otseselt meie julgeolekut. Parim garantii, et NATO vihmavari meid (ida-)tuule eest kaitseks, on, et alliansi liikmed ei oleks puntras oma sisemaiste probleemidega.

Tweet This Post 

Marshalli keskus Garmischis on üks tunnustatumaid julgeolekualaste seminaride andja maailmas. Mul on suur au veebruari lõpuni siin enda teadmisi täiendada seminaril: Seminar on Transatlantic Civil Security. Seminari kohta saate pikemalt lugeda MC kodulehelt.

Selliste ürituste puhul on määravaks klapp teiste osalejatega. 38 õpilast 25 riigist, ministeeriumide töötajad, ohvitserid, FBI jne. Inimesi, kellelt midagi uut õppida igast maailma otsast. Aga sellest juba järgmine kord, sest praegu pean loengusse tagasi jooksma ning hilinemine ei ole siin lubatud!

Laupäeval oli mul aega ka suusatamas käia. Foto ühelt Austria parimast slaalominõlvalt.

From TEMP

Tweet This Post 

„Kui Külma sõja aegse teisitimõtlejate liikumise kangelased pidid tegema tutvust Nõukogude kriminaalkoodeksiga, siis praegune Kremli taktika on leida väikesed seadusrikkumised,“ kirjutab Edward Lucas kodanikuühiskonna lämmatamisest oma raamatus „Uus külm sõda“. Kas olukord Eestis on oluliselt erinev?

Veel on, ent kui ei suudeta leida head tasakaalu turvakaalutluste ja teisitimõtlejate tegevuse vahel ning piisavat kontrollmehhanismi kontrollijate üle (KAPO jt) üle, olemegi peagi seal.

Täna Postimehes ilmunud artikkel ja juhtkiri ilmestavad seda selgelt. Teisitimõtleja peab käima nööri mööda, sest kui korra vääratab, ei nähta tema tegevuses mitte ainult seost rumaluse/ekslikkuse/kuritegevusega, vaid selle alusel iseloomustatakse tema veendumusi. Kui tavaline eesti pätt varastab poest pudeli õlut ahnusest, siis globaliseerumisvastase selline tegu oleks kohe vastuhakk demokraatlikule riigikorrale ja eraomandile.

Ärge saage minust valesti aru. Iga pätt saagu karistatud, iga vägivallatseja vastutagu oma tegude eest ning kellegi elu kallale tikkuja istugu kongis. Selleks garanteerivadki erinevad julgeolekuasutused meie iseseisvust, vabadusi ja õigusi. Kuid sellise kaitsega ei tohi üle piiri minna.

Just seetõttu esitasin koos Aleksei Lotmaniga paar nädalat tagasi arupärimise õiguskantsler Indrek Tederile:

Kodanike põhiõiguste kaitsest

Lugupeetud õiguskantsler

Erinevates meediakanalites , näiteks  7.jaanuari Pealtnägijas ja 8.jaanuari Eesti Päevalehes  Kristina Meringi  artiklis “Minu tagakiusamise lugu” on kirjeldatud juhtumeid kus KAPO on kutsunud noori aktiviste “vestlusele”.

Osundatud juhtudel KAPO töötajad:

- kutsusid noori vestlusele selgitamata, milles on küsimus;

- ei esitanud vestlusele kutsututele kirjalikku kutset;

- ei dokumenteerinud vestlusi;

- ähvardasid vestlustele kutsutuid koostööst keeldumisel musta nimekirja kandmisega;

- kasutasid jutuajamisi õpetajatega ja vanematega alaealiste psühholoogiliseks mõjutamiseks.

Vaidlustamata KAPO rolli erinevate julgeolekuohtude ennetamisel, on allakirjutanutel jäänud ebaselgeks eelpool viidatud tegevuse õiguslikud alused ja piirid. Paratamatult tekib  kahtlus, et viidatud juhtumitel on KAPO töötajad tegutsenud ilma selgelt määrtletud õigusliku raamistikuta, justkui haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse vahepealses hallis tsoonis.

Olete korduvalt rõhutanud, et teie prioriteetideks on põhiõiguste kaitse ja õigusselgus. Sealhulgas olete märkinud, et rahvusliku julgeoleku kaitsel ei tohi tekkida ebaproportsionaalset riivet isikute põhiõigustele ja vabadustele. 2007. aasta Õiguskantsleri tegevuse ülevaates kirjutasite: „Arvestades jälitustegevusega  kaasnevat põhiõigustesse meelevaldse sekkumise riski, asjakohase kohtupraktika puudumist ning probleeme olemasolevates seadustes ja kontrollisüsteemis, ootab õiguskantslerit lähiaastatel ees laialdane tööpõld”.

Seoses eeltooduga soovime Teie käest küsida:

1. Kas kehtiv õiguslik baas on piisav selleks, et isikute põhiõigused (sh õigus eraelu puutumatusele, õigus heale haldusele, jne  )oleksid sellistes KAPO menetlustes kaitstud? Kui ei ole, siis milliste seaduste muutmist ja täiendamist Te olemasoleva lünga täitmiseks peate vajalikuks?

2. Kas on piisav selgus küsimuses, millised on taolistel juhtumitel isikute menetlusgarantiid suheldes KAPO-ga? Kas näiteks vestlusele kutsutud isikul on õigus teada, millisel teemal temaga suhelda soovitakse ja keelduda vestlusest ja millised võivad olla keeldumise tagajärjed?

3. Kuidas tagada KAPO tegevuse kontrollitavus? Kas KAPO kohustus taolisi “menetlusi” dokumenteerida on piisavalt reguleeritud ja milline on isiku õigus tutvuda tema kohta kogutud materjalidega?

Tweet This Post 

Pühapäevane ERRi nädalasaade Aeg Luubis nimetas nii sõnas kui pildis Marko Mihkelsoni Riigikogu väliskomisjoni esimehena. Vaatasin järgi, jumal tänatud, ei vasta tõele. Jätkuvalt juhib väliskomisjoni Sven Mikser, aseesimees on Enn Eesmaa ning mina koos Marko ja teistega oleme lihtliikmed. (http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=view_pohiandmed&pid=71955&u=20070417103346)

Eksimisi ikka juhtub ning näiteks otse-intervjuude puhul on see täiesti andestatav. Errare humanum est! Kuid poliitikanädalat kokkuvõttev (uudiste)saade avalik-õiguslikus telekanalis selliseid möödalaskmisi lubada endale ei võiks.

Tweet This Post